VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehitise tuleohutusnõuded Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.34 Tulekindlus lk.5 Olulised tuleohutusnõuded lk.6 Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse
meeste ja naiste paljunemisorganite talituse või paljunemisvõime häired Keskkonnaohtlikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis keskkonda sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust . § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida;
kemikaalid, elekter) · juhatama elektri peakilbini, tuletõrjepumbaruumini, suitsueemaldussüsteemi puldini · andma lühiülevaate eelneva tegevuse kohta tulekahju puhkemise hetkest alates · teatama esimeses järjekorras päästmist vajava vara asukohad · olema pidevalt kättesaadaval päästetööde juhile objekti kohta lisainformatsiooni andmiseks · · · Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded · Vastu võetud 27.10.2004 nr 315 RT I 2004, 75, 525 jõustumine 01.01.2005 · Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 20.09.2007 RT I 2007, 53, 357 01.10.2007 · Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel. · 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale
Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne.
Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitise tuleohutuse nõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus:
piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes viibivatele inimestele isikuturvalisuse ja, mõistlikkuse piirides, ka ehitises asuva vara kaitse tuleõnnetuse puhul. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau EHITISE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD 1. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSE JAOTUS 3 2. TULEOHUTUSKLASSID 3 3. TULEKAITSETASEMED 4 4. TULETÕKKESEKTSIOONID 4 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL 5 6. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSNÕUDED 5 7. KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED 6 8. TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED 6 9
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime · on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud
teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid. Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m 2 kohta, siis võib sellistest ehitise
EVS 812-4:2011 EHITISE TULEOHUTUS Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus Mart Olesk 2012 Käsitlusala · See standard sätestab ehituslikud tuleohutusnõuded tööstus-, lao- ja põllumajandushoonete ruumide (VI kasutusviis), garaazide (VII kasutusviis) ning vastava tegevusega muude hoonete üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid · Tööstus- ja laohoonete ning garaazide rajamisel tuleb arvestada tuleohutust parandavate seadmete ja süsteemide eeskirju,
seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja
seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja
(3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine.
vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Ehitusprojekti osad: - Arhitektuuri osa määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade ja tehnoseadmete materjal ja kujundus; tuleohutuse, töötervishoiu ja keskkonnakaitse põhimõtted - Ehituskonstruktsiooni osa antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine
suur ehitusmaht) 5. Tehnoloogilised põhjused (toimivus, kasutusmugavus) Tarindi tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb asendada, tugevdada või täiendada, remontida teiste tarindite lõhkumise või ehitise kasutuse peatamisega. Tuleohutus Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: Võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist. On takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levimine ehitises On takistatud tule levimine piirnevate tarinditele On arvestatud päästemeeskonna ohutust. Hoone tuleohutus ei sõltu päästekomando kaugusest, vaid ennekõike ehituslikest lahendustest. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded: Vabariigi valitsuse 27 okt 2004 määrus nr 325 ET kartoteegi osa 10 Ehitiste tuleohutus EVS 812 Ehitiste tuleohutus EPN ja standardi osasid tuleb käsitleda määrust täiendavateks ning lahknevuse korral tuleb lähtuda määrusest.
Lisaks õigusaktidega kehtestatud ja ametkondlikele ohutusnõuetele, normidele ja eeskirjadele kehtivad järgmised kokkulepitud ohutusnõuded, mille järgimine on kohustuslik. PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON Ettevõtted jaotatakse olenevalt tootmismahult järgmiselt: klass tootmismaht m³/ aastas ühes kindlustuskohas I üle 100 000 II 40 000 – 100 000 III alla 40 000 OHUTUSNÕUDED EHITUSLIK TULEOHUTUS Kandetarindite tulepüsivus ja tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise tarindid peavad vastama vähemalt TP2 (tuldtakistav) tulepüsivusklassi nõuetele kui kohaldatavad tuleohutusnõuded ei eelda kuulumist TP1 (tulepüsiv) tulepüsivusklassi. Tulepüsivusklassi TP2 kuuluvate ehitiste kandetarindite tulepüsivusaeg peab vastama klassi R30 nõuetele. Kandetarindite ehitusmaterjalina võib kasutada raudbetooni ja liimpuitu
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse
...............................................7 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine....................................................7 1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetodid...........................................................................9 1.3Tulekahjust teavitamise juhis.......................................................................10 1.3.1 Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord, tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord ja ametnike omavahelise kommunikatsiooni kord.................................................................................. 10 1.3.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord..........................................................13 1.4Evakuatsiooni läbiviimise juhis.....................................................................14 1.4
hoiatama teda materjali omaduste eest. Kuid ateljee seda ei teinud, võttes tellimuse vastu ning aurutriikrauaga siludes ja lahti lõigates rikkus riide. Ateljee ei nõustunud tellija pretensioonidega ja tugines sellele, et ta ei saa kanda vastutust materjali eriomaduste eest, mille tõi tellija ise. Nende poolt ei tehtud tööde käigus mingit viga. Seetõttu ateljee annulleerib tellimuse ja annab tellijale tagasi tema materjali, kusjuures nõuab tehtud tööde eest tasumist. Ateljee möönas samuti, et isegi kui ta on mingil määral süüdi, oleks tellijal õigus nõuda vaid palitu õmblemist ateljee samaväärsest riidematerjalist. Karin S. sellega ei nõustunud ja pöördus õigusabi saamiseks juristi poole. Millist nõu saab Karin S-ile anda jurist? Karin S.-ile tuleks soovitada nõustuda ateljee seisukohaga nõuda palitu õmblemist ateljee samaväärsest riidematerjalist. V-5 Uno F
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend
65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? Avatäidete kaudu, (sund)ventilatsiooniga. 75
Teglikult oli maja tuleohtlik. Minu arust inimesed peaksid rohkem mõtlema oma ohutuse peale ja käituma rohkem vastutustundlikult. Kui mingi õnnetus juhtub ei tuleks kohe hakata otsima süüdlast. Tuleks vaadata kõik faktid läbi enne kui hakata näpuga näitama.Alati ei pruugi olla keegi teine süüdi. Kristel Reinsalu referaat 2.Õigusaktid § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (1) Isik on kohustatud: 1)järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll); 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 27 sätestatud nõuded kehtivad ehitise kasutusaja jooksul. § 18. Ehitusprojekt (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele /.../. § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine
Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud on tavaliselt 40-
Hoone sissepääsu ette on jäetud vaba ruumi 1,2x3,8 m ulatuses ratastooli pööramiseks. Tuulekoja rajamisel on arvesse võetud puuetega inimeste vajadused tuulekoja sügavuse on 1,3 m ning laiuse 3,8 m. Hoones astmeteta ligipääsetav tualettruum, mille projekteerimisel on mõeldud ratastoolikasutajatele ja teistele liikumispuudega isikutele. Tualettruumis on arvestatud, et oleks võimalik sooritada ratastooliga täispööre, mis vastab tema pöörderaadiusele 1400 mm. 6. TULEOHUTUSE NÕUDED Hoone kuulub tuleohu klassi TP2 ja IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Hoone tarindi tulepüsivus R30. Hoone tellistest välisseinad ei ole tuleohutuse seisukohalt tuletundlikud, st moodustab vähesel määral suitsu ning ei eraldu põlevaid tükke (D-s2, d0) ning samamoodi on siseviimistluses kasutatava tellisseinaga. Hoone betoonist ja keraamilistest plaatidest põrand kuulub klassi A1, olles seega mitte tuletundlik.
Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas Räni külas Saare maaüksusel. Ala kohta on koostatud Andrus Vahrusevi poolt krundijaotusskeem juunis 2003 Aluskaardiks on võetud OÜ GPP poolt teostatud vee- ja kanalisatsioonitorustike plaan (töö nr VK 19-150206) Katastriüksuse nr on 94901:005:0796. Krundi suurus on 893 m2. Ehitise kavandatav tööiga on 50 aastat. Projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi standardist 811:2002 Hoone projekt Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Vabariigi Valitsuse määrus 315 Ehitise heliisolatsiooninõuded ET-1 0403-0343; Eluruumidele esitatavad nõuded ET-1 0301-0285 Hoone vastab detailplaneeringu ja mürakaitse nõuetele Krunt Krunt asub Maarjatähe tänava hargnemise kohas,Maarjatähe tänav jääb põhja ja edela poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaazi ees on
heliisolatsiooni valdkonnas ning nende dokumentides esitatud nõuete täitmisega seotud probleeme. Normdokumendid Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Inimeste tegevusest põhjustatud müra ehitises loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormi eelnõu EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (1999) nõuetele" (sotsiaalministri määruse § 8: Olmemüra). Vastavalt määruses sätestatule on Tervisekaitseinspektsioonil kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavust projekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. Juhul kui elanikud esitavad tervisekaitsetalitusele kaebuse
Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3 "Teraskonstruktsioonid" koosseis on järgmine: - osa 1.1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad - osa 1.2: Teraskonstruktsioonid. Tulepüsivus - osa 1.3: Teraskonstruktsioonid. Külmpainutatud profiilid ja profiilplekk - osa 1.4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine - osa 1.5: Teraskonstruktsioonid. Lisanõuded põiksuunas koormamata tasapinnaliste plaatkonstruktsioonide projekteerimiseks - osa 1.6: Lisanõuded teraskoorikute projekteerimiseks - osa 1.7: Lisanõuded põiksuunas koormatud tasapinnaliste terasest
korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid eeskirju jne. 53. Üürile andja õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel uumide kasutajad on kohustatud: - kasutama temale antud ruume ja nende seadistust sihipäraselt, suhtuma neisse hoolikalt ja pidama neid nõutavas korras; - tihendama soojusenergia kokkuhoiuks uksi ja aknaid; - täitma ahjude ja pliitide kütmisel, elektri-, gaasi- ja muude seadmete kasutamisel tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatreziimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; -
Ehitusprojekt Ehitusprojekt on õigusaktidele ja Tellija ning Projekteerija vahel kokku lepitud standarditele vastav, ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide terviklik kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ning muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitustööde päevik Ehitustööde päevikuks on õigusaktidele vastav kirjalik dokument, milles Ehitaja dokumenteerib kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitustooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö. Muuhulgas on ehitustööde päevikusse märkuste kandmise õigus Tellijal ja Omanikujärelevalvel. Kaetud tööde akt Kaetud tööde akt on õigusaktidele vastav dokument, mille Ehitaja koostab iga konstruktsiooni või ehitise osa kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
