August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid...................................................................
suurt kahju: Hävitasid voore ja autokolonne Purustasid sildu ja teid Tapsid punaste kaasajooksikuid Peeti maha ka tõelisi lahinguid. Vangidelt ja langenud venelastelt saadud varustuse abil täiendati oma relvastust laskemoonavaru. Hinnanguliselt oli juulis 1941 partisanidena Eesti metsades tegutsemas vähemalt 12 000 meest. Mitmel pool tekkisid võitlussalgad, mid meenutasid regulaarväe üksusi. Näidised: · Kapten Karl Talpaku pataljon, Otepää · Major Hans Hirvelaane 300-meheline pataljon, Rapla · Kolonel Henn-Ants Kure juhitud ERNA rühm, Põhja-Eesti. Kõik need võitlussalgad, mida üldjuhul juhtisid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed, andsid Saksa sõjaväele tähelepanuväärset abi ning toetust bolsevike väljaajamisel Eestist. Eesti metsavendlust 1941. aastal ja ka hiljem tuleb käsitleda kui spontaanset rahvaliikumist, millel ei olnud keskset juhtimist ega ka mitte oma organisatsiooni
algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. Ainult eestlastest koosnev 13-meheline luuresalk 4 hukkus ülesannet täites 1942. a. septembris-oktoobris Arhangelsk-Vologda raudtee piirkonnas. 1943.a. kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Nemad panid aluse soomepoiste ideoloogiale, võtsid kasutusele moto: "SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST". 1943. a. sügisel Soome põgenenutest astus u. 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust.
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele
kuni 1941.a maini, mil läks Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem alanud Suvesõjas sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. Juuli lõpul organiseeris Rebane Loobu metsavaheteel Punaarmee kolonnile eduka varitsuse. Omakaitses ja Saksa sõjaväes Peale Virumaa vallutamist sakslaste poolt 1941.a suve lõpuks, sai Alfons Rebane 11. augustil kohapeal formeeritava Virumaa Omakaitse ülemaks. Juba 1. septebril astus ta aga Saksa Armee teenistusse. Ta määrati Rakveres formeeritava Sicherungsgruppe 184 15. kompanii ülemaks. Ilmselt omistati talle ka Saksa auaste Oberleutnant. Talveks viidi kompanii Gatshina´sse, kus teostati väljaõpet. Seejärel oli suusakompaniiks saanud kompanii võitluses partisanidega eri teenistuskohtades Põhjarinde tagalas. Pepino´s või Kertsevo´s oli üksusel partisanidega ka suuremaid kokkupõrkeid. 01.01.1942 ülendati Rebane Hauptmanniks
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Alfons Rebane Õpetaja: Kapten Tint Õpilane: Marek Armulik Narva 2010 Sissejuhatus Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni) 1908 Valga 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13
10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel Prantsuse valitsus pages Pariisist ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni 1940 15. juuni 1940 Saksa armee sisenes Pariisi. Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade
inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on
Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi
28.juulil 1941 läks Riipalu koos oma alluvatega 22. territoriaal-laskurkorpuse jalaväepataljoni koosseisus Elvast teele Pihkvamaa poole.Neli päeva hiljem,2.juunil läks ta rindel üle sakslaste poole ja võitles koos sakslastega kuni Pihkva vallutamiseni 9.juulil.Siis saadeti Riipalu sõjavangilaagrisse Saksamaal,kust ta vabanes alles 31.märtsil 1942. Tulnud Eestisse,astus Riipalu juba 10.aprillil eesti vabatahtlike väeossa Schutzmannschaft (F) Bataillon 36 3.kompanii ülemaks.See pataljon julgestas sakslaste tagalat Ukrainas.Sama aasta 22.novembril määrati Riipalu ametist lahkunud major Renteri asemele selle pataljoni ülemaks.Järgnenud talve hakul osales Riipalu pataljon ainsa eestlaste väeosana Stalingradi lahingus-õnneks küll mitte piiramisrõngas vaid välisrindel,võideldes Punaarmee piiramisvägede vastu.Riipalu üöendati hauptmanniks (kapteniks) Ja 18. jaanuaril 1943 jõudis ta oma väeosa riismetega Eestisse tagasi.Riipalule endale ja veel 41
Harald Nugiseks Referaat Koostas: Sündis 22.oktoobril 1921.aastal Järvamaal Särevere vallas. Isa pani Haraldi Türi Aiandus- keskkooli, mida ta ei lõpetanud. Seal samas oli kaks aastat tema pinginaabriks ei keegi muu,kui tulevane Nõukogude armee polkovnik Peeter Gross. Tol ajal ei osanud nad veel arvata, et neil tuleb seista teine teisel pool rindejoont, kus maksab sõja raudne seadus. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. 6.juuli paiku, kui sõda oli jõudnud juba Eesti pinnale, said Harald ja tema vend mobilisatsioonikutse. Lahkhelisid neil ei ol- nud-kähku metsa. Kätte jõudis sügis, ning pidi uuesti kooli minema. Kui klassivendade peas küpses
Samas hoiduti röövmajanduslikest sammudest, kuna Eestist pidi saame osa Suur- Saksamaast. Seega aitasid saksa võimud kaasa Nõukogude okupatsioobnist tulenenud maj.kahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Mingil määral suutiski põllumajandus Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda. Külvipind oli nüüd halvem kuid kariloomade arv ületas selle. Sakslased otsusasid natsionaliseeritud varasid mitte tagastada endistele omanikele. Üldine elatusase langes. Eriti raskes olukorras olid linnaelanikud, keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade põhjal. Ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada ja puhkes spekulatsioon. Sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatnuid. Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms.
allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome
allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal rindele ei jõudnud. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome
Mõnda aega jätkusid lahingud Lääne-Eesti saartel, kuid punaväelased ei pidanud kaua vastu. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Üksikud varjasid end NKVD eest juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus varjumine aga pärast 14. juuni massiküüditamist. Sõja puhkedes hakkasid mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks. Kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku. Juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või aktiivsed kohalikud mehed. Juhtimiskeskus puudus, salgad tegutsesid omaette või tegid koostööd lähemate naabritega. Relvastus piirdus kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi. Võeti üle mitukümmend vallamaja, ametisse seati iseseisvusaegsed omavalitsused. Metsavendadel ei olnud aga piisavalt jõudu võimu säilitamiseks. Saksa vägede saabumine viibis, vastased kogusid jõudu.
Ajaloo arutlus Eesti meeste valikud II maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse, kolmandaks asutda Saksa armeesse ja neljandaks astuda Soome armeesse. I valik Kui algas sõda NSVLi ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus
,,Millised oli eestlaste valikud II Maailmasõjas?" II Maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning milles meie, eestlased, kaotasime oma iseseisvuse. Eestlaste soov kaitsta oma riiki oli tugev. Parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Sõja- aastad olid laastavad Eesti meestele, kuna tuli teenida erinevates armeedes. Tihti ei jäetud valikud ning tuli astuda vaenlase leeri sundmobilisatsiooni tagajärjel. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale
Punaarmee kätte ning vähesed suutsid põgeneda Iglismaale või Ameerikasse. Oli ka inimesi, kes tahtsid võidelda iseseisva Eesti eest ning lõid mesti soomlastega. 1941. aastal loodi Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Eestis. 1943. aastal algas põgenemine Soome saksa mobilisatsioonist. Soome jõudis üle 4000 eestlase. 1944. aastal moodustati 200. jalaväerügament, kuhu kuulus üle 2500 vabatahtliku. Paljud eestlased sealt rühmitusest saadeti erialalisele väljaõppele. Pärast Soome kapituleerumist, tuli Soomest palju soomlasi, kes tulid Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel Eestit kaitsema ning paistsid välja oma julguse poolest paljudes lahingutes. Suurem osalt puudusid eestlastel valikud, kus ja kuidas sõdida. See oli nende eest ära otsustatud, kuid leidus siis neid, kes olid nõus võitlema peaaegu olemata Eesti Vabariigi eest!
arreteerimised, aga eriti massiline küüditamine ning pärast Nõukogude võimu Eestist väljakihutamist mitmelt poolt ühishaudadest leitud sajad hukatud inimesed, näitasid ilmselgelt Nõukogude Liidu röövellikku, sõnamurdlikku iseloomu ja suutsid valdavale enamikule eestlastest väga kiiresti selgeks teha, et suurim oht eesti rahva olemasolule on vene kommunism. Lisaks soovile võidelda vihatud kommunistide vastu loodeti naiivselt, et sakslased annavad võimaluse Eesti Vabariigi taastamiseks. Selle järel oleks üsnagi tõenäoliselt siis liitlastena Saksamaa poolel sõjas Nõukogude Liidu vastu osaletud. Samuti lubati vabatahtlikele Saksa sõjaväe varustus ja palgaline tasu, mis oli sõjaaja oludes üsna korralik. Noori mehi ahvatles ka tingimuse täitmine, mis oli seatud kõrgkoolis edasiõppimise eelduseks -- osalemine kommunismivastases võitluses. PILT: pildil on kaks erinevat tolle aja Saksa mundrit, mida kandsid Eesti mehed.
1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane. Eestlased ise, kes võitlesid Punaarmees, nii ei arvanud. Nemad pidasid kodumaaks Eestit ja see oli NSVL-i poolt okupeeritud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Saksa okupatsiooni ajal astusid tuhanded Eesti mehed politsei või Saksa armee teenistusse. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid osale meeldis ka natsiideoloogia. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Kolmas võimalus sõdimiseks oli võitlemine Soome armees. Juba NSVL-i ja Soome vahel puhkenud talvesõja ajal (1939–1940) hakkasid eesti noormehed salaja Soome minema.
SOOMEPOISID Koostaja: Renate Miks põgeneti Soome ? v 1943. aasta märtsis kuulutati Eestis välja mobilisatsioon 1924aastastele meestele. See põlvkond oli üles kasvanud seni vabas Eesti Vabariigis ning üle elanud nii vastupanuta alistumise Nõukogude Liidule kui küüditamise ja olid juba vaatamata oma noorusele tundma õppinud sakslaste "uut korda". v Anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti leegioni vahel. Kuna paljudele eesti meestele oli vastuvõetamatu sõdida Saksa armee ridades, siis põgeneti Soome vabatahtlikeks, kus sai otseselt sõdida Nõukogude
Taas kord võttis Eesti nõudmised vastu, Eesti okupeeriti Punaarmee poolt. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse. See puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, kultuuri- ja majanduseliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas metsavendlus aktiivne vastupanuliikumine. Seda toetas enamus Eesti rahvast. Saksamaa alustas rünnakut Nõukogude Liidule 22. juunil 1941. Pärast Riia vabastamist liikus Saksa armee kiiresti edasi ning ületas Eesti piiri 7. juulil. Metsavendadest moodustati 1941. aasta suvel Omakaitse, mis vabastas enne sakslaste jõudmist suure osa Lõuna- Eestist. Sakslased ja eestlased vallutasid Tallinna 28. augustil ning 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed Sõrves. Wehrmachti - Kolmanda Riigi relvajõudude koosseisus olid eestlased idapataljonides ja politseipataljonides. 28
See ei osutunud kuigi populaarseks, sest eestlased olid selleks ajaks sakslaste poliitikas sügavalt pettunud. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise ning sama aasta lõpul osalise sundmobilisatsiooni. Sundvärbamise ja mobilisatsiooni tulemusena kasvas leegionäride arv 1944 aasta alguseks 11 000 meheni ning neist moodustati 20. Eesti SS-diviis. 1943 aasta suvel saadeti leegioni esimene allüksus pataljon Narva - rindele. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlaste seas pahameelt ja soovi toimuvast kõrvale hoida. Eriti populaarseks muutus meeste põgenemine Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud tõmmata selga Saksa mundrit, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama kaasa vennasrahva vabadusvõitlusele. Soore armeega liitunud eestlaste soomepoiste vaimseks juhiks sai Suvesõjas silma paistnud kapten Karl Talpak, kes oli ise esimeste Soome siirdunute hulgas
............. 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale.
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.)
Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks.
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23
eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei
Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Mõrvati kõik juudid ja mustlased. Saksa aja aastail hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Enamik Eesti toodangust läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid Jaanuaris 1944 Punaarmee Eestis. Kuni juulini ägedad võitlused Narva all, pärast Narva loovutamist lahingud augustis Sinimägedes. Augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu- Eesti. Septembri lõpuks Vene vägede käes kogu Eesti mandriosa, vaid Saaremaal lahingud kuni nov. lõpuni. Et pääseda sõjategevusest ja kommunistlikust reziimist, lahkus SUURE
c) Peamised "kunstiliigid" olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid d) Ülirange tsensuur e) Kultuuriväärtuste hävitamine 4. Repressioonid a) Järjest tugevnevad repressioonid b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse c) Arreteerimine laienes d) Massiküüditamine (14.06.1941) *22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. (Suvesõda) ---> Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon * 7. juuli 1941-24. november 1944 * 7. juuli 1941 - esimesed sakslased tungivad Häädemeestelt sisse. Toimuvad lahingud Pärnu; Põltsamaa; Emajõe joonel Tartu pärast. * Samal ajal viib Nõukogude võim Eestis läbi sundmobilisatsiooni, kuid on ka vabatahtlikke. * HÄVITUSPATALJON moodustati nii vabatahtlikest, sundvärvatutest kui ka miilitsameestest, kes pidid arveid õiendama Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga. * Augusti alguseks jõuavad Saksa väed Kunda alla Soome laheni. * 4. okt. läheb Saaremaa Saksa võimu alla.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased.
sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu kasutati julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem lahinguks Punaarmee vastu. Vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel kasutati veel politseipataljone, mida moodustasid politseivõimud. Kuna Eesti SS- leegion omandas halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades, asendus värbamine osaliste sundmobilisatsioonidega. 31. jaanuaril 1944. aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon ning varsti koondati põhiosa mobiliseeritutest piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. Eestlased, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsiliku Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, valisid ühinemise soomlastega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
