1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon
.........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda
Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 1940. aasta juunis, nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riigi pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootustetu, võeti needki nõudmised vastu. Venemaa okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse
14. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL · 1939. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Et vältida sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasidelepingule alla. Samad lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. · 1940. aastal nõudis Venemaa Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. · Mõned päevad hiljem seadis Moskva Eestis ametisse endale kuuleka ''rahvavalitsuse''. Selle etteotsa sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus
1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga. Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias. Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28
Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ning Pool riik kaotati. Sõjategevuse laienemine 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlaste sõjaväejuhiks sai Gustav Mannerheim. Soome säilitas küll 3 iseseisvuse kuid pidi karjala alad Nsv liidule loovutama. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialtära Bessaraabia. Samal aastal vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luxenburgi ja alustas pealetungi Prantsusmaale. Saksamaale tuli appi Itaalia. 1941. aastal 22. juunil tungis Saksamaa koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Algas Suur Ilmasõda. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Usa ja Jaapani vahel algas sõda. Hitleri vastu tehti liit, mida hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Murrang II maailmasõjas Peale seda kui sakslased moskvas lüüa said otsustas Hitler lõunapool pealetungi
,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ja loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile, katkestati igasugused välissidemed. MASSIKÜÜDISTAMINE 14.06.1941, Eestist viidi vägivaldselt välja 10 000 süütut inimest. Naised, lapsed, vanurid Siberisse, mehed vangilaagritesse (enamus hukkus). MAJANDUSREFORM natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, talude max suuruseks sai 30 hektarit, suurematest taludest tehti äralõikeid, mille said uusmaasaajad.
Nõukogude okupatsiooniperiood Juunipööre ja valimised Balti riikides Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Zdanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised
1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid
Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti.
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale
Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939 kirjutati alla baaside leping, milles seisnes, et osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17
1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu. Sõja puhkedes ei viidud isegi läbi osalist mobilisatsiooni. Esialgu tõi sõda kaasa mitmete esmatarbekaupade puuduse, eesti kaupadele turu kaotamise ning tööpuuduse kasvu. 24
Eesti II maailmasõjas 1. E. Omariikluse kaotus 1939-1940 *Pärast MRP d nõudis Moskva punaarmee sissetoomist eestisse. 28. Sept sunniti eesti alla kirjutama baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele
1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika
Saksamaa üksteisele lähenema ning sõlmisid 23. augustil 1939. aastal mittekallaletungilepingu (nn Molotov-Ripentropi pakt ), mille salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe riigi huvisfäärid, kusjuures Eesti jäi NSVL sfääri. Koondades Eesti piirile ähvardavalt suuri sõjavägesid , nõudis NSV Liit 24. septembril 1939. aastal ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. Kuna Eestil puudus jõud, sellele ähvardavale ohule vastu panna, sõlmitigi baaside lepingud ning püüti Venemaaga koostööd tehes, kriisist üle saada. See aga eestlasi ei päästnud. Venemaa teostas järjest uusi ja uusi ultimaatumeid ning tõi täiendavaid sõjaväeüksusi Eestisse. 21. juunil haarasid okupandid riigivõimu, kasutades kohalikke pahempoolseid ja moodustasid uue valitsuse. 6. augustil 1940. aastal liideti Eesti ametlikult NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina. Kõik see toimus ajal kui lääneriikide pilgud olid
üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu
üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti vaid mehi Põhja-Eestist, kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Umbes 32 000 meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Tööpataljonide võib võrrelda sunnitöölaagritega: mehed tegid rasket füüsilist tööd, seejuures arstiabi oli harva saadaval. Surmast tööpataljonides päästis Moskva otsus luua uued eesti rahvusväeosad. 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulunutest umbes 90% olid eestlased. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvused formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu
Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele,keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikutel loovutada relvad. 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esittatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi.Mass mõudis Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp
NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju
NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju
1. Sept 1939 tungisid saksa väed poolale kallale, algas teine maailmasõda Hitler ja Stalin ei hoolinud väikeriikidest Eesti kuulutas end sõja algul neutraalseks riigiks Läheduses toimuv sõda mõjutas kaubandust ja majandust ( esmatarbe kaupade puudus ) 28. Sept. 1939 sõlmiti Eesti ja NSV liidu vahel vastastikkuse abistamise leping Nõukogude liit kohustus Eesti siseasjadesse mitte sekkuma Samasugused lepingud suruti peale Lätile, Leedule ja Soomele 1939 toimus laiaulatuslik baltisakslaste ümberasumine saksamaale ( Hitler kutsus kõiki kodumaale vms ) Soome lükkas nsv liidu nõudmised tagasi 1939 aasta lõpus algas talvesõda, NSV liit – Soome, see läks üsna kähku, sõda lõppes märtsis 1940 Tänu ekstreemsetele ilmastiku tingimustele ja rahvusvahelisele poliitilisele olukorrale Stalin alistus
Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist
muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused: · aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega "kaitsta" nende neutraliteeti · 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu . Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /visii/ linnas (nn. Vichy valitsus) · nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast
oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.) II Sõda Põhja- ja Lääne-Euroopas 1939-1941 1) Saksamaa vallutused: · aprillis 1940 vallutas Saksamaa ära Taani ja Norra mõlemad riigid olid neutraalsed, Saksamaa põhjendas nende vallutamist vajadusega "kaitsta" nende neutraliteeti · 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti (Compiègne`) vaherahu . Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Saksa-sõbralik valitsus asus Vichy /visii/ linnas (nn. Vichy valitsus) · nüüd suunas Saksamaa jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine
MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Nüüd süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL-ile õiguse luua Eesti
Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus .( lk122) Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti esitas Moskva 1939. Aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valistus järele ja kirjutas 28. Septembril baasidelepingule alla. Järgmise sammu astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti ( Läti ja Leedu ) valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15. Juunil , Läti ja Eesti 17. juunil
Lisaks puudus Eestil koostöö nii Balti riikidega kui suurriikidega. Kardeti, et Eestiga juhtub nii, nagu Poolaga. Loodeti, et NSVL on muutunud või et Vene-Saksa sõda loob võimaluse uuesti vabaks saada. Ei nähtud mõtet üht väikest rahvast sõtta viia. Leping tõi kaasa mõningaid kohustusi. Eesti pidi lubama endasse 25 000 NSVL sõdurit, üle 200 lennuki, tanke. Väed paigutati põhiliselt Läänemere rannikule, et takistada teistel Läänemere üle kontrolli võtmast. Sakslased, kes veel Eestis elasid, põgenesid massiliselt Eestis 16 000 inimest. Oktoobris toodi väed sisse. Sügis suvi 1939 1940. Riigijuhtides kumas rahu sõda ei ole meieni jõudnud, ei ole põhust muretsemiseks. Samas oli Eesti kaitsevõimekus ja välise kaitsepoliitika suunamise võimekus väga madal. Baase Eesti aladel kasutati palju, muuhulgas ka Talvesõjas Soomega. Eestist korraldati õhurünnakuid lennukeid hoiti siin, see ei olnud hea Eesti-Soome suhetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
