Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlased muinasaja lõpul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taludõbe, kihelkonnad, kihelkond, relvi, linnused, maakonnad, maaharimine, maaviljelus, kaerernes, loomakasvatus, veisedobused, lambad, kanad, küttimine, jaht, kalapüük, kalastamine, ehitisi, osteti, ristumiskohtades, kaubateed, pihkva, novgorod, riideid, orjadeks, taludes, suitsutuba, sumbküladaldusüksus, lähedased, suuremaid, maakonda9. Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba
edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talud paiknesid enamast lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekkisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.sajandi algul võis Eestis kokku olla umbes 45 kihelkonda
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kuna meie laiuskraadil ei jõua vili tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati seda pärast lõikust sellessamas ruumis. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid levinud sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eestis rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna. Eestis oli 13. Sajandi algul umbes 45 kihelkonda. Need liitusid omakorda suuremateks maakondadeks, mida oli 8: Virumaa, Rävala,
Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest kaitstud küngastele. (Otepääl) o Neemlinnused rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. (Rõuge) o Kalevipoja sängi tüüpi rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Vallid ja kraavid rajati ainult otstele, kuna küljed olid tänu voore kujule kaitstud. (Alatskivis) o Ringvalli linnused ümber linnuse rajatud tehisvall
Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus liitumine suuremateks maakondadeks, mida oli 8: virumaa, rävala, järvamaa, harjumaa, läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala. Enamik eestalsi olid varanduslikud suht võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Olid rikkamad ja vaesed ning muinasaja lõpuks süvenes majanduslik ebavõrdsus
Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. 4. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uusi linnuseid juurde. Linnused rajati järskudele nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega), Henriku Liivimaa e Läti Henriku kroonika (ristiusustamine, eestlaste ühiskondlik kord, omavahelised suhted, linnused, eluolu, usund, jpm) Muinasaja periodiseerimine.Hõlmab kogu Eesti ajaloost kõige pikema perioodi-üheksandast aastatuhandest eKr.kuni muistse vabadusvõistluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr.Jaguneb kolmeks perioodiks kivi-,pronksi-ja rauaajaks,mis jagunevad omakorda veel alaperioodideks.Paleoliitikum-ehk vanem kiviaeg,algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.
rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülades, Lõuna-Eestis aga hajakülades. Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, mille moodustasid teatud piirkonna külad. 45 kihelkonda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Eestis oli 8 suuremat maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Neile lisandusid Alempois, Mõhu, Nurmekund,
Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak. Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr. Iseloomulikud tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid kividest müürid. Surnuid maeti sinna põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitsenguks. Põhilised elatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogustes. Hakati valmistama palju ehteid
rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha.
3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3. Arenes ka käsitöö 4. Kasutusele tulid vikatid ja sirbid 5. Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogudes Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7
Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr
* Iru asulas ,,kuningas" * esimene sõjategevus Eelrooma 500eKr * rauast tööriistad ja relvad * raua töötlemine * jõukamaad talud, võim * kindlustatud asulad jäeti maha rauaaeg - 50pKr * kohalik raud - ümbruskonna üle * tarandkalmed soorauamaak * harvemini põletatult * süvenes varaline ebavõrdsus
Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks.
2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi : 1) peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asulakohad, linnused, kalmistud, relvad, ehted, põldude jäänused jms) 2) rahvaluule, eesti keele teadus * Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad!! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp.
ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi.
Pronksiajal tegeldi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Sisemaal ka alepõllunduse kalanduse ja jahindusega. Vanemal rauaajal oli põlluharimine ja karjakasvatusega ning hakkas arenema käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes). Vahetuskaubandus. KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGAEG 1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult LõunaEesti (Otepää) kaitstud küngastele Neemiklinnused Meenutab kumerate külgedega kolmnurki pealtvaates Üle Eesti va
sajandil Muistse vabadusvõitlusega. Tõestus sellest ajastust on meil olemas arheoloogiliste allikate näol. Arheoloogide leidude põhjal võime seletada, mida toonane eestlane seljas kandis või kuidas ta oma põldu haris. Mida sel ajal igatseti, austati ja põlati, võime ainult oletada. Muinasaja lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti ala asustatud. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Halduslikult jaotus Eesti maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks ja kihelkonnad olid Eesti tähtsamateks haldusüksusteks. 13.sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda(Virumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa). Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Maakonda ei juhtinud keegi ainuisikuliselt, vaid seda tegid kihelkondade vanemad koos. Siiski tuleb möönda, et meie ettekujutuses maakonnast on palju oletuslikku (Vahtre, L
· Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. · Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju. b. Nöörkeraamika kultuur (u. 3000 eKr) · Nöörijäljendiga savinõud. · Vene kirved paati ehk venet meenutavad lihvitud kivikirved. · Omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendis. · Algeline loomakasvatus ja põllundus. 3. Eesti rahva kujunemine Euroopas on vähe rahvaid, kelle otsesed esivanemad on elanud ühes kohas nii kaua - 5000 aasta Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal: a. Kunda kultuuri rahvas lõuna poolt. b. Soome-Ugri hõimud läänemeresoomlased ida poolt meie otsesed eelkäijad: · Nendega seostatakse kammkeraamikakultuuri. · Läänemeresoomlaste hulka kuuluvad meie lähimate keelesugulastena
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarnaneb kivikirstkalmele. koosneb
Vahenduskaubandus vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al--idrisi kaardil koluvan) b) Eluviis elamuks suitsutuba. Lähitalud moodustasid küla: sumbküla(talud keset põldu koos), ridaküla(talud ridastikku), hajaküla(talud üksteisest kaugemal). c) Haldusjaotus (kaart) kihelkonnad (eesti tähtasaim haldusüksus, moodustasid ühe pk. Küladest), maakonnad (mitme kihelkonna liit peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). Kutsuti ennast maakonna nime järgi. d) Rahvas ja ülikud: - Rahvakoosolekud vabade eestlaste kokkutulekud töhtsamate küsimuste arutamiseks. - Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus). ülikud (vanemad, jüukamad taluperemehed), vaesem kiht (vähemjõukad
põranda alla. Pandi Elamud asetsesid kaasa noake, ridastikku kõõvits ja ehteid. ukseavaga veekogu poole. Rändav eluviis NÖÖRKERAA- Siledapõhjalised Loomakasvatus, Palju rohumaid Kalmistud rajati MIKA E. savinõud maaviljelus st koduloomadele ja asulatest väljapoole VENEKIRVESTE kaunistatud nööri üleminekut hankivalt sobiv mullakiht kõrgematele 3000 eKr jäljega. Venet ehk majanduselt maaviljeluseks. küngastele. Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse
Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t
· Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt ka meist ida poole jäävatele aladele. Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur Vananenud nimetus on venekirveste kultuur. · Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved. · Peamised tegevusalad loomaaksvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu
hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas
Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane kiviajaga. Metalli väga vähe, esimesed pronksist esemed on kirved. Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük. U aastal 1100 eKr murrang. Põhja ja Lääne – Eestis kindlustatud asulad (Asva, Kaali), esimesed teadaolevad põlispõllud (Saha-Loo), maapealsed kalmistud. Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli,
Uued hõimud elasid kammkeraamika rahvastikuga mitmeid sajandeid kõrvuti ja rahumeelselt. Eestlastele iseloomulikud sinised silmad ja heledad jooksed on tunnus mille kujunemisel mängis teatud rolli ka venekirvestekultuur. 7. Pronksiaeg Kolm ja pooltuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed. Mitmelpool mujal tõi pronksi kasutuselevõtt kaasa majanduse arengu ja ühiskondlike suhete elavnemise, Eestis ei toonud aga antud ajastu esimene pool kaasa suuremaid muutusi. Pronksist muretseti vaid kõige vajalikemaid tööristu, kirveid. Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Kindlustatud alades ostati nüüdseks juba ka ise pronksi ümber valada. Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng. 8. Varajane rauaaeg
jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr). Kuid selle perioodi arenguks oli algelise maaviljelus, mis eelnevas perioodis puudus. Samuti hakati kasvatama ka loomi. Pronksiajal(u 1800-500 a eKr) ei toimunud elatusalades suurt muutust, algelisest maaviljelusest arenes edasi põlluharimine ja kütiti enamasti hülgeid. Eel-Rooma rauaajal(u 500a eKr- 500a pKr) tekkisid põlluharimises uued põllusüsteemid ja korrapärased põllulapid. Rooma rauaajal(u 50.a pKr 460 a.pKr) olid peamisteks elatusaladeks põlluharimine ja karjakasvatus. Keskmisel rauaajal(u.450-800a.) ja viikingiajal(u.800-1050a
tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik.
annaabi.ee 
