Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks Lihtsustus ajakirjanduse tegevus Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: Enamlased ehk kommunistid(Uljanov Lenin) ja Vähemlased (juht oli Kerenski) 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26. märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburgis. Selle tagajärjeks Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti Rahvaesindus) 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Tuli kokku Maapäev (1917) 28.nov. 1917.a. Maapäev kuulutab end kõrgeimakd võimuks Eestis 1918.a. tungisid sakslased saartelt edasi (Moodustati Eesti Päästekomitee 23.veb. 1918.a
petrooleum, riie jne) Millele kehtestati kaardisüsteem HALB ! *hinnad tõusid, must turg õitses HALB ! Veebruarirevolutsiooni tagajärjed eestile (3) ? *Maapäev (esimene parlament) *Eesti sai rahvaväeosa *30 märtsil ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Kavapunktidena Eesti vabariigi väljakuulutamine 1917-1918 (5) *Meeleabaldus petrogradis – said autonoomia *Valitakse Maapäev (esimene parlament ) *Rahvusväeosade loomine *Maapäev kuulutas end 15 novembril ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis *Manifesti avaldumine 23 veebruaril. Millega paistsid silma saksa võimud Eestis 1918a okupatsiooni ajal ? *Range okupatsioonirežiimiga *Ametliku keele muutmisega saksa keeleks *Saksakeelse õpetuse sisseviimise Tartu Ülikooli ja gümmnaasiumitesse *Toiduainete väljaveoga
Autonoomiataotlus Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Ajutisele Valitsusele esitatigi vastav eelnõu, kuid Peterburis aimati selles peituvat separalistlikku tendentsi ja üritati asja kalevi alla lükata. Eesti poliitikud panid eelnõu heaks mängu kõik oma sidemed, samuti osutus väga mõjukaks Petrogradi eestlaste võimas ja hiilgavalt organiseeritud meeleavaldus 26. märtsil. Mitmekümne orkestri saatel, nii punaste kui sinimustvalgete lippude lehvides marssis läbi linna 40000 eestlast, sealhulgas 15000 sõjaväelast, kelle tahtekindlus ja hulk pealinlastele sügavat muljet avaldaksid. Märtsi lõpus avaldatigi Ajutise Valitsuse määrus Eesti kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel
propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon
andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse). 27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel. Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati sõna- ja südametunnistusvabadust, suleti opositsioonilisi ajalehti, arreteeriti rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi. Novembri valimistel Asutavasse Kogusse toetas ¾ sotsialistlikke erakondi, enamlasi 40,4%. Eestis toetati enamlasi veelgi rohkem (kuni 87%), kuna toetati neid, kes kõige valjuhäälsemalt muutusi tõotasid
impeeriumit (Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi) Sõja tegid julmaks uued relvad (tankid, lennukid), massiarmeede kasutamine pealetungidel (kuulipilduja) ja halb juhtimine. Sõjatandrid jagunesid 3-ks: Läänerinne; Lõunarinne ja Idarinne. Venemaa kanda jäi võitlus Saksa riigiga idarindel. Vene väed olid sõjas esialgu edukad, kuid peale kaotust Tannenbergi lahingus 1914.a. olid Saksa väed Venemaal ainult pealetungil. 1915. jõuavad sakslased Riiani ja Liivi laheni. Eestlasi võitles Vene impeeriumi poolel u. 100’000, (1/10 rahvast) kellest hukkus u. 10’000. Teisalt oli sõjas Vene poolel osalemine meile ka kasulik, kuna sõjast kasvas välja Eesti ohvitserkond ja üldse said enamik Eesti mehi väärtusliku lahingukogemuse tulevasse Vabadussõtta. 1915 jäi Eesti rinde otseseks tagalaks, mis tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi – paljud tarbekaubad (suhkur, petrool, tee, tuletikud jms) kadusid müügilt ja neid jagati
*Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917
Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil.
· 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa, ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament) F. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine · Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine · Kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse
§ 22 EESTI MAA JA RAHVAS ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL I Maailmasõda 1914-1918 Sõjalispoliitilised blokid I MS ajal: KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria ANTANT: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbrit, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia ja USA NB! Sõda viis revolutsioonideni mis omakorda viisid nelja impeeriumi langemiseni Vene, Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Meeleolud sõja puhkedes: Eestlaste seas- hea, toetati sõja puhkemis, samas teati et venemaa või saksa võit halvendab Eesti olukorda, kui venemaa võidab, siis võib tulla uus venestamine ja kui saksa võidab, siis saksastamine ja baltisakslaste positsiooni tugevnemine.
a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petrograadis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks.Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST SAI VABARIIK, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga.Revolutsioon jõudis eestisse mõninggase hilinemisega.rahutused Tallinnas; Autonoomiataotlus; Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku
Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil.
armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat
Hiltinus Baltimaade esimene piiskop Nicolaus Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist. Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tingis-khaan. 1150-1250 a toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses: Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedukad. Puudus ühtne riik.
Kingissepp ja Ivan Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: *natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad *maa kuulutati riigi omaks Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Toompeal erakorralisel istungil võttis vastu maapäev deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu on eestis ainuskõrgema võimu kandja 15 nov 1917 Enamlaste mõju Eestis hakkas kahanema: *ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu *eitasid Eesti iseseisvumist *ei andnud talurahvale maad *rakendasid vägivalda *suhtusid eitavalt kirikusse *koostöö teiste poliitiliste jõududega 2) Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918 a algul: *enamlased kuulutasid saklased lindpriiks-neid ootasid arreteerimine ja väljasaatmine
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised.
Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased, kes kõik olid selle vastu. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele.
ühtsuse säilitamist, nõudis venekeelset asjaajamist. · Eesti poliitikute esmaseks eesmärgiks oli Eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks tervikuks. · Enamat Eesti poliitikud veel ei taotlenud, püüti järgida Soome eeskuju. · Mai lõpus 1917. valiti Maapäev mis oli rahvaesindus, omamoodi piiratud volitustega parlament. Maapäevas olid ülekaalus sotsiaaldemokraadid ent vaatamata erimeelsustele suutsid erakonnad koostööd teha. Erandiks olid enamlased (kommunistid), kes lootsid võimu haarata jõu abil ja vastandusid kõigile teistele erakondadele. 2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu
Ajalugu 9. klass tunnikonspekt 11, õpetaja Liis Reier Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1
24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 sõlmis Lenini valitsus Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa väljus sõjast, loovutades 1918. aasta augustis Saksamaale ja tema liitlastele ka kõik õigused enamikule kaotatud aladest. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis kehtestati sõjaline okupatsioon, Saksamaa ei tunnustanud ei Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust. 1918
kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1935. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning
Tõkkeks rahu teel oli Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu (valitsus), mis asus juba ammu Venemaa pinnal. 5. juunil toimus Dno raudteejaamas kommuuni juhtide koosolek. Järgides Moskva korraldust, otsustas Kommuuni Nõukogu laiali minna. Tollest hetkest alates ei olnud sõda Eesti ja Venemaa vahel enam Eestile sõjaks oma olemasolu eest, vaid parema rahu eest. Landeswehri sõda Samal ajal kui Eesti väed puhastasid Põhja-Läti punaväest, haarasid sakslased kindral krahv Rüdiger von der Goltzi juhtimisel 22. mail enese kätte Riia. Kasutades kattevarjuna Niedra valitsust, süüdistasid baltlased Eestit Põhja-Läti "okupeerimises" ja nõudsid Eesti vägede väljatõmbamist Lätist. Eesti pool ei tunnustanud Niedra valitsust ja vastas omakorda nõudega, et sakslased tagasi tõmbuks. Seda nõuet toetasid Lääne suurriigid, keda tegi murelikuks Saksamaa mõju kasv Baltikumis. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta ja 5.
1920nda aastani. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W.Wilson. Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping. Leping sätestas järgmisi: 1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 % olid sakslased, keelati Austria ansluss 2. Reinimaa demilitariseeriti 3. Saarimaa anti 15 aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla 4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid 5. Keelustati kindralstaap 6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik 7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale 8. Saksamaalt võeti ära kolooniad lüüsi Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28
õpetatavast aru; õpetajaid, kes ei läinud haridusreformidega kaasa, karistati, kiusati taga, lasti lahti) - tsensuur kirjasõna üle > vähenevad rahvuslikud kirjutised (rahvajutud jms) - vene keele oskus võimaldas teha karjääri, minna edasi Venemaa ülikoolidesse (ka sõjakoolidesse), mis olid riigi poolt ülalpeetavad (st õpilastele tasuta) 3. Kultuurielu 19. sajandil · baltisakslaste kultuur - kuni 19. saj. lõpuni kõrgkultuuriga vaid sakslased - isoleeritus Saksamaast - arhailisus (vananenud keel, üle võtnud eestikeelseid sõnu - lokaalne tuntus - loomingus näidati kohalike olusid (eksootika) - nö vahendajad (Venemaale euroopalikum kultuur, vene kultuuri sulandamine Eestis) · baltisaksa ja vene teadlased - ülikool rahvusvaheliselt tuntud - Friedrich Georg Wilhelm Struve o Astronoom o Maakera kuju ja suurus - Karl Ernst von Baer o Loodus- ja arstiteadlane - Nikolai Pirogov o Välikirurgia o Eetri kasutamine narkoosiks
Ühendriigid ja pea kogu ülejäänud maailm. Sõda tõi inimkonnale kaasa tohutuid kannatusi ja majanduslaose, ainuüksi hukkunuid oli kakskümmend miljonit. Sõjakoledused ja nälg sünnitasid revolutsioonid, mille tulemusena lagunesid neli impeeriumit - Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, ja Türgi ning nende rusudel tekkis jäämerest Vahemereni ulatuv uute rahvusriikide vöönd. Seni Vene impeeriumi koosseisu kuulunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist, omamoodi ime, sest selleks oli vaja nii Venemaa kui Saksamaa üheaegset lüüasaamist maailmasõjas, nood aga võitlesid erinevatel pooltel. 1914. aasta augustikuus alanud sõda ja äge Saksa-vastane propaganda võeti eestlaste poolt esiotsa hästi vastu oli see ju kenasti kooskõlas rahva suure enamuse sakstevastase hoiakuga ja ärkamisaegsete rahvuslike müütidega. Vene riigivõimud
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa + liitlased
see õnnestus vaid osaliselt. Eesti rahvuslikud poliitikud ei tunnustanud enamlaste võimuhaaramist ja vastukäiguna kuulutas Maanõukogu end 15. novembril 1917 Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Samal päeval saadeti Maanõukogu enamlaste poolt laiali. Enamlased alustasid rahvuslike poliitikute ja sõjaväelaste represseerimist. Rahvuslased omakorda võtsid 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest enamliku Venemaa koosseisu ei soovitud jääda. Otsustati, et iseseisvus kuulutatakse välja esimesel soodsal võimalusel, millena nähti eelkõige Saksa vägede pealetungi, mis enamlased Eestist lahkuma sunniks. 1. veebruaril 1918 mindi kogu Venemaal üle vanalt Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile (kalendrireform), mis kehtis kõikjal mujal Euroopas. Nii järgnes kohalikus kalendris 1. veebruarile kohe 14. veebruar. Saksa pealetung idarindel algaski uue kalendri järgi 18
=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres. 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol.erakonnad. J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi-Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene koosesisus taotleda. Vene armee ja riigivõim lagunesid, millele aitasid kaasa enamlased. Aug.vallutasid Saksa väed Riia= vene sõdurid valgusid Eestisse. Sept.lõpul jõudis sõda Eestisse= sakslaste dessant Saaremaal=8.oktks oli kogu L-Eesti saarestik hõivatud. Muhu saarel kandis suuri kaotusi 1.Eesti polk
Pilet nr. 17 1. Esimese maailmasõja löpp ja tagajärjed. Uus jõuduse vahekord maailmas. 2. K. Pätsi, J. Tõnissoni tegevus 20. sajandi alguses. Vaadete võrdlus. Pilet nr. 18 1. Uuendused sõjapidamises Esimese maailmasõja ajal. Sõda ja majandus, totaalne sõda. 2. Eesti Vabariigi loomine. Pilet nr. 19 1. Tööstuslik pööre Euroopas 18.-19. sajandil. Muutused, industriaalühiskonna kujunemine. 2. Vene revolutsioonid ja Eesti. Autonoomia, Eesti Maapäev, kommunistide võimuletule. Pilet nr. 20 1.Teaduse areng ja muutused igapäevaelus 19.-20. sajandi vahetusel. Tähtsamad leiutised ja leiutajad, teadlased. 2.Rootsi aeg 17. sajandil Eestis. Kubermangud, rüütelkonnad, haridus, mõis ja talu. Pilet nr. 1 ; (1) Absolutismiajastu sai hoo sisse 17.-18. sajand. Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule. Euroopas nimetati valitsejaid kuningaks. Venemaa valitejaid tsaarideks. Türgi valitsejaid sultaniteks.
Tollane Eesti hümn oli ,,Mu isamaa on minu arm", Kunileidi viisile. Autonoomiaseadus määratles, et Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti kokku üheks rahvuskobermanguks Eestimaa kubermanguks. Eestimaa kubermangu juhtis juba sel ajal eestlane Jaan Poska, kes sai ka uue rahvuskobermangu kuberneriks. Lisaks kubermangu ühendamisele tähendas autonoomiaseadus ka seda, et lubati valida rahvaesindus Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus Maapäev. Nad olid Eestimaa kubermangu seadusandlik võim. Suvel 1917 valiti Maapäev, Hugo Kuusner. Asjaajamiskeeleks muudeti eesti keel, seni oli see olnud vene keel. See tähendas, et venelastest ja sakslastest ametnikud vahetati välja eestlastest ametnikega. Anti luba ka rahvusväeosade moodustamiseks. Seni olid eesti mehed vene armees läbisegi teiste rahvustega. Lätlased said rahvusväeosad jub I maailmasõja alguses, aga nad muutusid nõukogude meelseks, neid hakati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
