Tallinna Raekoja plats Püha Vaimu Kadrioru loss Hahni trepp Aruselja tuulik kirik Tallinna Teletorn Palmse mõis Peetri Kindlus ehk Muulamäed Haapsalu Kuursaal Tallinna Raeapteek Aleksand Sagadi mõis Kuressaare kindlus Kärde mõis er Nevski Rahvusooper Estonia katedraal maja Vihula mõis Rätsepa tuulik Tallinna Tartu Raekoja plats Abja mõis Toomkirik Teater Vanemuine (suur Adavere mõis EELK Kärla maja)
ALEKSAND R BLOK 1880-1921 Varajane elu ■ Aleksandr Aleksandrovich Blok sündis 1880. aastal Peterburis ■ Isa oli juuraprofessor Varssavis ja ema oli kirjanik ■ Bloki vanaisa oli kuulus Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov ■ Isa hülgas pere pärast Aleksandri sündi, nii et ta kasvas üles ema kirjanikke ja tõlkijaid täis boheemlastest suguvõsas ■ Elas suviti vanaisa mõisas Moskva lähedal. Nende naabriks oli tuntud keemik Dmirti Mendelev, kelle tütrega Blok väga lähedane oli ■ Kirjutas esimesed luuletused 5-aastaselt. Esimene avaldatud tõsine teos on kirjutatud 18-aastaselt Varajane elu ■ Astus 1898. aastal Peterburi ülikooli juurat õppima ■ 1901. aastal vahetas ta eriala juuralt vene keele filoloogiale ■ Abiellus 1903. Aastal Ljubov Mendelejevaga ■ Avaldas 1904. aastal „Стихи о прекрасной даме“, mille pühendas oma naisele ning mis oli koheselt ka edukas ■ Lõpetas ülikooli 1906.aastal juba tunnustatud luuletaja...
Venekultuur Vene kultuur Eestis on alati olnud mitmekesine ja alati hõivas kindlat kohta Venemaa kultuuri ajaloos. Eestis on sündinud paljud vene teadlased, sõjaväelised, kunstnikud, näiteks, Narvas- silmapaistev vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksej Šahmatov (1864- 1920) ja kunstnik Vladimir Gau (1816-1895). Eestis töötasid sellised väljapaistvad isikud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov(1810-1881), loodusteadlane ja akadeemik Aleksand Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja kindral Abram Gannibal (1696-1781, Puškini esivanem), slaavi filoloog Žan Boduen Kurtene (1845-1929) ja paljud teised. Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks
otsuse selle järgi jäi Aleksandr Novgorodi vürstiks ja lisaks anti talle valitseda Kiiev ja ,,Kogu Vene maa", Noorem vend Andrei sai valitsemiseks Vladimir-Susdalimaa. Tegelikult aga oleks pidanud just V-S vürst määrama Novgorodi vürsti, lisaks sõltus Novgorod suuresti V-S seega oli kuldhordi sellise otsuse taga plaan ajada vennad tülli ja lõigata ära Batule oluline tagala võitluses võimu pärast Kuldhordis. Vendade vahel algaski rivaalitsemine milles Aleksand tegi täieliku panuse Kuldhordile ja Andrei aga kuldhordi vastastele jõududele eesotsas Galiitsia-Volõõna vürst Daniiliga. Mongolid aga püüdes ennetada Andrei ja Daniili jõudude ühinemist saatsid korraga väed mõlema vastu, mõlemad said lüüa. Andrei põgenes Rootsi ja Daniil pidi aga lammutama kõigi oma kindluste müürid. Aleksandr eemaldus oma vennast ja kmas kohe kuldhorti kus saavutas selle et sai jarlõki millega tunnistati vanimaks vürstide seas ja sai omale ka J- S
ilmunud Liivimaa Talurahvaseadus, mis oli palju progressiivsem: Saaremaal kehtinud Kodukari piirati, nähti ette talurahva kohtu ja vastava normistiku loomine, kinnitati talupoja päritav õigus vallas- ja kinnisvarale. Käsk koostada vakuraamatud ning koormised, tuli viia vastavusse tegeliku kandevõimega. ``Igaüks`` oli oma olemuselt sarnane Liivimaa omaga, kuid ta arvestas rohkem mõisnike huve. (Agraarkriis ei lahendanud probleemi ja pärisorjust ei kaotatud.) 1816 kinnitas keiser Aleksand I teise Eesti talurahvaseaduse `` Eestimaa tallorahva kässoraamat`` ja 1819 Liivimaa ``Liivlandi maarahva säädus`` (kehtis ka Saaremaal) - hakkasid kehtima vastavalt 1817 ja 1820. Nende alusel kaotati pärisorjus, kuid talupojad vabastati ilma maata, nüüdsest tuli maad rentida, teoorjus jäi. 1840-st hakkasid toimuma massilised talurahva rahutused ja väljaränne. See tekitas olukorra, kus tuli vastu võtta uued talurahvaseadused: Liivimaal 1849b(parandused 1860) ja
annaabi.ee 
