Presentatsioon: Hollandi kunst 17. sajandil (0)

HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL
Hollandi ehituskunst
Hollandi ehituskunst hindas kõige enam praktilisust ja  mugavust .
Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli  raekoda  – kõrge  katusega  hoone, mida 
kroonis väike haritorn.
Hollandi  maalikunst
Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on 
raske leida võrdset kogu maailmas.
Hollandi maalikunst puhkes erilisele õitsengule vabadussõja eduka lõpu 
puhul, et väljendada võidurõõmu. (1)
Hollandi kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, teos pidi olema võimalikult 
sarnane kujutava inimese või esemega. Põhjuseks oli tahtmine näha kõike 
reaalse, ühemõttelise ja käegakatsutavana. (2)
Peamised žanrid
Uued maaližanrid, mis 17. sajandil Hollandis tekkisid olid  olustikumaal , 
portreekunst , natüürmort ja maastikumaal. (3)
Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste 
kodudes.
Portreedelt vaatab meile vastu rahulolev, ent teovõimas ja  energiline  kodanik.
Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude 
toitudega, veinikarikaid, vaipu jne.
Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna  Holland oli oma rikkuste 
eest tänu võlgu peamiselt merele.
Portreekunst
Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid oli  hollandlane  Frans Hals . (4)
Hals oskas tabada  momenti , mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige 
selgemini.
Tema  maalimislaad  oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti 
loetavad.
Olustikumaal
Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil, 
kelleks oli Jan Vermer van  Delft . Enamasti kujutab ta interjööre, tavaliselt 
ainult ühe või kahe inimfiguuriga. (5)
Tegevus nendel piltidel on vähe tähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus 
maalilises  teostuses.
Ta kasutas enamasti kargeid külmi toone.
Maastikumaal
Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile.
Maastik oli hollandi kunstnike maalidel ühetooniline. (6)
Hollandi meremaal tekkis tänu sellele kuna meri on hollandlastele väga 
südamelähedane ja tänu merele on nad rikkad. (7)
Rembrandt
Rembrandt on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik.  Ta maalis palju 
Piibli ja mütoloogia  ainetel . Rembrandt võitis tunnustuse 1632. aastal 
grupiportreega ‘‘Dr. Tulpi anatoomialoeng’’. Järgneva kümne aasta jooksul 
maalis ta peamiselt portreid ja mütoloogilisi või piibliainelisi 
kompositsioone. Peale oma abikaasa surma 1642. aastal algasid Rembrandti  
majanduslikud raskused, publik  hakkas vähehaaval ära pöörduma. Kunstniku 
looming aga arenes tõusujoones.  1649 . aastal valmis grupiportreena ‘‘Öine 
vahtkond ’’, mis sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Rembrandti 
majanduslik seisukord  halvenes, kuid viimaste eluaastate teosed on tema 
loomingu tipuks. (8)
Rembrandt  armastas  inimesi oma maalidel. Ta mõistis nende nõrkusi ning 
andestas puudused. Ta üritas tuua esile nende sisemaailma. (9)
Rembrandti olulisemad väljendusvahendid olid valgus ja vari. (10) Valgus 
koondub alati teose sõlmpunkti kompositsiooni keskmesse, jättes 
kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse.
Näiteid Rembrandti 
loomingust
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Öine vahtkond
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Vana mees punases
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Autoportree 34 aasta vanusena
Tänan kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Hollandi ehituskunst
• Hollandi maalikunst
• Peamised žanrid
• Portreekunst
• Olustikumaal
• Maastikumaal
• Rembrandt
• Slide 9
• Näiteid Rembrandti loomingust
• Slide 11
• Slide 12
• Tänan kuulamast!