Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusalased küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vund, konstruktsioonid, soojustus, betoon, tulepüsivus, kandva, osadeks, sokli, polüuretaan, vihm, lamekatuse, torude, pleki, garaaz, plekk, saunad, tehn, maapinnast, hoones, tasapind, otstarbe, karkass, vill, mõõdud, laes, keramsiit, pööningul, geotekstiil, katusekatte, krohv, pinnasel, ehitises, jagatavad, rajatis, siseruumi, õhuliinid5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata?
• Tsementeerimine või silikaatimine • Termiline töötlemine (kõrge temp savipinnaste puhul) • Killustiku või kruusakihi täiendav sissetampimine 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu pinnasele Vaivundament – Hoone rajatakse vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse tugevamatesse kihtidesse. 12. Sokli minimaalne kõrgus maapinnast? 30 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? • hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormused • horisontaalne mullasurve e pinnasesurve • pinnasevesi • perioodiline külmumine ja sulamine (soklile) • sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt kondensniiskus) • pinnasevete keemiline agressiivsus • vibratsioon 14
Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4
kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. · § 4. Ehitise tuleohutuse määramine · (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. · (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. · (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus
4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema.
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi
................................................................... 8 2.5.1. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.6. Teed ja platsid ............................................................................................................... 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid ..................................................................................... 9 2.7. Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................... 9 2 2.7.1. Haljastus ......................................................................................................
Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39 Polüuretaan 24 Maagaas 34-38 Polüvinüülkloriid 18 Süsinikoksiid(CO) 13 Puit 17-20 Vedelgaas-butaan 46,5 Põhk, õled 17 Vedelgaas-propaan 45,5 Rasv 40 Rõivad 17-23 D. Kütused Siid 17-21 Antratsiit 32-36
Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43 Parafiin 47 Tõrv 38 Polüestervaik 30 Polüetüleen 47 C. Gaasid Polüstüreen 42 Atsetüleen 37-39 Polüuretaan 24 Maagaas 34-38 Polüvinüülkloriid 18 Süsinikoksiid(CO) 13 Puit 17-20 Vedelgaas-butaan 46,5 Põhk, õled 17 Vedelgaas-propaan 45,5 Rasv 40 Rõivad 17-23 D. Kütused Siid 17-21 Antratsiit 32-36
2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt
(E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone
- Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20
b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32
(tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä päevitamiskatus, suvekohvik); Pööratud ööratud katus on katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata; Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pää pääss (nt. vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus;
*Sokkel tuleb kujundada nõnda, et maapinnalt üles pritsiv vihmavesi ja lumekihi sulamisel tekkiv vesi ei kahjustaks välisseina Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi)
Kuni gaasitrassi valmimiseni saadakse gaas ehitatavast vedelgaasihoidlast. Majandusruumi välisseina tuleb panna õhurest õhu juurdepääsu tagamiseks ja aken gaasiplahvatuse puhuks. Esimese korruse ruumidesse tuleb vesi-põrandaküte. Iga ruumi küttetorustik tuleb varustada reguleerimisventiiliga. Põrandakütte segamissõlm paigaldada katlaruumi. Enne torustiku katmist betoonpealevalu või põrandalaudisega tuleb teostada proovisurvestamine 3 baaris rõhu all. Kasutades 8-10 cm paksust betoon pealevalu, mis on paigaldatud 10 cm paksusele soojustuskihile, on põranda soojussalvestus umbes 24 tundi. Teise korruse ruumidesse tuleb radiaatorküte. Ventilatsioon Eramu tubades on ette nähtud loomulik ventilatsioon. Sauna ja teise korruse dussiruumi väljatõmme toimub katuseventilaatori abil. Nende ruumide uksed teha siirdeõhu restidega. Köögis paigaldada pliidi kohale kubu koos ventilaatoriga ja rasvafiltriga, Katlaruumi ja garaazi ventilatsioon on loomulik läbi deflektori.
.....................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .............................................
19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks?
Puit ja puidupõhised materjalid RH75…80% Paber kipsplaadil RH 80…85% Mineraalvill RH 90…95% Vahtpolüstüreen RH 90…95% Betoon RH 90…95% Hallitusindeksi iseloomustus 4 2018 Sedlbauer-i isopleth’i süsteem Välisõhu madalaim keskmine ööpäevatemperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindite ja hooeosade pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks.
omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks. Heli all mõistetakse laine kuju leviva elastse keskkond osakest võnkumist. - Ruumi järelkaja vähendamine - Mürataseme vähendamine- kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp- neeldureid, - Helipeegeldust vähendamine - Heliisolatsiooni eesmärgil paigutatakse konstruktsioonmaterjale, mis vähendavad erineva lainepikkusega helide resoneerumist konstruktsioonis – heliisoleerivad konstruktsioonid. Küsimused. 1. Kuidas jaotatakse soojaisolatsioone päritolu järgi? 2. Milleks kasutatakse hüdroisolatsiooni materjale? 3. Kuidas jaotatakse hüdroisolatsiooni materjale? 4. Kuidas jaotatakse akustilisi materjale? 5. Akustiliste materjalide eesmärk? POLÜMEERMATERJALID 1. Polümeerseid materjale liigitakse? 2. Millest koosneb plastmass? 3. Kuidas liigitatakse plaste täiteaine järgi? 4. Kuidas liigitatakse plaste kasutusotstarbe järgi? 5
Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu see isoleerib hästi soojust (betooniga võrreldes 5kordselt). Need on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja need kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pii
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel
koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon),
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline jätkamine tuleb teha seina sirgel osal ning armatuuride ülekate peab olema vähemalt 300 mm. Nurkade armeerimisel tuleb lõigata üks bi-armatuuri varras katki ja teist varrast tuleb siis vastavalt nurgale painutada. Müüritist on soovitav tihedamalt armeerida suuresildeliste avade tugipinna postide all, kus võivad tekkida suuremad pinged. Kui soovitakse ehitada kihilist välisseina (kandva seina plokk + soojustus + välisvoodri plokk), siis tuleb vooder müüritisega siduda roostevabade müüriankrutega, mille kulu on 4 tk/m².Teatud olukordades võib Fibo plokkidest laotud müüritise vertikaalvuugid täitmata jätta, sest ei ole täpselt teada, kui suurt mõju see müüritise tugevusele avaldab. Ka projekteerimisnormid ei võimalda seda otseselt arvutada vaid ainult eeldavad, et müürikivi (plokk) peab olema korralikult sängitatud
Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest(asendiplaan, abihoone(laohooned, katlamaja, kopmressorihooned)) puhul) vundamentide plaan, korruste plaanid, lõiked, sõlmed, vaated, Tööstushoone projekteerimiseks on vaja teada: S-p võivad olla : hoone kandvad konstruktsioonid ja akende-ja uste spetsifikatsioonid). Valmis projektile lisatakse alati 1-tehnoloogiliste seadmete paigutust plaanis koos gabariitidega välispiirdekonstruktsioonid karkasshoonetel.
annaabi.ee 
