Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti vabariik 1819-1937". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maareform, okupatsioon, asundustalu, muusika, kino, kunst, sport, tõnisson, poskaEESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti
mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev-
· Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · Erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei, · Kehtestati tsensuur, · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. 16. Mis on vaikiv ajastu? Eesti ajalooperiood, mis algas K. Pätsi teostatud riigipöördega demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele diktatuurile. See kestis 6 aastat ning selle aja jooksul muutus Eesti riigikord ulatuslikult. 17. Milles seisnes maareform? Mis on asundustalu? Maareform seisnes selles, et mõisnike maavaldused riigistati ning jagati soovijatele, senine suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega (mõisad taludega). Asundustalu on talu, mis anti nagu tasuks selle eest, et sõjas käidi. Nii meelitatigi ilmselt mehi sõjaväkke. 18. Milline oli Eesti majanduspoliitika? Riik hakkas aitama kaasa põllumajandusele, mis jäi tähtsaimaks majandusharuks. Esikohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. 19
1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani) 4. Esimene maailmasõda ( 1914-1918. Kuni 1917 aasta sügiseni otsene sõjategevus Eesti aladel puudus. Veebruari revolutsioon AutonoomiaOktoobripööreVenemaast lahtilöömineiseseisvuse väljakuulutamine (Päästekomitee) Saksa okupatsioon 5. Vabadussõda (1918-1920. Eesti ja Venemaa vahel toimunud sõda. Eesti soovis iseseisvust, Venemaa aga soovis taastada impeeriumit endistes piirides. Suutis võita (tugev tahtmine ja välisabi) ning 1920 aasta Tartu rahuga tunnistas Venemaa Eesti suveräänsust (de jura). 1920-1940 Eesti Vabariik) 6. Teine maailmasõda (1939-1945. Baaside lepingNõukogude okupatsioonEesti
Eesti iseseisvuse taastamine (20. august 1991) – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam ENSV Liitu ja on iseseisev vabariik ehk „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Eesti krooni käibeletulek (1992) Eestist lahkuvad viimased Vene väeosad (1994) – sõjaväepensionäridel võimalus taodelda elamisluba ÜRO (1991) Euroopa Nõukogu (1994) NATO (2004) Euroopa Liit (2004) Nimed Jaan Poska – Eesti esindaja Tartu rahu sõlmimise juures Johan Laidoner – Eesti Kaitseväe ülemjuhataja Vabadussõjas Viktor Kingisepp – Eesti kommunistide juhtfiguur Jaan Anvelt – Eesti kommunistide juhtfiguur, detsembrimässu planeerija Jaan Tõnisson – Eesti diplomaat ja riigimees, hankis Eestile tunnustust välisriikidest Konstantin Päts – Eesti esimene president, Päästekomitee liige Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige
kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu) Et esitati vaid üks presidendikandidaat K. Päts jäid valimised ära ja Konstantin Päts kinnitati presidendiks 1938
sai Ajutine Valitsus suund demokraatlikule riigile. c) Autonoomia - 30. märtsil kinnitas Eestile Ajutine Valitsus autonoomia ehk omavalitsuse, mille alusel: · Eestimaa ja Liivi kubermangu põhjaosa liideti ühtseks rahvuskubermanguks. · Kubermangu valitsuses asendati vene ametnikud eestlastest ametnikega. · Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska ja tema abistamiseks Maanõukogu. · Kohalik võim koondus eestlaste kätte. · Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. · Moodustati rahvusväeosad, mille juhiks sai Johan Laidoner. · Aktiveerus parteide tegevus ja parteide loomine. Maanõukogu - Esimene rahvaesindus ehk Eesti Ajutine Maanõukogu. Sinna valiti 62 saadikut. Tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest
1. Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 1918–1934? 2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord? 3. Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut? 4. Miks ei suutnud Eesti Vabariik säilitada iseseisvust? 5. Anna hinnang Eesti Vabariigi arengule aastail 1918–1940. Lahenda ülesanded! 1. Milline Eesti ajaloo tähtsündmus sellel pildil aset leiab? Tartu rahu leping Millise sõja see lõpetab? Vabadussõja Kes allkirjastab dokumendi ja kes ta oli? Jaan Poska, ta oli välisminister. (versailles konverentsil ka osales) Eesti delegatsiooni juht. Milles seisneb selle dokumendi ajalooline tähtsus Eesti jaoks? Eesti sai esimest korda iseseisvaks. 2. Järjesta sündmused alates varasemast! a Kommunistide riigipöördekatse 6 b) K. Pätsi riigipööre 5 c Landeswehri sõda 3 d) Tartu rahu 4 d Eesti Vabariigi väljakuulutamine e I maailmasõja algus 2 f I maailmasõja lõpp 1 3
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934
7. Maareformi eesmärk, olemus ja mõju Eestile Eesti maarahvast oli ilma maata kuna mõisnikel olid suured maalapid. Nende tükeldamisega sai rahuldada talupoegade maavajadust. Mõisnikud ei olnud sellega nõus kuid maa seaduse alusel riigistati mõisate vara ning jagati laiali. 8. Kes ja miks teostasid Eestis riigipöörde, mida tuntakse ka vaikiva ajastu algusena? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Seda tehti, et võimule ei saaks vabadussõjalased. 9. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts- kes nad olid, miks nad olulised on? Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president. Jaan Tõnisson oli üks selle aja mõjukamaid poliitikuid. Nende vaated olid päris erinevad. Päts kaitses peamiselt põllumeeste huve, Tõnisson väärtustas kogu rahva huve. Päts on tuntud ka riigipöörde korraldamisega, millega algas vaikiv ajastu. Tõnisson taunis seda ja temast sai demokraatliku opositsiooni juht. 10
revolutsioon teistesse riikidesse, Eesti-Läti-Leedu olid teel ees. Rahulepingu tingimused: *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 7)Millised olid tähtsamad ümberkorraldused Eesti majanduses 1920. aastatel? *radikaalne maareform-riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu.Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud *ülikiire majandustõus-tööstus:sadu uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Töö ehitusmaterjalitööstuses, põlevkivitööstus, metalli-ja paberitööstus, kaubanduse areng. *23a.kriis-pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juuede(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted
Mõlemad tahtsid kumbagi Lätist välja, Võnnu lahingus purustati baltisaksa väed, kes olid Riias võimu haaranud. 23. juuni 1919 võidupüha ( Võnnu lahing) 5. Millal ja miks sõlmiti Tartu rahu? Mida sellega otsustati? 2. veebruar 1920, Eesti ja Venemaa vahel, Eesti vabariiki tunnustati Venemaa poolt 6. Kuidas ja kelle poolt juhiti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Parlamentaarne demokraatia, riigikogu juhib, peaminister riigivanem 7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine. Mõisad võeti riigi poolt baltisakslastelt ning anti eestlastele. 8. Milles seisnes kriis 1930ndate algul? Parlamentarismi kriis kord polnud piisavalt demokraatne. 9. Vabadussõjalased kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vpaisd, tahtsid tugevamat korda riigis. Tulid välja põhiseaduse eelnõuga, mis võeti vastu 1934 jaanuar. 10. Pätsi-Laidoneri riigipööre millal ja miks toimus? 12
- Adam Johann von Krusenstern o Esimene Vene ümbermaailmareis - Alexander Theodor von Middendorff o 19. Saj tuntuim Eesti aladega seotud isik o zooloog o Siberi ekspeditsioon · Rahvusliku kutselise kultuuri kujunemine - Baltisakslaste eeskuju - Eesti keel: Mihkel Veske, Karl August Hermann - Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956)
Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a. II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a. Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a. III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a. EV presidendi valimised-1938a. 1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda?Miks see algas?- 28.nov.1918a., sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada. Millal tähistavad eestlased võidupüha?Miks?- 23.juuni,sest see on Võnnu vallutamise päev. Venemaa tõotas tunnustada tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes
märts Võnnu lahing (millal- kuupäev?kelle vahel?) Võidupüha (millal-kuupäev? mille puhul nii nimetati?) 5) Isikud (kes olid? roll Eesti Vabariigis 1920-1940) · Konstantin Päts Oli Eesti esimene president , eelnevalt mitu korda riigivanem,kehtestas autoritaarse reziimi , korraldas riigipöörde aastal 1934 12.märts · Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja , aitas K.Pätsil teostada riigipööret · Jaan Poska Eesti kubermangu komissar,välisminister,üks rahulepingule allakirjutajatest · Jaan Tõnisson Riigivanem, riigikogu esimees , Postimehe toimetaja · Julius Kuperjanov Sõjakangelane , Eesti väe juht , suri paju lahingus · Jüri Jaakson Riigivanem , kubermangu komissari abi . 6) Mõisted: · Vaikiv ajastu-puudus sõna vabadus , keelustati organisatsioonid , kontrolliti ajalehti , sõjaväe
ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta välja üle 10 000 inimese. Ühiskondlik – ja kultuurielu allutati rangele kontrollil. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti/ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati välissidemed. Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud, poed, kinod, suuremad elumajad jne.) 1941. aastal marsisid sakslased Tallinnasse sisse, millega põhimõtteliselt algas saksa okupatsioon. Eestis moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitsesid sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavlitsus. 1944. aastal tekkis oht et nõukogude okupatsioon taastatakse, mis tõi endaga kaasa suure põgenemise mille käigus lahkus eestist ligi 80 000 inimest. Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul on seadusandlik võim parlament ja täidesaatev võim valitsus on teineteisest eraldatud
01.12.1919-avati EV Tartu Ülikool 1938-asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine, rahvuvaheliste sidemete avardamine 1918-asutati ühing Pallas, mille eesmärgiks oli kunsti edendada ja tutvustada MÕISTED Eesti Vabadussõjalaste Keskliit-asutatud 1929, vabadussõja veteranide liit, sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal Eesti kultuurikapital-riiklik fond, mille kaudu rahastati 6t kultuurivaldkonda(kirjandus, kujutav kunst, muusika, ajakirjandus, sport, teater, kino), raha laekus sinna 1.alkoholi- ja tubakaaktsiis 2.lõbustusmaks MUU Majanduse areng(30')-maareform-riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Suurmaapidamine(mõisad) asendus väikemaapidamisega(talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes kindel tugi Eesti oma riiklusele, Põllumajanduses-tähtsaim majandusharu, juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)
omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a. jooksul välja Eesti poliitilised
◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V
· Saabusid abiväed Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist · Said rahaabi (relvasid ka) 14. Mis tõi kaasa murrangu Eesti kasuks sõja käigus? · Sõjaväejuhtimine korraldati ümber · Vabatahtlikud väeosad koolipoisid · Teised eestlased tahtsid koolipoistele appi minna oli häbi, et varem ei aidatud · Soomusrongide kasutuselevõtt · Abivägede saabumine · Lubadus, et kõik sõjas osalejad saavad pärast endale oma maa - maareform 15. Millised olid Tartu rahulepingu tingimused? Milles seisneb Tartu rahu ajalooline tähtsus? · *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust · *venemaa Eestile 15mln kuldrubla · *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 16. Kokkuvõtteks: millised olid need (nii sisemised kui välised) põhitegurid, mis aitasid Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits-
populaarne, tagas riigi ülalpidamise. · Tallinna elanikkonna kasv. 2.2 Veebruarirevolutsioon · 23.02. 1917 revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV). · Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska, kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. · Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti Vabariiklaste Liit (Julius Seljamaa). 2.3 Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu 30. märts 1917 AV määrus: "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja
- Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 1919 Tartus - 5 liikmeline delegatsioon, eesotsas Jaan Poska - 2.veebruar 1920 kirj. alla Tartu Rahulepingule 1. 15 milj. kuld rubla reparatsioone 2. Lepiti kokku diplomaatiliseks ja majanduslikuks koostööks 3. Soodne idapiir – setumaa, Petseri linn, Narva ida kallas 4. Venemaa tunnistas Eesti riikliku iseseisvust Demokraatlik eesti I Põhiseadus 1920: - Seadusandliku võimu teostas parlament e riigikogu (100 liikmeline, 1 kojaline) - Täidesaatva võimu teostas Riigivanem - president + valitsusjuht
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda:
1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20
) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel : Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu Kodanikuvabadused (1920-1933)- Vabad valimised , Seadusandlik võim (1934 1937) Riigikogu laiali saadetud , kodanikuvabadused (19341937) Riik kontrollis noorte tegevust , kodanike vabadused piiratud , Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas ja aitas Pätsi riigipöördega . Jaan Poska Kirjutas alla Eesti-Vene rahulepingule . Tartu rahuleping Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel .1920 2 veebruar . Põhipunktid 1. Venemaa lubas igaveseks ajaks tunnistada Eesti iseseisvust . 2. Venemaa andis Eestile oma aladest Petserimaa ja Narvatagused alad .3. Venemaa maksis 15 miljonit kuld rubla . 4. Venemaa lubas tagastada siit ära viidud vara . Vabadussõda 28 nov 1918 2 veebruar 1920 Landeswehr 1919
Landeswehri oht Eestile 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? *Määratleti riigipiirid *Riigivarade jagamine (kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valjada omandisse) *Sõjakahjude hüvitamine (Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla) *Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul (kodumaale naasmine) 19. Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ; 1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Laidoner, J. Pitka. 1918. 24. veebruaril – Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1918. november-1920. 3. jaanuar – vabadussõda 1920. 2. veebruaril – Tartu rahu K. Päts – Eesti Vabariigi esimene president J. Vilms – Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister J. Poska – Eesti riigimees, Tallinna linnapea, linnavolikogu saadik jpm J. Laidoner – Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik J. Pitka – Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja 20
2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24
hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi kubermang riigiteadlane, •Eesti esimene põllumeestekogud esimene president •Eesti poliitik,ja kohtuminister e rühma • maanõukogu õigusteadlane •Tema asutas •Ta juhtis Eesti määras ta eesti •korduvalt Eesti Eesto tööerakonna rahvusvägesi
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel
annaabi.ee 
