HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL
Hollandi ehituskunst
Hollandi ehituskunst hindas kõige enam praktilisust ja mugavust .
Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda – kõrge katusega hoone, mida
kroonis väike haritorn.
Hollandi maalikunst
Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on
raske leida võrdset kogu maailmas.
Hollandi maalikunst puhkes erilisele õitsengule vabadussõja eduka lõpu
puhul, et väljendada võidurõõmu. (1)
Hollandi kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, teos pidi olema võimalikult
sarnane kujutava inimese või esemega. Põhjuseks oli tahtmine näha kõike
reaalse, ühemõttelise ja käegakatsutavana. (2)
Peamised žanrid
Uued maaližanrid, mis 17. sajandil Hollandis tekkisid olid olustikumaal ,
portreekunst , natüürmort ja maastikumaal. (3)
Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste
kodudes.
Portreedelt vaatab meile vastu rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik.
Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude
toitudega, veinikarikaid, vaipu jne.
Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna Holland oli oma rikkuste
eest tänu võlgu peamiselt merele.
Portreekunst
Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandlane Frans Hals . (4)
Hals oskas tabada momenti , mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige
selgemini.
Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti
loetavad.
Olustikumaal
Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil,
kelleks oli Jan Vermer van Delft . Enamasti kujutab ta interjööre, tavaliselt
ainult ühe või kahe inimfiguuriga. (5)
Tegevus nendel piltidel on vähe tähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus
maalilises teostuses.
Ta kasutas enamasti kargeid külmi toone.
Maastikumaal
Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile.
Maastik oli hollandi kunstnike maalidel ühetooniline. (6)
Hollandi meremaal tekkis tänu sellele kuna meri on hollandlastele väga
südamelähedane ja tänu merele on nad rikkad. (7)
Rembrandt
Rembrandt on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik. Ta maalis palju
Piibli ja mütoloogia ainetel . Rembrandt võitis tunnustuse 1632. aastal
grupiportreega ‘‘Dr. Tulpi anatoomialoeng’’. Järgneva kümne aasta jooksul
maalis ta peamiselt portreid ja mütoloogilisi või piibliainelisi
kompositsioone. Peale oma abikaasa surma 1642. aastal algasid Rembrandti
majanduslikud raskused, publik hakkas vähehaaval ära pöörduma. Kunstniku
looming aga arenes tõusujoones. 1649 . aastal valmis grupiportreena ‘‘Öine
vahtkond ’’, mis sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Rembrandti
majanduslik seisukord halvenes, kuid viimaste eluaastate teosed on tema
loomingu tipuks. (8)
Rembrandt armastas inimesi oma maalidel. Ta mõistis nende nõrkusi ning
andestas puudused. Ta üritas tuua esile nende sisemaailma. (9)
Rembrandti olulisemad väljendusvahendid olid valgus ja vari. (10) Valgus
koondub alati teose sõlmpunkti kompositsiooni keskmesse, jättes
kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse.
Näiteid Rembrandti
loomingust
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Öine vahtkond
Click to edit Master text styles
Second level
●
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cris.
Õppematerjali autor
Hollandi kunst 17. sajandil Anett Treier 10. D JPG 18.03.2013 Hollandi ehituskunst Hindas praktilisust ja mugavust. Hakkasid levima l��ridega ahjud. � Hollandi arhitektuurile oli t��piline raekoda- k�rge katusega hoone, mida kroonis v�ike haritorn. Rotterdami raekoda Hollandi maalikunst Skulptuur oli t�htsusetu. � 17. sajandi keskpaigal Hollandi maalikunsti �itsenguaeg. � V�ideti s�da Hispaania vastu. � Maalikunst v�ljendas optimismi ja v�idur��mu vabaduss�ja eduka l�pu puhul. Jan Vermeer van Delft. T�druk p�rlitega. Maali hoitakse Kuninglikus Maaligaleriis Mauritshuisis. Click to edit Master text styles Second level �
Kuigi põrkame ikka ja jälle uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositisioon tervikuna väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib sootuks kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline. Tänapäeva kunstisõbrale ütlevad siiski tõenäoliselt palju enam Rubensi lüürilised maastikud ja portreed ( näiteks ta mõlemast naisest), kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. 4) Hollandi maalikunsti peamised žanrid, alaliigid, esindajad, värvikasutus. Hollandi skulptuur oli tähtsusetu, aga maalikunst elas 17.sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Hollandi 17. sajandi kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei pööranud hollandlane esialgu erilist tähelepanu.
HOLLANDI KUNST Ehituskunst: � Hinnati praktilisust ja mugavust � Levisid l��ridega ahjud � �hiskondlikele hoonetele oli v��ras monarhistlike maade paraaditsev stiil � T��piline hollandi arhitektuurile oli raekoda � k�rge katusega hoone, mida kroonis v�ike haritorn Hollandi maalikunst 17. Saj � Skulptuur oli t�htsusetu, kuid maalikunst �itses hoogsamalt kui kunstiajaloos enne n�htud � M�neks aastak�mneks t�usis kunstikultuur enneolematule k�rgusele, mis v�ljendas �ldist optimismi ja v�idur��mu vabaduss�ja eduka l�pu puhul � Kunst oli koosk�las turumajandusega � Kunstilt n�uti loodusl�hedust, sarnasust kujutatava eseme v�i isikuga
saj �itsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole t�heldatud. Kunstilt n�uti loodusl�hedust. Kujutis pidi maalil v�imalikult palju sarnanema tegelikule esemele v�i isikule. Hinnati reaalsust, �hem�ttelisust, k�egakatsutavust. V�lise toreduse kujutamine ja allegooriline maal t�htsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. � Olustikumaal � kujutas j�udeelu ja l�butsemist j�ukate kodudes. Formaat oli v�ike, seep�rast ,,v�ikesed hollandlased". JAN VERMEER � �ks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interj��re �he v�i kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus t�htis. V�lu peitub maalilises teostuses. Kasutas k�lmi kargeid toone ning t�i kontrastiks juurde sooja tooni, n�iteks ,,T�tarlaps p�rlk�rvar�ngaga" � Portreekunst � sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS � sidus nii �ksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse
KUNSTIAJALUGU 21.Hollandi maalikunst 17. Sajandil � Kodanluse rikkus tuleneb merevoorimeheametist � Kunstitellija (kodanlane) n�uab elul�hedust, ilma liialdusteta kunsti � T�htsaim maalikunst � Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, nat��rmort � Loodusl�hedus, pilt pidi olema v�imalikult sarnane kujutatava inimese v�i esemega � Reaalsuse taotlemine � Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: � T�htis praktilisus, mugavus � Levisid l��ridega ahjud
HOLLANDI MAALIKUNST 17. SAJ Hollandi maalikunst puhkes �itsengule, sest see v�ljendas �ldist optimismi ja v�idur��mu pika vabaduss�ja eduka l�pu puhul. Hollandi maalikunstilt n�uti eelk�ige loodusl�hedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma j�uga vabaks v�idelnud ja see oli talle just t�ep�rasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst nat��rmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide t�pne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega
● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised) Teosed: ● Helene Fourment lastega (pereportree) ● Ristilt võtmine (piibli temaatika) ● Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree ● Leukippose tütarde röövimine (antiikmütoloogiast) ● Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased. Maal - skulptuure väga ei tehtud aga Hollandi maalid olid ülemaailmselt tuntud (õitsenguaeg) Žanri Olustikumaal Portreemaal Natüürmort Maastikumaal nimi Žanri kujutas jõudeelu ja sageli kujutati jahisaaki, eriline koht kirjeldus lõbutesemist, grupiportreed; lillevaase, vaagnaid meremaalil
ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16.saj. ennustanud uue kirikut��bi s�ndi? jesuiitide ordu 2. Mis iseloomustab sellise kiriku (barokk-kiriku) siseruumi? � kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid (dekoratiivsem iseloom kui gooti stiili omadel) � enam ei jagunenud siseruum l��videks 3. Mis annavad ilmet sellise kiriku v�limusele? Kirjelda selle l��nefasaadi. Kuppel ja l��nefasaad -detailid on samad, mis renessansip�evalgi -detailid on allutatud tervikule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid