Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: Osiris, Seth, Isis ja Neftis (Nephthys). Hiljem samastus Atumiga Ra (Atum-Ra). Taevas ja maa Jumalanna Nuti keha moodustab taevavõlvi. Päike ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel, aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist, kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata.
Ta oli väga õnnelik ja jõi seda õlut, kuni oli sellest joovastunud. Tefnut ei tundnud enam inimesi äragi. Ra käskis hakata pidevalt andma jumalannale õlut. Päikesejumal Ra oli päästnud inimesed. 4 Ra oli väsinud ja tema võim polnud enam suur. Ta otsustas minna taevasse. Tema tütar taevajumalanna Nut muutus taevalehmaks ja võttis Ra selja peale. Kui suure raskuse all ei suutnud Nut kõrgemale lennata, palus Ra tuulejumalal Su'l Nuti aidata. Siiamaani seisab tuulejumal Su ja aitab taevajumalannal Nutil Ra'd taevas hoida. Ra oli palunud maajumalal Gebil võtta üle valitsemine. Ta ütles: ,,Ma küll lahkun teie juurest, kuid ma jään igavesti teie kohale särama." Kolm poega oli taevajumalannal Nut ja maajumalal Geb. Esimene poeg oli Osiris, kelle sünni ajal kajas kogu taevas: ,,Praegu sündis suursugune valitseja, heategija- Osiris! Ta valitseb kõike, mis on maa peal
asehalduritel noomidel Egiptusele kuulus nüüd ka lõunas asuv Nuubia Ajaloo periodiseering · Uus riik (u 1550-1075 eKr) välise võimsuse hiilgeaeg sõjaline tegevus valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond · Hilis-Egiptuse periood (u 1075-525 eKr) preestrite riik ka välisvalitsejad Vaarao · Piiramatu võimuga valitseja · Isik jumalikustatud · Tema võim on ka jumalate võim · Ra pojad · Eluajal Horos · Surnuna Osiris Vaarao Kõrgem ametkond: nomarhid, preesterkond, väepealikud Keskmise ja alamastme ametnikud: kirjutajad (kontrollisid töötegemist), sõjamehed Lihtrahvas: talupojad (tasusid andamit), käsitöölised kõige madalamal asetsesid orjad (kohustuste mittetäitjad või sõjavangid), osakaal oli väike Egiptuse jumalad · Polüteism mitme jumala kummardamine
väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar UusBabülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka maa ning allilma jumal. Isis- jumalate kuninganna, viljakuse ja emaduse jumalanna. Horos- päeva- ja taevajumal. Anubis- šaakalipäine Egiptuse jumal, kes valitses matuste üle ja keda tunti kui Muumiate Isandat Menes- egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise Tutanhamon- ehk Amon, tõi pealinna tagasi Teebasse. Oli vaarao. Hammurapi- Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast. Anu- taevajumal, jumalate isa. Enlil- tuule-, tormi-, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat
VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad....................................................................................................................6 1.3 Templid...........................................................................
Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud deltas. Peale Niiluse oru ja delta hõlmas Vana-Egiptus Al-Fayymi oaasi (ajuti olid Egiptuse kontrolli all ka Sahara idaosa oaasid).Herodotos määratles Egiptust nii: "Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus, ja egiptlased on kõik need, kes elavad allpool Elephantine linna ning joovad vett Niiluse jõest."Egiptuse lõunanaaber oli Nuubia. Nimi Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aígyptos. See nimi tuleneb rahvaetümoloogia põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt-Ka- Ptah) ehk Hikupta või Hikuptah ('Ka on Ptahi maja': kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 eKr), mis tähendas 'jumal Ptahi hinge (ka) kindlus (või maja)'. Ptah oli Memphises peajumal
juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta Kemet" või "Kemi" see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt: Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis tähendab " Ptahi - vaimu valdus (või loss)" ). Seal, kus lõppes "must maa", Niiluse orust idas ja läänes, algas "punane maa" tohutu suur ühetooniline pruun kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi, kust võib leida vaid mõne üksiku rohelise oaasi
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks
Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja,isik ja võim olid jumalikud. Vaaraod samastati jumalatega horos taevajumal, surnute riigi valitseja Osiris, päiksejumal Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Võimu suurejooneliseks kehastumiseks said püramiidid. Need tunnistavad vaaraode reaalse võimu erakordset ulatust. Võimu teostamiseks vajas taarvukat ametnikkonda. Vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks preestrid kõrgemate ametnikkondade hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud vallutussõdades. Peamiselt said nendeks läisugulased ja tuttavad.
Kassjumal Bastet kord aastas üleliigsed kassid võis kotti pista ja viia mingi maja värava taha Fayuni oaas krokodillijumaluse tempel - Krokodilli tapmist tauniti ainuke Niiluse jõe sanitar Egiptuse religioonis ei toodud enam inimohvreid! 1) Ära jäid üleujutused 2) Krokodillid kadusid ära Niilus haiseb Maailma loomisega seotud jumalused Nut taevajumalanna Geb maajumal (meessoost) Shu õhujumal Alguses oli Nut ja Geb koos, siis tuli vahele Shu, kes eraldas nad. Egiptlased uskkusid, et Nut sünnitab õhtuks tähed ja päeva hakul neelab need alla. Heliopolis Päikese linn Kreekas, asus Memphisest põhja pool, seal kujunes välja Heliopolis kosmoteogoonia maailma ja jumalate loomislugu. Atum Ra vana riigi aegne peajumal, Päikese jumal (peal päikeseketas) Heliopolise järgi tekkis kõigepealt ürgookean, sealt tõusis üles jumal Atum, Atum sünnitas Shu (õhujumala) ja Defnuti (Shu abikaasa, emalõvi moodi) Atumra
kõik need tõid endagaa kaasa tundmatuid kombeid ja tõekspidamisi. muutusid mitmed traditsioonid. valitsejate kõrvale tekkis tugevale kohale ka elukutseline preesterkond. uue riigi lõpuks kujunes ülem-egiptuses kuningatest sõltumatu preestrite riik. 4. HILIS-EGIPTUSE RIIK (u 1075-525ekr) valitsesid tihtipeale võõramaised valitsejad. elu siiski jätkus omade tavade järgi. Vaaraosid seostati tihtipeale jumalatega. Ennekõike pistrikukujuline taevajumal HOROS. Peale surma sai temast surnute riigi valitseja- Osiris. Vaaraode võimu materiaalne kehastus oli püramiid, mis oli vaaraoigavene eluase peale tema siit elust lahkumist. Kõik toimus vaaraode määratlemisel. siiski vajas ta ka ametnikkkonda, mis tihtipeale koosnes justnimelt vaarao enda sugulastest. nad pidid korda viima vaarao korraldusi, koguma makse, korraldama egitustöid, koguda sõjaväge. VAARAO OLI RIIGI KÕRGEIM PREESTER. oma volituste elluviimiseks
Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. Egiptuses oli naistel nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna eranditult kõrge positsioon. IV Usk Usu ja preestrite osa egiptlaste maailmapildi kujunemises: Preestrid olid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa. Tänapäeva inimestest erinevalt mõistsid ja mõtestasid egiptlased maailma üldist korraldust müütide ja religiooni, mitte loogika alusel. Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne. Nii tunnemegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Lihtrahva uskumustest on üsna vähe teada. Egiptuse jumalad: Ra- tähtsaim jumal, päikesejumal, maailma looja ja esmane valitseja. Kujutati eaka mehena
· Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et ristiusk on ainuke ainuõige usk. - Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate kummardamine); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp) · Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub
1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr. 2 Keskmine-riik mis eksisteeris aastatel 1950-1650 e.Kr 3 Uus-riik mis eksisteeris aastatel 1550-1075 e.Kr. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana-riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimises osa ka preesterkuningatel kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue-riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja süüria Egiptusest kujunes suurriik, kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud preesterkond Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hiliseks perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid milledest kõige silmapaistvamateks on nn Niiluse kaldal Giza väljal mis pärinevad 27. sajandist eKr.ajast.
3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide – veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise
3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise
Selle perioodi kuulsaimad valitsejad olid Thutmosis III ja Ramses II. Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“. Kui vaarao elas siis ta oli Horos, kui ta suri siis muutus Osiriseks. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, mille tipus oli jumalkuningas, kelle võimu toetas mõjukas ühiskond: asevalitsejad (nomarhid; preestrid ja sõjaväe juhid. Nomarh juhtis teatud piirkonda (nomos). Egiptuse perekond oli patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega (nt. Mesopotaamias). Oli ka naisvalitsejaid. Religioon Egiptuses
egiptuse keeles ,,suur maja"). Tema isik ja võim olid jumalikud. Vaarao võimu materiaalseks kehastuseks olid püramiidid, millest suurimad rajati Vana riigi ajal.Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis. Püramiid varjas endas hauakambrit ja oli seega valitseja igavikuline eluase. Püramiidid annavad tunnustust vaaraode reaalse võimu erakordsest ulatusest. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Vaarao vajas võimu teostamiseks ametnikkonda. Vaarao oli ise kõige kõrgem ametnik, kes vastutas maksude tõstmise ja kohtumõistmise eest. Kõrgema ametnikkonna seast määras ta maakondade e. noomide asevalitsejad e. nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao
Egiptuse. Alam Egiptus hõlmas Niiluse delta madalikku ja Ülem Egiptus kogu ülesvoolu jääva kitsa jõeoru. NIILUSE ORU ASUSTAMINE Umbes 10 000 aastat e.kr olid rändelolevate küttide ja korilaste salgad liikunud Saharas idasse ja asusid Niiluse orgu. Esijalgu elasid nad arvatavasti väikestes gruppides, ränneldes vastavalt aastaajale ja Niiluse iga aastastele üleujutustele. Nad sõltusid Niiluse veest ja jõgede palistavast viljakast pinnast. MATMIS KOMBED JA KUNST Varased Egiptlased matsid oma surnu keha otse liiva alla. Kuum liiv luivatas surnukeha ja ei lasknud sellel laguneda. Mõnikord pandi surnu kõrvale ka keraamikat, ehteid ja kujukesi. Teeba lähedale Herakonpolisesse rajati umbes 3000. aastat e.kr suur kalmistu. Seal leidub ka üks maalitud seintega hauakamber, mida peetakse esimeseks oma taoliseks. KÜLAD JA KÄSITÖÖ Aeglaselt arenesid asulad küladeks ja niiluse vett hakati aina rohkem kasutama.
Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all. Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal. Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht. Orjad- väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid. Mõned uskumused : Pistrik Horos kaitsejumal (vaarao võimu). Vaarao topeltkroon, piits + valitsemissau. Madu tarkuse jumal. Habe jumalikkuse tunnus. Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas.
Sargoni riigis sai akkadi keelest riigikeel. Sumeri keel käibis jätkuvalt, kestsid edasi ka linnriigid (ainult et Akkadi ülemvõimu all). Ta rajas ka traditsiooni, mida hiljem järgisid Lõuna-Mesopotaamia valitsejad: pani oma tütre Kuujumalanna preestriks. Kas Sargon end jumalikustas, pole teada. Küll aga jumalikustas end tema pojapoeg Naramzin, kes kasutas tähemärki, mis edaspidi sümoliseeris jumalikustatud valitsejaid. Pärast surma austati Naramzini kultuslikult (templid, preestrid, jms). Ta võttis kasutusele ka tiitli Nelja Ilmakaare Kuningas. Naramzin on esimene Mesopotaamia kuningas, kelle kohta on kindel teadmine, et ta ennast jumalikustas. 22. sajandil eKr Akkadi suurriik lagunes. Mesopotaamia suurriigid ei olnud reeglina eriti püsivad, sest Mesopotaamia oli välismõjudele ja -vallutajatele väga avatud. 21. sajandit eKr nimetatakse sumeri renessansiks. Esile tõusis nn Uri II dünastia. Uruki valitsejad
Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end Ra pojaks (Horos elavana, Osiris surnuna) ja rajasid päikesetempleid. Kuninga nimi kirj Kartussi. Kuningal oli neli erinevat nime. Elanikkond koosnes ülikutest, ametnikest ja alamklassist. Puudusid suured linnad. Tasakaalu tagas maat, mis oli valitsejatele väga oluline ning kuulus eduka valitsemise hulka. Maati toimimiseks võltsiti ka ajalugu. Kuningas oli ka ülempreester ning kogu maa oli kuninga valdus. Riik jagunes u. 40ks noomiks, mille asevalitsejaid nimetati nomarhideks. Vana riik ulatus Niiluse esimese kärestikuni
3. Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi: A B C D E a. Vaarao Egiptuse absoluutse võimuga jumal kuningas · Pistrikujumal Horose kehastus. · Maailmakord MAAT pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega. · Teostas võimu ametnike abil. b. Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid, sõjapealikud) c. Kirjutajad alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust. d. Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised. e. Orjad, kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid) 4. Sõjavägi hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. a. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. b
valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat. Kuningas oli ka ülempreester. HAMMURAPI SEADUSED
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk
ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad
ning karjakaasvatajate ühiskondadega. Enamasti langes tsivilisatsioonid algus varasesse pronksiaega. Tsivilisatsioonid kerkisid seega esile umbes üheaegselt ulatuslikuma metallikasutuse algusega. 2) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskonna tööviljakus oli tõusnud sellisele tasemele, et kõik ühiskonnaliikmed ei pidanud enam tegelema otseselt toidu hankimisega. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval olid kujunenud elukutselised käsitöölised, kirjatarkuse tundjad, preestrid jne. 3) Ühiskond jagunes selgelt erinevateks varanduslikeks klassideks, kusjuures rikas ülemkiht etendas ühiskonnas juhtivat rolli. 4) Oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli muutunud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks kõrgemaks ametnikkonnaks , mis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes juhtis ja kontrollis ühiskonna tegevust antud territooriumil.
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid
Kui Vana riik oli sisesegaduste tagajärjel lagunenud, ühendasid maa uuesti ühtseks riigiks Ülem-Egiptusest Teeba linnast pärit valitsejad. Algas Keskmise riigi ajajärk ( u 1950-1650 eKr). Riigi juhtimisel oli tähtis osa noomidel (asehalduritel). Umbes 1650 aastat eKr hüksoslaste sissetungiga Aasiast Niiluse deltasse lõppes Keskmise riigi aeg. Teeba valitseja tõrjus hüksoslased välja ning alas Uue riigi periood (u 1550 1075 eKr). Sellest sai Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased õppisid hüksoslastelt hobukaarikute kasutamise ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis- Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli kindlalt nende võimu all. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik. Vallutussõjad ja võõraste maade üle valitsemine muutsid ta ühtlasi senisest avatumaks. Võõrstilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid Egiptuse valitseja haaremites tõid
Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- Egiptus............................................................................................
2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus kunsti, ahitektuuri ja teaduse saavutusi on seotud religiooniga. Vana-Egiptus Geograafiline asukoht ja loodusolud Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptus asus otsekui ristteel, ühendus oli küll paljude maadega, kuid geograafiline asukoht määras paljuski
Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. Hammurabi vallutas kogu Mesopotaamia, Vana- Babüloonia suurriigi rajaja, 6. kuningas Babüloonia I dünastiast, maailma 1.teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestaja An/Anu taevajumal, jumalate isa, tark, lugupeetud, teisedki jumalad küsisid talt sageli nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni. Enki/Ea maa-aluste vete/ sügavuste valitseja, Enlili vend või poeg, inimkonna soosja,
1279-1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. Kuningavõim: Egiptuse kuningas oli vaarao-piiramatu võimuga valitseja, vaarao isik ja võim olid jumalikud st. teda peeti jumalaks. Maat e. maailmakord, see toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Vaaraod samastati mitme jumalaga, nt taevajumal Horos, pärast vaarao surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris;peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumala Ra poeg. Püramiidid-vaarao hauakamber, tema igavikuline eluase. riigi ja ühisk. korraldus-Egiptus oli rangelt hierarhiline ühiskond. Nomarhid kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja vajadusel kogusid sõjaväge; Kõrgemad ametnikud-preestrid,nomarhid,kõrged väepealikud, ametnikud-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
