Madisepäeva lahing Maksim Šušarov Madisepäeva lahing ► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad. Vallutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva vürstid, kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri kuul...
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
Gümnaasium Referaat Madisepäeva lahing 2008 Madisepäeva lahing 21. septembril 1217. aastal toimus Sakalas, oletatavasti Vanamõisa küla väljal Madisepäeva ehk Paala lahing, mis oli üheks eestlaste vabadusvõitluse käigus toimunud lahingutest. Ehkki Eesti alad olid endiselt sakslaste ja venelaste rünnakute ohvriteks, ei kavatsenud Lembitu veel püssi põõsasse visata, vaid plaanis terve maaga vaenlasele vastu astuda. Nii saadabki ta saadikud naabermaakondadesse, kutsuma neid üles astuma ühisesse heitlusse vaenlase vastu. Ka venelastelt palutakse abi, saates neile rikkalikke kinke, eesmärgiks nende enda poole meelitamine võitluses sakslaste vastu. Nii tulidki saadikud Novgorodist ning kinnitasid venelastepoolset nõusolekut, lubades appi tulla suure sõjaväega. Samal ajal õnnestub Lembitul kokku koguda seninägematu 6000-meheline armee, mis asub Paala (Navesti) jõe ääres venelasi ootama. Kahjuks jäävad ...
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes...
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas...
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuninga...
Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. R...
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ...
Kontrolltöö nr. 1 Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks saks...
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vab...
1. Nimeta 5 ajalooisikut, kes olid muistse vabadusvõitluse juures tähtsad, ei loe Meinhard ja Berthold. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert von Buxhoeveden-Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199.a. Tal oli kindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. Alustas 1201. a Riia rajamist. Kaupo-Liivlaste vanem, kes läks muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste poolele. Lembitu-Sakala vanem, kes üritas rünnata riiat, kuid plaan nurjus ja ta väed loodi tagasi. Valdemar II-Taani kuningas, sekkus 1219. a. Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ja võitis lahingu Tallinna all, rajas Tallinna kivilinnuse. Hakkas sakslastega võidu eestlasi ristima. 2. Nimeta 4 maakonda, kus olid suuremad lahingud. Sakala-1217.a 21. sept. Madisepäeva lahing, eestlased vs sakslased,liivlased,latgalid. Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päev...
1- Ristisõja põhjused: *Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas *Soov hõivata ainukaubandus venemaaga, aga kuna peamised kaubandusteed Venemaaga käisid läbi Eesti ja Läti, siis oli neil neid alasid vaja *Rooma Paavst soovis usustada (Kristianiseerida) ka viimased paganlikud, ehk siis mitteusklikud rahvad Euroopas *Saksa aadlikud tahtsid maid ja sõjakasumit *Taani ning rootsi soovisid lihtsalt oma maid laiendada 2- Muistse vabadusvõitluse Käik I Periood (1208 - 1212)*Alguses said eestlased totaalse kaotuse ohvriks, ning toimusid ka rüüsteretked, et eestlaste varusid vähendada, ainuke lahing, mis eestlastel õnnestus võita, oli Ümera Lahing (1210), ning rüüsteretki eestlaste vastu korraldasid ka vähesel määral venelased II Periood (1215 - 1220)* Eestlaste vastu alustasid sõjategevust ka lisaks sakslastele ning nende liitlastele (liivlased & latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad, ning sõjategevus levis üle terve Eesti. Eestlased sõlmi...
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
3. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti nin...
Ajaloo 1. KT (10 kl.) 1.Aastaajad: 1208-Ristisõdijate retked jõudsid eesti pinnale. 1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217. Madisepäeval, viljandi lähedal. Lembi...
Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Üm...
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
Muinasaeg 1. Muinasaja perioodid a. Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr i. Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr ii. Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, k...
LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esime...
Kordamine Ajalugu 7.kl (õpik 2.osa) paragraafid 49-51(tähtsmad asjad) Mida kujutasid endast muistses Eestis: Maakond ? Eesti jagunes maakondadeks. Kihelkond ? Maakonnad jagunesid omakorda kihelkondadeks. Küla ? Kihelkonnad omakorda küladeks. Milleks oli vaja vanemat ? Millega ta tegeles ? Vanem oli Muinas-Eesti ülik , rahvajuht. Ta oli maakondade, kihelkondade ja külade ees (eestvedaja). ( maavanem , kihelkonnavanem , külavanem) Nimeta ja näita kaardil 8 suuremat maakonda. Maakonnad :Revala, Virumaa, Harjumaa, Järvamaa,Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi. Kes nad olid : Albert? Albert oli andekas mees , kes oskas oma eesmärkide teenistusse rakendada kõik vajalikud vahendid . Ta oli ka võimekas diplomaat ja võimekas organisaator.(toob ristiusu koos sõjaga) Kaupo? Kaupo on liivlaste vanem , laseb end ristida ja läheb sakslaste poole üle. Lembitu? Lembitu on eestlaste vanem (sakala vanem) , langes madisepäeva lahingus. Läti ...
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
1.Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. Saksa kaupmeeste soov oli saada paremaid kaplemistingimusi. 2.Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Meinhard oli tekitanud eestastes kahtlusi, arvati, et ta varastas neilt päikese. Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas. 3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist. Albert suutis...
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 ...
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18....
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...
Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisõda. Ristisõja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurem...
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (...
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227. Lõpuaastat loetakse keskaja alguseks. Võitluse tulemusena langes Eesti sakslaste võimu alla, ristiusustati. Positiivne mõju – Eesti ühendati Euroopa kultuuriruumiga. 12. saj keskpaik – sakslaste sissetung itta (Drag nach Osten). 1143 – Lübecki linna rajamine. Sai alguse sakslaste tung Läänemerele. 1184 – esimene Liivimaa piiskop Meinhard. Ristiusustas Toreida liivlaste vanema Kaupo. Järgmine piiskop oli Berthold, tekkis konflikt liivlastega. Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakor...
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaae...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 12081227 EELLUGU Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelik sihtpunkt Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lüübek · Tugevad liitlased olid Liivlased ja Toreida vanem Kaupo Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · Vallutas liivlased · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega Piiskop Berthold 1198 tuli liivimaale sõjaväega · Kiire lüüasaamine Piiskop Albert · Siinse ristisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · 1201 rajas Riia linnakujunes kiriku keskuseks · Asutas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku kiriku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala · Kõik vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale ·...
1. Miks võib 1208-1227 aasta sündmuste puhul vaid tinglikult kasutada nimetust „eestlaste muistne vabadusvõitlus? Sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati Vabadussõjaga. 13. sajandi alguses polnud eestlasi veel rahvana otseselt olemas, pealegi ei sõdinud nad enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. 2. Võrdle esimeste Liivimaa piiskoppide strateegiad siinsete alade ristiusustamisel. Mille poolest need erinesid? 3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita. Mõõgavendade ordu rajamine. Sest ordu oli selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. 4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada? Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ...
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa ordu...
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusele ristisõja puhkemisel kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäe...
Malev Minu mõtted ja tunded Maleva filmi vaadates. Maleva film räägib Madisepäeva lahingust, mis toimus 21. septembril 1217 aastal, läbi eestlaste pilgu. Film naeruvääristab eestlasi. Film algas sellega, kuidas Uru oli sakslaste juures õppimas ja ei olnud seal vabatahtlikult. Kui ta sealt pääses läks ta eestlasi hoiatama, et sakslased tulevad oma väega Eestit vallutama ja ristima. Kuid keegi ei võtnud teda kuulda, maakondade vanemad vahetasid pidevalt teemat ja ei uskund teda. Eestlasi näidati kui rumalatena ja joodikutena. Kõige hullema oli kujutatud minu meelest vanemat Lembitut, kes pidevalt ainult tahtis tantsu lüüa ja lõbutseda. Kuid lõpuks sakslast nähes sai ta aru, et Urul on tõsi taga ja kutsus eri maakondade vanemad kokku kärajale. Kärajas oli hästi välja toodud see, kuidas olid suhted eestlaste vahel. Kuid ajuvaba oli see, kuidas nad plaanisid sakslasi minem...
Ajalooline määratlus- 1227(Muistse vabadusvõitluse lõpp) kuni 1561(Liivi ordu viimane välilahing. Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma alad...
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus ...
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Jaana Lind Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa...
NIMI................................................................... Küsimused filmi „ Malev“ kohta. 1. Kes oli Innocentius III? -Rooma paavst 2. Kes oli Riia (Liivimaa) piiskop? -Albert von Buxhoeveden 3. Kes oli Lehola vanem ( vanemate vanem)? -Lembitu 4.Mis on esimese öö õigus? -On õigus enne mehele minemist külastada Lembitut. (Süütuse kaotamine Lehola vanemale) 5. Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena? -Varbola Manivalde 6. Mis olid kärajad ? -Kärajad on kõikide maakondade vanemate koosolek 7. Mida tähendas malev? -Malev on muinas- eestlaste sõjaväe koondusüksus 8. Millise lahingu eestlased haledalt kaotasid? -Madisepäeva lahingus (sügiskuu 1217) 9.Millise linnuse juures toimus teine lahing? -Vägeva linnuse 10. Millise valiku andis Manivalde(Maniwalde) lahingu kaotanud sakslastele? -Kas surm või jõudeelu NIMI...................................
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Eestlaste muistne vabadusvõistlus 1. Eestlased soovisid oma ala vabastada, sakslased soovisid oma alasid laiendada. Eestlased kaotasid, kuna neid oli vähem, neil oli sakslastest halvem relvastus, toetati ristisõdijaid, polnud oma riiki ega maakondadel tugevaid sidemeid. 2. Tõesti, Madisepäeva lahing võinuks lõppeda ka teisiti, selline kujutluspilt ei ole põrmugi utoopiline ega naiivne. Ristirüütlid võisid kaotada lahinguid. Nad võisid kaotada isegi hävitavalt ja nad võisid kaotada mitterüütlitele, kaasa arvatud nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Kui...
EESTI AJALUGU Muinasaeg KIVIAEG 1)paleoliitikum puudus inimasustus, jääaeg. 2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli väh...
Keskaeg Mihkel Pari 10 a Keskaja arhitektuur · Romaani stiil: · Gooti stiil: · ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited...
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: ...