ja loomade kivistunud Kivisüsi moondub: jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist: punane päevakivi, hall kvarts, must biotiit GRANIIT T
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi
Pealmaa ehk avakaevandamine. Allmaakaevandamine. Veealune kaevandamine. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Aastast 1992 Eesti rahvuskivi. Lubjakivi on kõige levinum ja enam kasutatav looduslik kivim Eestis Eestis on kahte liiki põlevkivi Kukersiit Graptoliitargilliit Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all.
Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart -- Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi. Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimitest.Pildil on näha ülevalt lubjakivi, Glaukoniitliivakivi(pehme ja kergesti murenev, rohekat värvi kivim),graptoliitargilliit(kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim), liivakivim 3 Pinnamood Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. See on suhteliselt kitsas maismaariba (pindalaga u. 765 km²), mis moodustub arvukatest poolsaartest ja lahtedest, ulatudes Pakri poolsaarest Narvani ja hõlmates ka Soome lahe saared. Rannikumadalik on üldiselt väga vahelduva laiusega ning paiguti isegi
e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi lt. Leetse kihistu ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi. Stratigraafilin Ülgase, Tsitre, Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase 13116 e indeks Kallavere ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam- Ca3ül-O1kl. kihistu Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit,
dolomiit). Peale Balti levila kukersiidi kuulub siia rühma Iisraeli-Süüria levila põlevkivi. Mergeljas põlevkivi, mille ballastaine koosneb enam-vähem võrdselt lubi- ja savimineraalidest. Tuntumad on Würtenbergi (Saksamaa) ja Green Riveri (USA) maardlate põlevkivi. Savikas põlevkivi, mille kasutu osa koosneb valdavalt (üle 60 protsendi) mandritekkelisest materjalist. Tüüpnäited on Eesti graptoliitargilliit (savikivi), Rootsi maarjaskilt, Volga (Venemaa), Boltõsi (Ukraina), Irati ja Bariba (Brasiilia), Maomini (Hiina) ning Austraalia leiukohtade põlevkivi. Maavara kaevandamise load Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Pealmaakaevandamine
jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid. Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest põlevkivist, lubjakivist, dolomiidist, turbast, savist, liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks on välja pandud mõningaid näidiseid maavaradest, mida hetkel ei kaevandata, sealhulgas näiteks fosforiit ja graptoliitargilliit. Osasid meie olulisemaid maavarasid, sealhulgas ka Eesti rahvuskivi paekivi erimeid, on külastajal võimalik lähemalt uurida. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale .Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus
· Import Eesti suurimad impordiartiklid : · masinad ja seadmed (35%) · tekstiilid (19%) · mineraalsed kütused (19%) · keemiatooted (9%) · toidukaubad (6%) Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009). · Maavarad I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad · Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore · Graptoliitargilliit - ei kasutata · Turvas - kütteturvas II. Ehitusmaterjalid · Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi · Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit · Graniit - viimistlus- ja ehituskivi · Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata
; S irisatsioon kristallid rohekas diageneetiline Leelispäevakivid Haluriit TARD E MAGMAKIVIMID Happelised Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan Pimss Keskmised Dioriit Aluselised Gabro Basalt Diabaas MOONDEKIVIMID Kloriitkilt (e rohekilt) Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor Migmatiit SETTEKIVIMID Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Sool Travertiin Mergel Lubjakivi Põlevkivi Kivisüsi
mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid; arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest esindatud vaid vetikad (tõenäoliselt kukersiidi orgaanilise aine allikaks). TÄHTSUS: ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad Eestile tähtsad maavarad kukersiit ja oobolusfosforiit (lukuta brahhiopoodide ja fosfaatsete karpide setenditest rikastatud) ning diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit. Kukersiit ehk põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid, millel põhineb suurem osa meie elektrienergia tootmisest. Saanud oma nime kukruse lademe järgi kaevandatakse peamiselt Kirde-Eestis. Fosforiite on kaevandatud meil Ülgasel ja Maardus põlluväetise tooraineks, aga tänaseks on see lõpetatud. Graptoliitargilliiti ei loeta tegelikult maavaraks, sest see on põlevkivist 2x väiksema kütteväärtusega ja isesüttiv, mistõttu on selle kaevandamine
sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud joonis 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Liivakivi, lubjakivi, graniit, amfiboliit, gneiss, neugrundbretsa, gabro, kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, purd- ja karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma
5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? Eestis ei paljandu aluskorra kivimid kusagil, küll aga Soomes. Eesti geoloogiline ehitus hõlmab mitmeid erinevatel ajastutel tekkinud kivimikihte, Skandinaavias pole neid nii palju. 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Tardkivimid: Graniit, gabro ehk must graniit Moondekivimid: gneiss, amfiboliit Settekivimid: kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, liivakivi, lubjakivi, purdlubjakivi, karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Laamad on litosfääri jaotavad mitmesuguse suurusega plaadid, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad liiguvad, sest nende suurus, tihedus ja raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus(sulamine, jahtumine)
Erosioon uuristamine, vooluvete pinnamoodi kulutav tegevus. Fennoskandia kilp osa Ida-Euroopa platvormist, mis koosneb maapinnale avanevatest (või õhukese pinnakatte all olevatest) kristalsetest kivimitest. Fossiil kivistis. Geomorfoloogia teadus Maa pinnamoest. Glatsiaalsed pinnavormid liustikutekkelised pinnavormid. Glatsiaalsed setted liustikusetted. Glaukoniit rohekas, sageli teradena esinev, keerulise koostisega silikaatne rauamineraal. Graptoliitargilliit varem diktüoneemakildana tuntud Alam-Ordoviitsiumi orgaanilise aine rikas ning sageli graptoliitide kivistisi sisaldav kiltsavi. Jääaeg ajavahemik, mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid liustikud. Jäävaheaeg jääaegade vaheline soe aeg. Jääpaisjärv järv, mille liustik on paisutanud oma serva ja maapinnal oleva takistuse vahele. Kaljuvoor mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm.
· Ordoviitsiumi setendeis Eest olulisemad maavarad: Pakerordi lademe forforiidid ja diktüoneemakilt ning Kukruse lademe põlevkivid · Oluline põhjaveevarude seisukohalt · Lubjakivi kasutusel ehituskivina, killustiku valmistamiseks, tsemendi ja lubja tootmiseks Fosforiit · Sobib väetiseks · 1924. aastal Ülgastel kaevandati · 1940. aastal Maardus · Pakerordi lademes · Loobuti, sest Põhja-Eesti oleks vene keelseks II KK aktsioon Graptoliitargilliit (diktüoneemakilt) · Tumepruun kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi · Ei loeta maavaraks · Kütteväärtus väike · Sisaldab raskemetalle (nt uraani) Sillamäe uraanikaevandus, tehas ja jäätmehoidla (1949 1952). Tänu sellele asutati ka Sillamäe asula. Jäätmehoidla Läänemere kaldal (tundlik), hakati sulgema mere ohutuse eesmärgil Põlevkivi e kukersiit · Sellel põhineb Eesti elektrienergeetika
annaabi.ee 
