Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kirjandus 19.sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvaluule, friedrich, eepos, perno, postimees, valgustus, juturaamatud, rosenplänter, pastor, kristjan, peterson, faehlmann, 1798, jakobson, 1841, voldemar, jannsen, hümn, hurt, 1839, teaduslikud, väljaanded, reinhold, kreutzwald, 1803, rahvuseepos, literaat, 1886, naisluuletaja, draamakirjanduse, trükistHaritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on
9. 1878- I ajakiri ,,Meelejahutaja" 10. 1878- August Wiera lõi Vanemuise Seltsi orkestri, laulukoori ja näitetrupi põhjal poolprofessionaalse teatri. 11. 1871- Lydia Koidula lavastas esimese eestikeelse täispika näidendi Vanemuise Seltsis. 12. 1871- luuakse Estonia Selts 13. 1853- Kreutzwald esitab eesti keelse ettekande ÕES-is ,,Kalevipoja" I variandi. 14. 1857-1861=hakkavad ilmuma ,,Kalevipoja" osad 15. 1862- ilmub ,,Kalevipoja" rahva väljaanne 16. 1860- Aleksandrikool 17. Rahvaluule kogumine- Hurt. 18. 1878- Carl Robert Jakobson hakkab välja andma ajalehte ,,Sakala". Esimesed eestikeelsed trükised Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Järgmine teadaolev eesti keelt sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud
Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor
eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele
V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas eestlaste kui rahvuse mõiste.Kirjutas Eesti hümni"Mu isamaa,mu õnn ja rõõm"sõnad. J.Hurt(1839-1907).Rahvaluule kogumise algataja.Avaldas neid trükis"Vana kannel","Setukeste laulud".Sellega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele välaannetele. C.R.Jakobson(1841-1882)"Sakala"(1878-1882).Kirjutas õpikuid eesti koolidele. Luule kõnetab rahvast paremini, emotsionaalne side, rahvustunne on hingeline side rahvuskaaslaste ahel ning seetõttu oligi tähtsal kohal isamaaluule.Friedrich Kuhlbars "Vanemuine"("Kui Kungla rahvas kuldsel a'al"),Mihkel Veske"Kodumaa"("Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt"),"Ilus oled,isamaa"("Minge üles mägedele"),Ado Reinvald"Kuldrannake".
See sisaldas rohkelt õpetusi igapäevaeluga toimetulekuks. Et aga maarahvas pühapäeviti oma aega mõistlikumalt kasutaks, kirjutas ta ka teose ,,Pühhapäwa Wahhe-lugemissed", mis kirjeldab elu-olu välismaailmas. ,,Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest teos sisaldas endas palju huvitavaid andmeid. Kuid Masing tõi uut ka kalendrikirjandusse tema ,,Marahwa Kalender" on varasematega võrreldes palju sisukam ja laiahaardelisem. Pastor Masing oli lisaks kõigele ka hea keeletundja, ta valdas saksa, eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema huvi eesti keele vastu väljendus aga võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ning püüdluses täiustada vana kirjaviisi. Just tema tõi eesti tähestikku Õ-tähe. 5. Vanim eestikeelne raamat Vanim eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, kuid ei ole kahjuks säilinud, kuna põletati.
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana
1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks. 1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald on pärit Virumaalt Jõepere mõisast. Haridus: Rakvere elementaarkool, kreiskool, Tallinna saksa kreiskool, Peterburi Arstiteaduse Akademia, (TÜ.) Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat) Luulekogu "Viru lauliku laulud"
juuli 1839 Himmaste küla 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustas juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust. Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi president. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi. Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.
VARASEM EESTI KIRJASÕNA · esialgu oli Eestis kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti murdes · 1686. aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis-
Kõigist neist on selles referaadis ka juttu. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika jms. alalt. Seltsil oli ka oma raamatukogu, kuhu kuulus üle 2000 raamatu. Eesti Kirjanduse selts korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. Pärast C. R
Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus.
,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Hando Runnel MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, kirikulaulud,
· Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts · Ettekannetes kaitses talurahvast. · Eesti eepose mõtte algatajaid. · Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed.". · Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas. · Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. · Jannsen asutas esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (1857 1886) · "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtt · Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas · Säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm". · Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" · Ajalehe "Perno postimees" esimene number. · Toimetaja pöördub lugejate poole sõnadega: "Tere armas Eesti rahwas, mina Perno Postimees, kulutama ollen wahvas keik, mis sünnib ilma sees."
Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Lydia Koidula (1843-1886) Jannseni tütar. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik, kirjutas ka lastelaule. Ohverdas väga palju vaba aega, et aidata isa ajalehetöös. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 1857 asutas Perno Postimehe. Kasutas esmakordselt nimetust ,,eestlane". 1863 asutas Eesti Postimehe. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Ado Grenzstein (1849-1916) eesti kirjanik ja pedagoog. Asutas 1881 ajalehe ,,Olevik", mis oli pärast C.R. Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht
*Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president
4) Kirik maksud kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks ehk 1/10 kirikukümnist VII VAIMUELU 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL 1802 Tartu Ülikooli taasavamine, direktoriks G.F.Parrot, kes oli Aleksander I sõber, mis andis talle otsustamisvõime. (esmaavamine oli 1632, 1700 Põhjasõja eel suleti) Ülikoolis oli 4 teaduskonda, usu-,filosoofia-,õigus-,arstiteaduskond. Õppekeel oli ladina, kuid ka saksa keel. Teadlased/õppejõud: 1) Astronoom Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuseDoonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. 2) Füüsik Moritz Hermann Jacobi 3) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer munarakkude avastamine Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija
2. Mis Periood on ärkamisaeg (Eestis): Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma ajalehes esimest korda pöördus eesti maal elava rahva poole lausega. "Tere, armas Eesti rahvas" 4. Ärkamisaega iseloomustavad jooned: Sõnastati ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähendus.Hakati säilitama rahva ajalugu: luule, kirjandus, laulud. Korrastatud majandus ning inimeste võrdsus seaduse ees. Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid. 5. I laulupidu:
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson
maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks. Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing) mõjutajaks olid tollal Euroopas laialt levinud J. Herdeni ideed, mis väärtustasid väikseid rahvusi, nende keelt ja kultuuri uuel tasemel. Tähtsat osa eesti ajaloo, rahvaluule uurimisel ja hindamisel etendas järgmine estofiilide põlvkond, kes koondusid 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Esile tõusid Fr. R. Faehlmann, J. Nocks, H. Jürgenson, Fr. R. Kreutswald. Julgemata alati isegi uskuda oma rahva tulevikku, tehti ometi ära tohutu töö tema harimisel ja silmaringi laiendamisel, rahvuse väärtustamisel rahva enda jaoks. Ning kuigi tegemist oli ajaga, mil ärganud olid vaid vähesed, ei jäänud tollaste tegelaste püüdlused ometi asjatuiks.
Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on rahvas. Tsitaat keele ja mõistuse kohta: Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Valgusaeg eestlaste muistne priiuse vabanemine 13. saj sakslased tõid ristiusu. Pimedusaeg Eesti võõra võimu all (Saksamaa, Taani, Rootsi) 13. saj 19. saj. Koiduaeg ärkamisaeg 19. saj. Ärkamisaja kirjanikud - Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Kuhlbars, Mihkel Veske, Lydia Koidula, Juhan Kunder jt. Romantika tunded ja armastus. Rahvuslikkus vabadus ja isamaa. LYDIA KOIDULA - (24. detsember 1843 1886) e Koidulaulik Ärkamisaja I nais tegelane, tegeles kultuuri ja kirjandusega, oli haritud. Elas Pärnus, hiljem kolis mehega Venemaale Kroonlinna. Maetud Tallinna metsakalmistule. Looming oli isamaa, sest elas väljaspool oma kodumaad, kirjandus vool romantism. Aitas isal välja anda ajalehte, laulupeo üks organiseerijatest.
1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit, siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika jms. alalt
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Eesmärk oli tagada eesti rahvuse, tema keele ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. 1867. a esitas J.V
elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. 3 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine, Eesti eepose ,,Kalevipoeg" ilmumine ja esimene üldlaulupidu. 1.1. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus Peamised sündmused : 1
Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool.
Põllupapp",-eesti Abiellus ,kolm esimene romaan. last ,noorim suri. ,,Eestirahva Ennemuistsed jutud"(1866).muinasj utud."Kalevipoeg"- eepos. Lydia (1843- Sai tütarlapse kohta Kirjutanud ~300 J.V.Jannseni Eesti Koidula 1886) hea hariduse. Pärnu luuletust. Eluajal vanim tütar. rahvusteatri 43.a saksakeelne ilmunud luulekogud- Töötas isa looja. Eesti tütarlastekool. ,,Waino-Lilled" ja abilisena ,,Perno kirjanduse Tartu Ülikool ,,Emmajöe Öpik". Postimehes"
näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, aga tänu emale
aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks andis Jannsen välja 1860. aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastail 1857-1863. Ajakirjas väärtustas ta eestlaste rahvustunnet ja hoidis talupoegasid kursis maailmas toimuvaga. Pärnu Postimehe esimese veäljaande avaluuletuses pöördus ta esimest korda senise 'maarahva' asemel ''Eesti rahva'' poole. 1863.aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, peatselt ajalehe väljaandmine lõpetati, kuna lehe sisu oli rahvuslaste meelest liiga alalhoitud ja hirm võimupoolsete(J. Hurt, C.R
eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862 I tiraaz: 1000 köidet, järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool
1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e 1848 hakkas ilmuma perioodiline aastaraamat „Sannumetoja“ 1850 kolis perekond Jannsen Pärnusse ( oli juba 4 last) 1856 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai jaatava vastuse ( lapsi oli neil juba 6) 1857 hakkas ilmuma „Perno Postimees ehk Näddalileht“ 1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas välja andma „Eesti Postimeest“ 1865 asutati Tartus laulu-ja mänguselts „Vanemuine“ 1869 I üldlaulupidu 1871 asutati Eesti Põllumeeste Selts 1880 J.V. Jannseni tabas halvatus 1890 suri Tartus CARL ROBERT JAKOBSON 1871 sündis Tartus õppis Torma kihelkonnakoolis
ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbenetud oma kõlada? päritolu. K.J.Peterson Vastupidi, oldi selle üle uhke! Maarahvas 19.sajandi keskel ei teadvustanud eestlased end veel ühtse rahvuse -eestlastena. Enamik eestlasi elas endiselt maal, seega kutsuti end maarahvaks. Tere, armas eesti rahvas! *1857.a. asutati Pärnus ajaleht Perno Postimees. *Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakir - jandus *Kirjutati kõigest, mis Eestimaal ja laias ilmas sünnib. *Eestlasi kutsuti üles saama tublimaks ja targemaks kui seni. *Eestlane pidi häbenema seda, et ta rumal on, mitte aga seda, et on eestlane. Johann Voldemar Jannsen 1819 Vändra - 1890 Tartu Tema toimetatud eestikeelsed ajalehed aitasid kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. J.V.Jannsen hoidus kõnelemast
rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi president koostas kooliõpikuid 1878 „Sakala“ Ärkamisaja tulemused teatri alged – Vanemuine, Estonia Eesti esimesed draamateosed: L. Koidula kirjandus - rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald koorimuusika - Aleksander Kunileid eesti keele arendamine ja eestikeelse kirjanduse väljaandmine – EKmS rahvaluule ja etnograafilise materjali suurkogumine VENESTAMINE: 1885 uus koolireform – vene õppekeel / ainult usuõpetus eesti keeles 1886 asjaajamine vene keelde 1889 Tartu Ülikool – õppetöö vene keeles Vene õigeusu kiriku mõju kasv: ~ 100 000 eestlast õigeusku. Jätkusid ka rahvuslikud üritused: Eesti Üliõpilaste Selts / W. Reimann; 1896 “Postimees” – J. Tõnisson. 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. Laulupeod / IV; V; VI. Karskusliikumine
annaabi.ee 
