15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi sell...
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi 1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele
Relvastus ja sõjaline kultuur Nikolai Põld,Daniil Revjakin KJVG 11A klass Relvastus. Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli pika varre otsas rombikujuline otsik. Relvastus Relvade tähtsus ja tähendus Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Relvad olid keskajal küll eelkõige võistlusvahendid,kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Kui mõõk oli tähtis ja kuulus siis seda mõõka pärandati isalt pojale Päranduse protseduur Relvade liigit Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitse varustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver,ja kilp. Ründe...
Neile järgnes kodanikkond, madalaimal kohal olid rentnikud ja orjad. Orjade tasakaal oli suurem kui Egiptuses. Neid kasutati eeskätt teenijana koduses majapidamises. Vana riigi alal sai Egiptuses hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee. Füüsiliselt head noored mehed võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse sõjavägi oli riigi hiilgeajal tugevaim. Põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitvägi ja hobukaarikud. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid. Armee koosseisu kuulusid ka võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamia sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga või ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast. Peamisteks väeliikideks olid kaarikud, soomustatud raskeratsavägi ja jalavägi
eluaegse koolituse olla kartmatu ja julge ning elu lõpuni oma riiki kaitsta. Ateenas oli poistel võimalik aga kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis , seaeljuures vaid rikkamad said veel edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse, mis oli ka üks suurimaid sõjalisi tegevusi poiste arengul. See oli ka põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale sammu alla, kuigi Ateena asukohast tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates. Riigikorraks oli Spartas aristokraatlik ja Ateenas kohati vahelduv. Ateenas võis kohata nii türanniat, aristokraatiat kui ka demokraatiat, mis oli 5. sajandil eKr. Demokraatia sai Ateenas võimalikuks tänu haridusega
hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud. Palgaarmee komplekteeriti seega nii siseriigist kui ka välismaalt värvatud meestest, kusjuures viimaste osa oli küllalt suur. Seetõttu ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Palgaarmee peamiseks väeliigiks oli jalavägi, selle kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi. Jalavaelaste relvastuses oli oda, sõjakirves, mõõk, arkebuus ja musket (2 viimast tulirelvad). Tulirelvade kasutamine oli siiski keeruline ,sest nende lahingukorda seadmine eeldas ligi 100. erineva võtte sooritamist. Sõdurite relvastusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks raskejalaväelased (külmrelvadega) ja kergejalaväelased (tulirelvadega). Ratsaväe ja suurtükiväe osatähtsus oli jalaväe kõrval väike
Muudatused keskaja sõjaväes Johannes Kaldalu 10c MHG Muutused sõjatehnikas · Piigid · Inglise vibukütid · Hellebard · Koot hellebard · Sadul koot Rüütlivägi · Kohanemine raskustega · Täisraudrüü kasutuselevõtt Strateegia · Jalavägi eespool, taga ratsavägi · Allaandmine polnud tavaliselt kasulik. · Polo
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja
vajalikudtarkused ja arendas välja oma kolm erilist oskust. Strateegiline ülevaade Ideaalne ajastus Suur julgus Kasutatud kirjanus (2011).Hannibali suurim triumf. –Ajalugu, nr 2, lk22-29 Vahtr Lauri, Laar Mart.(2013) Üldajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Maurus. http://www.vox.com/2014/8/19/5942585/40-maps-that-e xplain-the-roman-empire Aitäh kuulamast. Lisaks- kas panen esitlusse või ei ole vaja Strateegiline ülevaade(Hannibal mõistis, et tema jalavägi jääb nii löögijõult kui ka arvult roomlastele alla. Seetõttu oli tema lahinguplaanis võtmeroll ratsaväel.) Ideaalne ajastus-(Hannibal viib oma plaani ellu ideaalse ajastusega. Tema jalavägi taganeb ja ründab alles siis, kui ratsavägi n juba Roomaratsaväelasi võitnudja valmis roomlaste jalaväge selja tagant ründama. ) Suur julgus-(Hannibal uskus oma lahinguplaani ning astus julgelt vastu armeele, mis oli tema enda omast suurem ja paremini varustatud.)
tõmbuma." ("Ristisõjad: Legendid ja tõelisus" R. Pörtner, lk.232) Seda probleemi said eurooplased tunda ka mongolite vastu Liegnitz`i lahingus. Viimane probleem rüütlite kasutamisel lahingus, mida rõhutaksin , oli indvidualistlikkus. Rüütlid läksid lahingusse isiklikku tublidust tõestama. See tegi nende organiseeritud ja taktikalise kasutamise lahingus küllaltki raskeks. Kindluste kaitsel ja piiramisel mängis pearolli jalavägi, kellel oli oluline roll ka lähinguväljal. Keskaja jooksul muutus jalaväe roll järjest tähtsamaks tänu uute relvade ja taktikate kasutamisele. Rüütliväe vastu töötasid väga hästi uued laskerelvad: pikkvibu ja amb. Crécy lahingus mängis pearolli inglaste pikkvibu, mille tihe noolterahe tekitas suuri auke prantslaste ridades. Teine oluline muutus, oli Edward III-da Soti sõdadest väljatöötatud taktika, mille kohaselt rüütlid ja sõjasulased võitlevad jalgsi.
keskused. Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga
Loodi sõjaväe riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu:autasud,vormiriietus,relvastus,määrustikud,kehtestati väeüksuste normkoosseisud. Suured toidulaod olid magasinid,kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja ajal. Muutused sõjakunstis Sõjakunst sisaldab endas kahte komponenti: taktikat ehk õpetust, kuidas võita lahingut,ning strateegiat ehk õpetust,kuidas võita sõda.Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Joontaktika oli lahingukord,kus jalavägi jagati kolmeks: eelväeks,peajõuks ning järelväeks; ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele. Jalaväe tiibadele,vahel ka jalaväeosade vahele,rivistati ratsavägi. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks,kusjuures tsentrum moodustus jala-ja suurtükiväest,tiivad aga valdavalt ratsaväest. Lahingukord pidi võimaldama tugeva tule andmist ja rivikord ei tohtinud mehhaaniliselt muutuda. Lahingukord pandi paika väljaspool vastase tuld.
Spartalased kasvatasid oma lapsi karmilt. Ja sündides jäeti ellu tugevad ja nõrgad visati kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas lo...
Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, s...
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
õpetati neid relvi tarvitama, maadlema ja ujuma, et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistatud. Seal kasvatati noori julgeteks ja sõjakateks. Kuna poisse kasvatati pigem füüsiliselt, jäi vaimuharidus tahaplaanile. 20. aastaselt sai Sparta poisist täisvääruslik sõjamees, kellel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. 30. aastaselt sai temast aga täisväärtuslik kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid
alaline armee. Füüsiliselt head ning vabadest talupoegadest ja noored mehed võeti eluaegsesse linnaelanikest moodustunud väeteenistusse jalaväest * riigi hiigelajal tugevaim * Assüüria ajal moodustati * põhijõu moodustas kilpide ja elukutseliste armee, mis oleks odadega relvastatud jalavägi, käepärast eliitväe ja hobukaarikud, igaühel * peamised väeliigid: kaarikud, kaks meest. Ka vaarao ja soomustatud raskeratsaväest ja väepealikud võitlesid jalaväest * armee kooseisu kuulusid ka * jalavägi jagunes: kiivrit, turvist, võõramaa palgasõdurite üksused kilpi ja oda kandvateks jalaväeks
linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad · kristlus lõhenes ja pakuti välja · Ühtne usk katoliiklus, mis oli nii rahvusriigiideid religioon kui ka ideoloogia · kiriku mõju vähenes, tugevnesid · Kiriku väga suur osakaal, vaimlikku loodusteadused
mõttes, ka sõjalises. Pikemal sõjakäigul vajas rüütel enamat kui ühte hobust ning igal juhul vajas ta abi oma üha suureneva varustuse - oda, võitlusmõõga, kiivri ja kilbi - käsitsemisel ning kandmisel. Kindlasti oli tal tarvis kilbikandjat, escuyer'i, kannupoissi, tõenäoliselt ka teenrit, kerges varustuses ratsanikku luureks ning üht või kaht jalaväelast (vibu- ja ammukütid) valvuriks, tihti olid neil ka paazid kaasas. Jalavägi oli feodaalarmeedes ratsaväest arvukam, kuid see oli jõuk, kelle organiseerimiseks ei astutud peaaegu mingeid samme. Rüütlivägedes kasutati tavaliselt kahte põhilist lahingukorda. 1. Võtsid ühte rivvi, nende selja taga olid relvakandjad. Seda ei saa nimetada lahingukorraks selle sõna täielikus tähenduses, kuna peale kokkupõrget lagunes lahing kahevõitlusteks või muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. 2
varasemalt kamandati sõtta talupojad, kellel väljaõpet polnud kõrgemad ohvitserid paigutatakse ka maapiirkondadesse elama, oma üksuste lähedal, kaptnenil peab olema nt 4 tuba ja köök, leitnandil 3 tuba ja köök jne pidevalt olemas väljaõpetatud vägi, mida on võimalik operatiivselt kokku tuua oli ratsaväe, mereväe üksusi, peamiselt siiski jalvägi ressursside mõttes jalavägi võrdlemisi suur 25 000 meheline jalavägi talupojad peavad enda keskele elama pandud sõjaväelasi üleval pidama Rahuolematutest moodustub rootsi-vastane liit reduktsiooni tõttu rahulolematus palju maavaldusi ära võetud kokku hakkab põimuma selline huvitav liit, kus on Taani (tahab oma valdusi tagasi tänapäeva lõunarootsi mõistes), Poola(tahab oma liivimaa valdusi tagasi) ja Venemaa(peeter I tahab raiuda akent euroopasse ja ligipääsu mereni)
Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne
(Sinine) Oma/Liitlane (Sinine) Neutraalne (Roheline) Vastane (Punane) Arvatav vastane (Punane) Piirid;jooned;maaalad; tekst; tingmärgid ja raamid (Must) 4 Maaväe taktikalised tingmärgid Näide Õhu Üksused Varustus Õhurünnak Motoriseeritud Keskmine jalavägi miinipilduja Värvitu Värviline Värvitu Värviline Värvitu Värviline Käsitsi joonistatud A A A A A A A A Arvutil loodud A A A A Üksusete tingmärkide, rajatiste ja varustuse andmeväljade täitmine Q W B/C/D E/F
kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu. Parthenon – Suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega. Akropol - polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad. Faalanks – jalavägi. Agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad.
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Kalevipoeg 5.lugu Regina Gjardman Kalevipoeg Soomes mmik oli koitmas vipoeg, kangelane ujus meres Soome poole me rand hakkas juba paistma päev kätte jõudis, oli ka Kalevipoeg Soomes k me Tuuslar oli paadi randa jättnud eg otsis pilguga Tuuslarit eg oli nii väsinud ja mõtles, et magab t astas, tõusis tuul ja algas äike Suur Tamm ütart merest s istutasid nad tamme ja kuuse kiige juurd amuna vaatama äike öösel,aga Eit ise eg t ja lendas ära alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme ...
Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Palgaarmees olid aga koos väga erinevad inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest. Nende hulgas leidus ka palju välismaalasi. Välismaalased aga ei olnud seotud selle maa ega rahvaga ning neil oli maa ja rahva saatusest ükskõik. Nende ainsaks motivatsiooniks oli raha mis moraalse motivatisooni puhul kipub alla jääma. Palgaarmee struktuur ja varustus Algse palgaarmee põhiliigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Jalavägi jagati tavaliselt kolmeks: eel-, pea- ja järelväeks. Jalaväelastel oli mitmesuguseid relvi, nii tuli- kui ka külmrelvi. Tulirelvadeks olid tavaliselt musketid ja arkebuus, mis olid 1 lasuga ja neid pidi kaua laadima. Külmrelvadeks olid oda, sõjakirves ja mõõk. Sõdurid olid tavaliselt jaotatud kaheks nende varustuse järgi. Ühed, kellel olid külmrelvad ja raske kaitsevarustus ja teised,
Rüütlivägedes kasutati tavaliselt kahte põhilist lahingukorda. 1. Võeti ühte rivvi, nende selja taga olid relvakandjad. Seda ei saa nimetada lahingukorraks selle sõna täielikus tähenduses, kuna peale kokkupõrget lagunes lahing kahevõitlusteks või muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks. Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt ja viis hävitustöö lõpuni. keskaja sõjavägi jagunes peamiselt seitsmeks eri väeosaks: raskeratsavägi, kergeratsavägi, jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid Igas sõjaväes oli ka mittesõdivaid inimesi: habemeajajaid (kes olid ka arstide eest), kaupmehi, võib-olla prostituute, töölisi (nt
Vallutati Palestiina, Sõjavägi Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all. Lõpuaastal langes Päris võimu alla. · Naine, mees ja nende alaealised lapsed. Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi.
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist Kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see edasi ka Messeenia maakonda. Ateena linnriik loodi kesk- Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr. Spartas peeti kõige tähtsamaks sõjalise võimekuse suurendamist mitte nagu Ateenas kus esikohale oli tõstetud kultuur. Spartas tegeleti ka naiste füüsilise võimekuse tõstmisega,sest nii muudeti ühiskond turvalisemaks ka naiste jaoks. Kuid kuna Spartas ei peetud tähtsaks kultuuri siis olid ka inimesed vähem haritud ning võib isegi öelda,et julmemad kui kodanikud Ateenas kes mõistsid, et inimene peaks olema haritum. Tänu sellele, et kodanikud Ateenas olid haritumad on nende kultuuri ka rohkem säilinud. Kinnitust annab Sparta sõjaväe tugevusele ka see, et poisid võeti ...
Magistraadid riigiametnikud, kes reeglina valiti rahvakoosolekul paarikaupa 1 aastaks. Konsul 2tk, omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid. Latifundium suurmaavaldused, kus kasvatati oliivipuid ja viinamarju. (orjatööl baseeruvad) Provintsid alistatud maad väljaspool itaaliat. Jaga ja valitse rooma poliitika provintsides lähtutud põhimõte. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest), raskerelvastusega jalavägi, kergrelvastusega jalavägi, ratsavägi. Maniipul leegioni lahingurivistus (ristkülikukujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Suur rahvasterändamine mitmed germaani rahvad asusid rooma riigi aladele, pagedes sõjakate hunnide eest. Vabakslastud tasu eesti endale elatist teenivad orjad. (kuulus ikka peremehele, aga elas vaba inimese kombel) Foorum pidulik välisilme, turuplats Panteon kõigi jumalate tempel Triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna
väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi treenitud sõjavägi <- komplekteeriti sundvärbamisega Eluaegne Riigi hiilgeaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud Lähis-Idas Põhijõud: odadega ja kilpidega jalavägi hobukaarikutega eliitvägi ELIITVÄGI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIHTRAHVAS Töö- ja maksukohustuslikud põlluharijad ja käsitöölised Moodustasid rahva enamuse ORJAD Ühiskonnas ja majanduses teisejärgulised Peamiselt endised talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid
enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati karistused kuritegude eest.Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust.
Maailma eri piirkondades arenes kultuur erineva kiirusega, mis oli tingitud piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn. kõrgkultuurid. Kõrgkultuurideks nimetatakse neid piirkondi, kus kultuur oli kõrgemal tasemel kui enamikes maades. Vana maailma kõrgkultuurid on: Hiina India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) Egiptus Vana-Kreeka - s.o. Euroopa kõrgkultuur Vanades kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni ning kõlas ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: kujunes rikkalik instrumentaarium kujunes kutseliste muusikute seisus kõikide muusikas kasutati harfi muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes ...
määrasid ametisse ülemvalitseja, asevalitsejad(juhtisid ehitustõid, kogusid makse, kutsusid kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid. Talupojad ja orjad: Enamik Egiptlasi olid talupojad, kes harisid riigi või ülikute maad. Sunnismaised ja täitsid töökohustusi. Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata jätmisest või sõjavangidest. Kasutati erinevates töödes, sõjaväes. Kiri ja Haridus. Hieroglüüfid.(1000)
Vana-Kreeka arutelu. Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Arhailisel ajajärgul(800-500e. Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigia...
enamik ühiskonna rikkusest. Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Selle põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitväe aga hobukaarikud, igaühel kaks meest. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid kaarikutel. Egiptlastele lisaks kuulusid armee koosseisu ka võõramaa palgasõdurite üksused, kes võitlesid oma traditsioonilistes relvastuses. Enamik eiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema. Riigil oli õigus määrata inimesi eri ametitesse, kuid tegelikkuses arvestati inimeste päritoluga. Talupoegi oli egiptlaste seas kõige rohkem.
Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud müüridega, eeslinnades oli rohkem rohelust. Sõjavägi: 1. Kaarikuvägi kuningate ja ülikute jaoks. Nende ees olid nii hobused kui kaamlid. 2. Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest koosnev jalavägi. Haridus Kiilkiri pandi kirja sumerite poolt. Kirjutati savitahvlitele. Õpetajad olid preestrid. Õpilased oli ülemkihist. Kirjaoskud levis laiemalt ja kiiremalt. Hästi on säilinud Niinivese savitahvlite raamatukogu. Tulekahju ei suutnud seda hävitada. Jumalad Jumalad inimese kujuga üliinimlike võimetega ja surematud. Mesopotaamia rahvale oli tähtis elu enne surma. Arvati, et pärast elu pole midagi head loota. Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal
seksuaalsuhted. Naisel ainult oma mehega. Linnad: Suurem osa elas maal. Linna oli poliitilise, religioosse, majanduse keskus. Sumerite linnriigid olid sõltumatud. Elati üksteise kõrval tellistest lamekatuselistes majades. Linnu kujunes välja järk-jägult ja ehitati pikka aega aga Babülon ehitati kuningas Nebukadnestari ajal plaani järgi ristkülikukujuliste kvartalitega, müüridega piiratud. Sõjavägi:Kaasikud, soomustatud raskeratsavägi, vabade talupoegade jalavägi. Ohu korral kutsuti kokku, rahu saabumisel mingi laiali. Assüüria kuningad moodustasid riigi hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud
seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel.
peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon
03.05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...
Vanuses 18-20 eluaastat said nad sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida loeti nad täiskasvanuteks. Ateena Sparta Asukoht ja Hea võimalused veeteedeks, Ligipääs merele puudus ja maadmööda mõjud maateid vähe ja kehvad. oli ülejäänud Kreekaga ühenduses Arenes laevastik. püsimiseks vaja ületada Isthmose Tugev merevägi. maakitsus Tugev jalavägi. Riigikord Riiki juhtisid aristokraatide Riiki juhtisid kaks kuningat (võim seast valitud ametnikud ja päritav), vanemate nõukogu geruusia ja nõukogu. Kodanikkonnda loeti neid kontrollisid viis efoori. kõik vabad meestest Kodanikkonnas olid ainult Sparta põliselanikud. keskuse elanikud, ülejäänud (perioigid ja Oli osa mereliidust
V: Oli efektiivsem tööjaotus ja üks inimene tegeles koguaeg sama asjaga. Keskne tooraine hankimine. 14.Milles seisnes Adam Smithi merkantilismi kriitika? V: Ta väitis, et vastastikusest kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. 15.Kuidas sõjapidamine varauusajal? Võrdle sõjandust keskajal ja uusajal lähtuvalt järgmistest tunnustest: a) tuumikuks olev väeliik: KA: Raskerelvastusega rüütlid, ratsavägi, vibukütid. UA: Tulirelvadega jalavägi. b) rivikorraldus: KA: Nelinurkne blokk, mis kaitses end igast küljest. UA: Musketärid seisid 6 reas. Esimene rivi andis kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. c) strateegia: KA: Otsene vägedevaheline lahingutegevus. UA: Püütakse vastane välja kurnata/ümber piirata. d) kaitseehitised: KA: Kõrged müürid, varisesid kogupaukude all kokku. UA: Müüride ette hakati ehitama muldkindlustusi, mis kaeti tellistega, bastionid.
ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel. Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga
lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. b) Termopüülide lahing Kuningas Xerxes läks 480. a eKr Kreekat uuesti vallutama. Termopüülide lahingus ta sai aga surma ja pärslased võitsid (300 spartalast ja 50000 pärslast). Salamise merelahing. Pärslased läksid edasi Ateena poole, kuigi seal neid ootas kaotus ning Ateena laevastik võitis. Järgmisel astal purustas spartalaste juhitud Kreeka jalavägi pärslasi ja kihutas need minema. 6. Kreeka teadus ja teadlased a) Arstiteadus Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autor on Hippokrates. Teos sisaldab haiguste kulgemise sümptoomide kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. Olemas ka Hippokratese vane. b) Matem Matemaatikaga tegeles Thales, kuigi veelgi rohkem tegeles Pythagoros.
distsiplineerimatud. Peale selle eelistas osa aadlikke sõjakäigule mineku asemel hoopis senjöörile raha maksta. Teisalt aga leidus vaesunud rüütleid, kes olid oma maavalduse kaotanud, ent ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. Uut tüüpi sõjalist jõudu ehk palgasõjavähe hakkasid kõigepealt kasutama ja arendama riikide keskvõimud. Palgasõjaväe hulgas kasvas järk-järgult jalameste osatähtsus: nad olid näidanud, et oskusliku tegevuse korral võib ka jalavägi ratsarüütlite vastu edu saavutada. 15. sajandil muutus rüütlivägi järjest kallineva täisrüü ja muu relvastuse tõttu üha kulukamaks ja samaaegu kahanes pidevalt tema tõhusus. Kõigepealt ei pakkunud paks ja kohmakas raudrüü enam täielikku kaitset: spetsiaalse vintsi abil vinnastatud amb suutis oma noole umbes 80 meetri pealt raudrüüst läbi lasta. Veelgi hullemini laastasid ratsarüütlite vähe välilahingutes kasutuselevõetud suurtükid. 16
Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine- rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal
NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS ÜHISKONNA STRUKTUUR ARISTOKRAATIA rikkaim ja mõjukaim osa; auväärse päritoluga suurmaaomanikud TALUPOJAD enamik kodanikkonnast; võisid kaotada staatuse jäädes võlgnikeks KÄSITÖÖLISED linnaelanikkond, kes paljudes polistes ei kuulunud kodanike hulka ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu
Aastal 539 ekr alistus Babüloni linn pärslastele. Assüüria riik muutus teistest märksa tugevamaks 900 aastat ekr. Assüüria asus Mesopotaamia põhjaosas. Assüürlased olid kaua aega tegelenud juba põlluharidusega, mida sai teha ka kunstliku niisutamiseta. Assüüria kuningad olid erakordselt sõjakad. Peaaegu igal aastal rünnati kedagi. Assüürlased läksid sõtta rauast relvadega ja kaitserüüdega. Neil olid ka sõjavankrid, ratsamehed ja jalavägi. Assüürlased vallutasid Egiptuse, Babüloonia, Palestiinia ja Süüria. Assüüria kuningate võim oli piiramatu. Pealinn oli Niieves, kus asus kuningaloss. Kuningalossi seinu kaunistasid kivisse raiutud reljeefid ( reljeef on osa kivi või saviseinast, mis on kaunistaud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega. ). Aastal 612 ekr vallutati Assüüria riik, assüüria vaenlaste poolt üheskoos, sellega oli assüüria purustatud .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
