Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni ...
Eestlane olen ja eestlaseks jään Eestlane on rahvas, keda peetakse tagasihoidlikuks ning küllaltki töökaks, kuna ta armastab keskmisest rohkem töötada kui mõni teine rahvus. Kunagi oli enamik eestlasi põlluharijad, kõigil oli oma põld, ja võib olla isegi väike loomakari. Kuid tekib küsimus, kes on üldse eestane? Kas ta on pelgalt soome- ugri rahvuskonda kuuluv töörügaja või midagi hoopiski erilisemat. Siin otsest vastust ei olei, kuid on midagi, mis meid- eestlaseid ühendab. Eesti rahvas on pidanud läbi elama raskeid aegu. Meie kodumaast on üle käinud suur hulk riike ning sõdu. Me oleme pidanud elama aastaid võõra võimu all, lootes, et kunagi saab Maarjamaa vabaks. Tänasel päeval saame me elada vabas Eestis. Eestlased on saavutanud oma ieseisvuse peamiselt just tänu kokkuhoidmisele, mis meis kõigis sisemuses peitub. Olgugi, et see tihtipeale välja ei paista, kuna keskmine eestlane on tavapärasemast tagasih...
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole ük...
Inimväärikus. Mõtle järgmevatele küsimustele. Võib-olla meenuvad sulle eesti laulu sõnad:''Eestlane olen ja eestlaseks jään,kui mind eestlaseks loodi...''Kas oled uhke,et oled eestlane? Mis on valikuvabadus?Kuidas seostub valikuvabadus inimväärikuse ja vastutusega? Millal saab inimene õigesti valida? Lühidalt. Inimväärikus tähendab seda,et inimene väärtustab ennast ja ta ei luba endal teha halbu/kohatuid asju. Mõnedel inimestel on kõrgem,teistel madalam inimväärikus. Igaühe enda teha on see, ku väärikas ta on. Sallivus. Mõtle järgnevatele küsimustele. Kas oled sattunud olukorda,kus on sinu sallivust proovile pandud ? Kas oleks õige öelda,et mida nõrgem on inimese eneseväärtustunne seda suurem on tema sallimatus? Lühidalt. Sallivus tähendab seda,et kui mingis inimeses on midagi halba,siis sa ei vihka teda sellepärast vaid sallid teda. Kui inimene teatud isikut ei salli, siis tähendab see seda,et tal on mingil põhjusel midagi ta v...
Kes me, eestlased, tegelikult oleme? Me oleme üks huvitav rahvus – eestlased. Väikerahvana oleme maailmas tänaseks päevaks üsna palju kuulsust kogunud. Töötasin terve suve Tallinna sadamas kruiisiterminalis, kus suhtlesin igapäevaselt mitmete turistidega eri rahvustest. Ühel hommikul küsis minult abielupaar San Diegost, et milline on üks tavaline eestlane. Mul tekkis vastamise ning selgitamisega algul probleeme. Hiljem lõunapausil jäi see mõte hinge kriipima ja ma pärisin antud küsimust endaltki. Milline on siis tüüpiline eesti rahvusest inimene? Kui mulle öelda sõna eestlane, siis see manab ette pildi tööd rabavast talupojast, kes on linastes riietes, murumüts peas ning künnab põldu. Olen mitmetelt inimestelt kuulnud arvamusi eestlaste iseloomu kohta. On öeldud, et me oleme kinnised, tagasihoidlikud, vaoshoitud, vajame distantsi, põikpäised ja kangekaelsed. Ma usun, et paljudel meist on välja löönud ka nn. eestla...
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad...
Alo Mattiisen (1961-1996) · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob v...
Eesti keel ja kultuur muutuvas maailmas Igal maailma riigil on erinev keel ja kultuur. Kahjuks kaasnevad keele ja kultuuriga ka mitmed ohud. See on suureks probleemiks ka Eestis ja kardetakse, et eesti keel sureb välja. Kuidas saaks ära hoida keele ja kultuuri kadumist ja tagada nende jätkusuutlikkus tulevikus? Põhiliseks Eesti riigi probleemiks on eestlaste väljaränne riigist ning mitte tagasinaasmine kodumaale. Põhjuseks võib olla, et eestlaste jaoks on palk kodumaal liiga väike ning seepärast lähevad nad edu otsima välismaalt. Teises riigis olles võib oma riigi keel ununeda, sest pead suhtlema teises keeles. Muidugi ei pruugi nii ka juhtuda, sest kui sa oled ikka Eesti sündinud ning omandanud riigi keele, siis jääd sa ikka eestlaseks. Seda on öelnud ka Ilmar Raag oma essees „Milleks kaitsta eesti kultuuri“: „Ma olen eestlane ja ükskõik, mida ma ka ei teeks, jään ma alati eestlaseks. Sellest hoo...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Kui saaksime otsast alustada, kas sünniksime pigem kellegi teisena? Kas eelistaksime siis olla Mike Tyson, naabripoiss Maik, Barbie mees Ken või just need unikaalsed, kes oleme praegu? Olen eestlane ja kui ma sünniksin uuesti, siis ikka eestlasena. Eestlased hoiavad kokku ja austavad ühiselt langetatud otsuseid, ning jagavad sarnaseid mõttemaailmu. Eesti inimeste probleemiks on jäisus ja tihti tõmbume oma muredega endasse. Otsime lahendusi teiste õnnestumistest ja anname end ehk liiga lihtsalt suuremate käsutusse, kes seni meile meelepäraselt hakkama on saanud. Kas suuremate riikide külje alla peitu pugedes ja neid jäljendades jääme endiselt olemuselt eestlasteks? Maailm on avatud, kõrvuti elavad erinevate uskumuste, hoiakute ja kommetega inimesed, kes mõnisada aastat tagasi vaevu omavahel kokku puutusid. Enamik inimesi sulandub sisse või põgeneb mingisse ...
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charl...
Urmas Sisask 1960 Looming: Koorilooming · Huvi gregooriuse laulu, barokiajastu koorimuusika vastu Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümf...
Põltsamaa ametikool Eiki Schasmin Ivo Linna Referaat Juhendaja: Enno Paatsi Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teiste...
Kuidas on mõjutanud “5 isamaalise laulu” tekstid Eestit 19.sajandil, 20.sajandil ja tänapäeval ´´Viis isamaalist laulu.. on 1988. aastal loodud Alo Mattiiseni laulutsükkel, mis on inspireeritud 19. sajandi nn esimese ärkamisaja lauludest. Esimest korda kõlas tsükkel tartu kümnendal levimuusikapäevadel. Viis isamaalist laulu on: ´´Kaunimad laulud´´, ´´Minge üles mägedele´´, ´´Sind surmani´´, ´´Isamaa ilu hoieldes´´, ´´Eestlane olen ja eestlaseks jään.´´ 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu, baltisakslased proovisid luua eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Seega- 19. sajandil ei olnud olemas isegi õiget eesti muusikat, mis saaks Eestit mõjutada, oli olemas vaid midagi muusika moodi. Samas on oluline baltisakslastele tänulik olla, kuna võibolla ei oleks ilma nendeta mitte mingisugustki rahvusm...
Minu Eesti Ma elan Eestis, ma räägin siinses keeles ja minu passis on kirjas ,,eestlane". Kõigest selle nimel sai kunagi alguse emakeelne kirjandus. Selle nimel astusid Paju lahingusse poisikesed koolipingist. Nüüd on see hetk käes, kui ma saan öelda ,,minu Eesti".Keel, mida räägime,vabadus, mille võitsime ja lipp, mille heiskame kõike seda me peame hoidma. Minu arvates on eesti rahvuse säilimisel tähtsal kohal traditsioonid. Enim rahvustunnet tekitav on ilmselt 1864 aastal Tartus alguse saanud ja nüüd pealinna kolinud üritus Eesti Laulupidu. Uhke on mõelda, et meie oma riigi rahvas näeb nii palju vaeva ainult selle nimel, et kõik koos seda täies hiilguses ette kanda. Paljuski on laulupidu oma ülesehituselt muutunud, kuid üllas mõte end eestlasena uhkelt tunda on siiski säilinud. Kui 19. sajandil suudeti algatada laulude laulmise traditsioon siis 21. sajandi eestlased pole...
Alo Mattiisen Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur...
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime. Eestlaste tungiv soov säilitada oma iseseisvus ning kultuurilisus on s...
Balti kett ja laulev revolutsioon Balti kett toimus 23. Augustil 1989. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks. Minu vanaema osales balti ketis. ,,Mäletan, et algul toimus kogunemine. Kohal oli palju autosid ja mõned bussid. Meie saime autosse. Siis algas sõit balti ketile ummikud olid küll suured ja tundus nagu kogu Eestimaa rahvas oli teedel. Kõik vabatahtlikult läksid, kedagi ei sunnitud. Meie olime mehega Säreveres.. Väga eriline tunne oli. Selline tunne oli nagu kõik eestlased ja baltimaad olid ühinenud oma hingesooviga vabaks saada ja jääda. Hiljem koju tagasi sõites põlesid kõikjal tee ääres küünlad ja kõik eestlased olid nagu suur ühtne perekond. Oli üks suur ühte kuul...
Laulev revolutsioon Referaat 5. klass 2011 Tallinn Laulev revolutsioon on nimetus Eestisaastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu NSLVL-i okupatsiooni tingimustes paremaks muuta. Kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Seda on tõestanud meie laulupeod, kus Virumaa rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon Nad laulsid laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään,, ,,Eesti maa,,. Sellel fotol nad tantsivad ja laulavad seal oli umbes 150 meest ja 170 naist lapsed tantsisid ka, aga neid oli seal vähe. 14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo...
Alo Mattiisen Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Teises klassis läks Alo ema suunamisel Jõgeva Lastemuusikakooli, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust.1983. aasta kevadel liitus Alo ansambliga In Spe,...
Olulisemad muutused 20. aasta jooksul IDEOLOOGIAS Kui rääkida ideoloogiatest, siis tegelikult ei ole kommunism, sotsailism, monarhism ja liberalism kuhugile kadunud. Nad eksisteerivad tänaseni, ainult sellest ei pruugi aru saada. Need nimetatud ideoloogiad esinevad lihtsalt harvemini ning palju leebemal kujul kui seda varem oli olnud. Näiteks kui varem oli kommunism ideoloogia, mille põhieesmärgiks oli inimeste enda kontrolli all hoidmine ning inimesed elasid ka hirmus. Nüüd on kommunism aga taandunud millekski marginaalseks. Kui vaatame riigijuhte, siis ei leia me ühtegi, kellel oleks riigijuhiks diktaator. TEHNOLOOGIAS võib öelda, et tehnoloogia on väga palju arenenud. Kui 20 aastat tagasi oli arvuti ja Internet raskesti kättesaadav, siis nüüd on hoopis vastupidi. Pea igas peres on olemas arvuti ja Internet. Loomulikult on arvutite kiirus ja muud tarkvarad täienenud ning paranenud. Ning kui t...
Muusika retsensioon JÕULUKONTSERT Käisin Ott Leplandi, Ivo linna ja Noorkuu jõuluturnee kontserdil Vanemuise kontserdimajas 16. detsembril. See oli ühtlasi ka viimane jõuluturnee kontsert. Mind huvitas põhiliselt kontserdist ansambel "Noorkuu", sest seda on väga hea kuulata ja mulle väga nende koosseis meeldib. Ansambli liikmed on: Ilmar Madison(tenor), Rein Kahro(bariton), Martti Meumers(bariton), Märt Murrik(bariton), Remi Teras(bass). Kõige vanem liige on Rein Kahro, kes on ka üks kolmest ansambli algsest asutajatest 1996. aasta detsembris. "Noorkuu"'l on ilmunud 11 plaati ja eelmise aasta sügisest astus ansamblisse ka uus liige Märt Murrik. See, et Märt "Noorkuu"-ga liitus, täiendas veelgi nende häältekõla, sest ainuüksi Märdi hääl on väga super ja mulle meeldib väga teda laulmas kuulata. Ott Lepland on väga palju arenenud pärast telesarja "Eesti otsib superstaari" võ...
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
Kellele rajaksin ausamba? Ausammas ehk monument, mis on püstitatud kellelegi austuse avaldamiseks. Sellise ülistuse väärilisteks ei saa kõik inimesed, vaid üksikud, kes on millegi väga erilisega silma paistnud ja inimestele meelde jäänud. Need rajatakse tavaliselt nende kodumaale, lubades austusväärsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. K...
Rock Hotel Rock Hotel on eesti rock-ansambel. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TV-sarjast "Muinaslood muusikas". Selle koosseisu kuulusid Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus: Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50-date ja 60-date aastate palad valsist rock'n'rollini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud 30. tegutsemisaasta jooksul peaaegu kõiki...
kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal...........................................
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane ...
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistik...
Ivo Linna Urmas Alender Anne Veski Toomas Kõrvits Gunnar Graps Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. Juunil 1979 Kuressaares ) on eesti laulja. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitn...
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi...
Järva-Jaani Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostajad***** Juhendaja: ***** Tallinn 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 Elulugu....................................................................................................lk 4 Looming..................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 ...
EESTI RIIGI TAASISESEISVUMISE KRONOLOOGILINE KOKKUVÕTE 1979 23.august Molotov-Ribbentropi pakti 40.aastapäeval esitavad 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku ÜRO peasekretärile; NSVL, Saksamaa LV, Saksamaa DV ja Atlandi Hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja ettepanekuga MRP tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus. 1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul. 28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See...
Oksaneni puhastus, puhdistus, purge ,,Puhastuse" näol on tegu teosega, mis ise ja mille autor on Eestis tekitanud palju furoori sedapuhku just kirjarahva ja teiste ,,kultuuriteadlike" inimeste hulgas. Minu eesmärk ei ole kõigi nende sõnavõtjate arvamustele vastu vaielda või kaasa rääkida, vaid pigem neid võimalikult vähe torkida. Kuna paljudele on muret teinud raamatu vastuvõtt mujal maailmas, võtsin teose lugeda hoopiski pealkirjastatuna ,,Purge". Olen varem lugenud ühiskonnakriitilisi ajaloolisi romaane inglise keeles nii Jaapani kui Keenia, nii USA kui Taani kohta, nii et võrdlusmomendina terendavad kõik need ja paljud teised alateadvuses. Alustades täitsa algusest, pealkirjast sõna purge ehk puhastus, sügav puhastus, meenutab sõna purgatory, purgatoorium. Puhastustuli on inglise keeles selgelt hinge süvapuhastuse maitsega, mittekehaline. Sõna purge on terves raamatus kasutatud vaid korra kui Aliide naaseb oma esimeselt keld...
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; ● pooldati ülemaailmset kommunistliku revolutsiooni ● sõjatööstuse arendamine ● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ...
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. ...
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
annaabi.ee 
