armastuse olemusest". Need olid esimesed lembeluuletused pärast 1915. aastat, mille objektiks ei olnud Lilja ja on ühed parimaid Majakovski lüürilistest luuletustest. Sama aasta lõpus valmis näidend ,,Lutikas", mis oli seni kõige antilüürilisem teos Majakovski loomingus. 1930 alguses ilmus näidend ,,Saun", mis on ,,Lutika" järg, kuid sisaldab otsesemat kriitikat nõukogude ühiskonna suhtes. Igor Severjanin (4. mai/16. mai 1887 Peterburi 20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja, hõbedase ajastu esindaja. Sündis Peterburis sõjaväeinseneri Vassili Lotarjovi pojana. Tema emapoolseteks sugulasteks olid revolutsionäär Aleksandra Kollontai, aga ka ajaloolane Nikolai Karamzin ja poeet Afanassi Fet. Esimesed eluaastad elas Peterburis, aastatel 18981903 Novgorodi kubermangusTserepovetsis (praeguse haldusjaotuse järele Vologda oblastis), kus õppis Tserepovetsi reaalkoolis
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin.
Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa. Apollinaire. Imazism kõige keerulisem, intellektuaalsem, põhineb assotsiatsioonidel. Inglismaa, USA. Pound, Eliot, Rummo. Akmeism realismi juurde tagasipöördumine. Venemaa. Ahmatova, Gumiljov.
Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja kindral Abram Gannibal (1696-1781, Puškini esivanem), slaavi filoloog Žan Boduen Kurtene (1845-1929) ja paljud teised. Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor Severjanin (1887-1941), kes sai „Luuletajate kuninga“ tiitlit. Pärast oktoobrirevolutsiooni keeldus ta Venemaale tagasi minemisest, eelistades jääda „suvitajana“ Eestisse. Tallinnaga on seotud veel üks vene kirjaniku nimi: 1830-1940 aastatel Tallinna vanalinnas, tänaval Uus, elas Mihhail Dostojevski, kes töötas sel ajal Reveli inseneri meeskonnas. Sellel perioodil on teda korduvalt külastanud tema vend- geniaalne Fedor Dostojevki.
keelt ja stiili : taotlesid erakordset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks tapeedile. Esindajad : vene kirjandusess Vladimir Majakovski (1893-1930), Igor Severjanin (1887-1941). Eesti kirjanduses on futurismist mõjutatud oma loomingu algusperioodil H. Visnapuu, Albert Kivikas (1898-1978), Erni Hiir (1900-1989) ja Richard Roht (1891-1950). Majakovski eesti keeles 1930 Pilv püksten. Poeem ja luuletused. Tlk Ralf Rond 1947 Luuletusi. Tlk Felix Kotta 1951 Ameerikast. Tlk Felix Kotta ja tundmatu tõlkija 1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta 1958 Kuidas teha värsse? Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit
väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaaztehnikat. Oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile. Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest teadus ja tehnika arenevat edasi ja mõjutavad üha rohkem inimeste elu, elutempot ja linnade kasv muutuvad üha kiiremaks) Esindajad: vene kirjanikud V. Majakovski (1893-1930) ja I. Severjanin (1887-1941) Kubism Tekkis 20.saj algul prantsuse maalikunstis, hiljem (1907-1914) arenes ka kirjanduses, kuid ei kujunennud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehitatud. Sisul oli ende arvates teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm- luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Kubistid loobusid jutustavast sisust, lõid teooseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest.
Futurismi riiakas toon, agressiivne enesereklaam ja muu seesugune viisid selleni, et see leidis sagedasti mittemõistmist kohati lausa ägedat vastuseisu ja eitamist. Seesugune pidev muutmine 2 ja hävitamise ideoloogia sai futurismile endale hiljem saatuslikuks. Kirjandusvooluna hääbus see Itaalias 1930- ndatel aastatel, Venemaal pärast Oktoobrirevolutsiooni. Esindajateks on vene kirjanduses Vladimir Majakovski, Igor Severjanin. Eesti kirjanduses H. Visnapuu, Albert Kivikas. KUBISM Tekkis 20. sajandi alguses prantuse maalikunstis, hiljem arenas ka kirjanduses, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust. Nad lõid teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid
võidukäiku, suurlinlikku elutempot · Uued teemad: tööstus, hulkurlus, masinakultus jne · Harrastasid enesereklaami · Püüdsid luua enda jaoks uut keelt, stiili. Tõid luulesse tänavakeele. · Väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili · Oluline oli luuletuse graafiline pilt · Luuletused trükiti pakkepaberile või tapeedile · VLADIMIR MAJAKOVSKI, IGOR SEVERJANIN, HENRIK VISNAPUU, RICHARD ROHT. Majakovski trepp. KUBISM kreeka keeles kuup. Tekkis 20 sajandi algul prantsuse maalikunstis, a. 1907-1914 arenes kirjanduses. · Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada · Sisul teisejärguline tähendus · Peamine oli vorm · Jäljendati geomeetrilisi kujundeid · Teosed koosnesid katkendlikest lausetest, loobuti jutustavast sisust · GUILLAUME APOLLINAIRE, ALEKSANDER SUUMAN, JOHANNES BARBARUS, APOLLINAIRE ,,Kroon"
annaabi.ee 
