Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keele mõistatused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõistatus, kuku, ramm, kuhja, kukub, kägu, lagi, mõistatused, linnud, luuakse, loojat, mutt, siid, ohakas, siil, vanamees, hallid, rätikud, seljas, vares, kalasaba, pääsuke, kuldkera, koplit, laut, lambaid, oinas, põder, jookseb, puutu, hääletu, tumm, seeme"pood"; Mida tähendab "Saa 1×5 a2"? "Saa ükskord viisakaks"; Mida tähendab selline kirjutis (vt. joonis paremal)? "Suurel härral kolmed viisud". Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso on leiutanud kena teravmeelse väljalugemisülesande (vt. joonis vasakul), mis tähendab: "Kolm kuud vee peal, vene pee all". Perifeerse ala asukate hulgas omakorda on keskne koht keerdküsimusel. Keerdküsimus erineb tavamõistatusest ka lausevormi poolest: mõistatus on millegi kujundlik kirjeldus, keerdküsimus on juba vormilt küsimus. See erinevus pole aga peamine. Peamine on see, et mõistatus on n-ö. siiras ja jätab vastajale sansse, keerdküsimus aga on salakaval ega jäta sellele, kes vastust ette ei tea, pea mingeid lootusi küsimust omal jõul ära vastata. Selle poolest sarnaneb keerdküsimus anekdoodile: rääkida/küsida tasub ainult seda, mida kuulajad ei tea. Õieti ongi keerdküsimus tihti pigem "pausiga
mida tähendab sõna „kool“ Räpinas ja Setumaal? Kool - palvetund 10. MÕISTATUSED. Kirjuta siia veebilehe aadress, kust leida Arvo Krikmanni koostatud mõistatuste andmebaasi. http://www.folklore.ee/moistatused/ 11. Kirjuta 3 mõistatust, mis sisaldavad sõna "raamat" ja mõistatusi, mille vastuseks on "raamat". Milliseid on rohkem? Sisaldavad sõna "Raamat": Mitu tähte on raamatus? Vastuseks on "Raamat" : Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest. Neli nurka valge põld, musttuhat musti poisse peal. Hääletu tumm, aga räägib palju. 12. Too üks näide valemmõistatuse kohta. SAA 1X 5A2? - Saa ükskord viisakaks. 13. „Mitu tähte on raamatus?“ – millise mõistatuste alaliigi alla see küsimus kuulub? Too veel üks sarnase tüübi näide, mille vastuses sisaldub sõna "raamat". Raamatus on kaheksa tähte. Kuulub keerdmõistatuste alaliigi alla.
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? pea 11. Valged kanad punasel õrrel? hambad 12
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell
polnud veel kordagi isegi langevarjuga hüpanud! Üks sõdur tegi siis ettepaneku: "Seome õige langevarjude külge jahukotid ja viskame need siis lennukist alla. Kui kotid maanduvad, jookseme ise põõsastest välja, teeseldes, et just maandusime." Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõttekordus- ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Mõtteriim- üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt.
(Viru-Jaagupi, 1936). 2. Üks saks ja sada nõela? (Pärnu- Jaagupi, 1896). 3. Põrsas, põnjas, ise üsna nõelas, metsas lepapuu tüika pääl? (Paistu, 1888). 4. Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab, teeb pott-pott? (Haljala, 1936). 5. Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popppopp? (Vaivara, 1936) Ülal näited väljaandest "Eesti mõistatused" 6. Juba 1732. aastal ilmus Anton Thor Helle keelekäsiraamatus mõistatus Nina nirsis, karvad kärsis? Seda mõistatust on trükitud õige mitmes raamatus ja tuntud on ta ka rahva seas, näiteks edasiarendatuna: Nina kirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed? 7. Mis saab olla hirmsam,kui elevant portselanipoes? Vastus: siil kondoomitehases! 8. Okkapall, jalad all, jookseb vutt-vutt, vudinal? 9. Kes kannab nõelakoormat turjal?
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
..; Kaarel kapsajuurikas... · Ebamäärase funktsiooniga naljatavad, mittelauldavad 2-värsid Ajame juttu Jumalast ja paneme piipu tubakast; Elevandi kondi londi üdi; Härra kapten kaalikas, silgusaba soolikas; Härra kapten, kannan ette, teine jalg käib teise ette ~ vanemleitnant kukkus vette, ainult saapad saime kätte; Jumala ette, juut ei peta (kopikat tema alla ei jäta); Karu tuli koopast, vaatas kuud...; Kui müristas ja välku lõi, siis vanapagan silku sõi; Kukulind ja kägu, need on ühte nägu; Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind; Mats linnas, lill rinnas; Oh ihu, ära värise, küll varsti tuleb kevade; Siga läks üle silla, saba tegi tilla-lilla; Ära aja jonni, kukud solgitünni! Vanasõnade kommunikatiivseist funktsioonidest, kujundeist ja lausevormist Need kolm on omavahel seotud asjad. Troobid Mõttekujundite e. nn. troopide põhitüübid on metafoor ja metonüümia.
· Tõlkekirjanduse kasv · Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt) · Lasteperioodika kasv (Täheke) 5 Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Soosituimaid teemad: Loodus: R.Rohi ,,Lapsed, linnud ja loomad" 1947 valikogu ,,"Laaned ja veed" 1949 valikogu ,,Noorte pere" 1947 jutustus ,, Kaks poissi puhkusel" 1949 jutustus J.Kallak ,, Tedrepoeg Pii-Pii"1946 ,,Tiit ja siilirahvas" 1946 ,,Summ-summ"1947 Ajaloost: A.Hint ,,Vesse poeg" 1948 Leida Tigane 1927 Laste Rõõm jutuke ,,Tibu" 1936 I lasteraamat ,, Lugu kahest laisast varesest" 1938 ,,Metsatalu vahvad loomad"
Küsi: ,,Kas purustada kevadel jää?" tokk-tokk-tokk ta nõkutab pääd. 14 LINAVÄSTRIK · RÄHN q Linavästrik Venda Sõelsepp Sina, jah see päris paras lõhestama järvejääd! Vedruhända teivastaras hetkeks viibutama jääd. Samas mööda põlluääri kevadvihma tibades veered kasteheina sääri kibekiirelt sibades. Ikka erk ja ikka tiidus. Kus su uned, kus su ööd? Asja on sul nõos ja niidus, käsil tuhat tähtsat tööd. Kuid siis äkki jää on pude, paisub jõgi, raksab ruum. Oled tõesti, linnu ude, kevadaatom või ta tuum... Linavästrikust lastekirjanduse kogumikes: 1. Kuhu linavästrik jäi, Juta Kaidla. Valgete liblikate aegu. Tallinn: Eesti Raamat 1968 2. Linavästrik, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 RÄHN RÄHN on lindude puusepp
autori vabale fantaasiale n-ö muinasjutt-romaan, mis on fantastilise sisuga, keerulise süžeega, hästi välja arendatud karakteritega (nt Alice Imedemaal või Sõrmuste isand; ka Lotte reis Lõunamaale vm). mõistatus- folkloori lühivorm, sõnaline peitepilt, mingi asja, nähtuse, olendi, eseme v tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”);
• religioon (tõota-, kiru-, ime) • omadus (hõbe ‘kergesti painduv’, ilu, julge, selge, karm, tuim, vaga) • verbid (jätka-, tahta-, nälgi-, luule-, otsi-) Omatüved: läänemeresoome tüved (1000–0 eKr; ~700 tüve) • somaatiline (habe, higi, kabi, kärss, näpp, pöial, põrn) • loodus (aur, hang, mägi, oja, neem, saar, tuisk, udu, põud, mänd, võsa, võrse, malts, jänes, tihane, kirp, karu ( < kare)) • elu-olu (leek, nõgi, säde, tuhk, lagi, lävi, aed, riie, rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist) • inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus)
....................................................................17 Hall lepp........................................................................................................................18 Paju................................................................................................................................18 Harilik toomingas..........................................................................................................19 KEVADE LINNUD..................................................................................................................20 1 Kuldnokk.......................................................................................................................20 Kägu..............................................................................................................................20 Laulurästas..
härisemaie) isikustatud Kuidas töö, nõnda palk. algriim · imemuinasjutt Terav kirves leiab kivi. / üleloomulik sündmustik, Vaga vesi, sügav põhi. alliteratsioon assonants imeesemed · tõsieluline muinasjutt alliteratsioon algriim, puudub imepärane aines, mõistatus rahvaluule sarnaste kaashäälikute sündmustik areneb tavaelu lühivorm, mis annab olendist, kordus sõnade alguses värsis raames esemest, nähtusest või härrad jäid härisemaie Iseloomulikud jooned: olukorrast varjatud kujul rea · kindel algus ja lõpp (Elas tundemärke, mille põhjal see assonants algriim, sarnaste kord..., Kui nad surnud ei tuleb ära arvata
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R 4 S
Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi. Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.
Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu
Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu
(väiksele sõrmele) Andis sinule, andis minule, nämm-nämm-nämm! KIISUKÕDI Miilu-maalu, miisu, kus on meie kiisu? (ringita näpuga lapse peopesal) Trepist üles, trepist üles, (kõnni sõrmedega mööda lapse kätt õla poole) trepi alla peitu! (kõdita lapse kaenlaalust) SILE TEE Laps istub põlvedel. Sile tee, sile tee, sile tee, (kõiguta põlvi paremale-vasakule) künklik tee, künklik tee, (hüpita põlvedel) auk! (aja põlved kergelt laiali, nii et laps kukub "auku") TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama) Läks lendu vurr!!! (käed lahti üles, liiguta sõrmi nagu tiibu) Alates 3. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD PIMESIKK Eesmärgid: arendada kompimismeelt ja kuulmistaju Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall
Küsitakse lastelt, mida on tervislik süüa, miks peab sporti tegema, miks peab puhtust hoida ning miks on hea õues mängida. Räägitakse ka läbi, milliseid lastelaule me õppisime ning laulsime ja arutletakse miks on laulmine tervisele hea. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips'' 09.00-11.30 : Mõtlemismängud ja käeline tegevus. Viiakse läbi kolm erinevat tegevust: Laululinnu värvimine (vt lisa, värvi laululind), mõistatus ,,Leia kümme erinevust'' (vt lisa, leia erinevused), lauamäng ,,Laul läks kaduma''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Vaba tund õues. 13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu'' saatel. 15.00-15.30 : Mõtlemismängud. Viiakse läbi kaks mängu, mis kontrollivad laste teadmisi ja õpitut toimunud nädalast. Esimene mäng on ,,Kuula ja paranda!'' ning teine mäng on ,,Arutame koos!''. 15.30-17
Laste vanusekategooriad: kuue- kuni kaheksa- aastased mängijad; üheksa- kuni üheteistaastased mängijad; kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid 5-10. Mänguga harjutatakse tähelepanu ja kiirust. Vahendid: kepp. Mängijad istuvad ringis. Mängujuht hoiab ringi keskel pikka keppi, näiteks harjavart, ja hüüab seda lahti lastes kellegi nime. Hüütu peab välkkiirelt toolilt üles kargama ja püüdma kepi kinni enne, kui see maha kukub. Kui ta on liiga aeglane, tuleb anda pant või vastu võtta karistuspunkt. Kes viie minutiga saab kõige rohkem karistuspunkte, peab minema trahviks läbi kadalipu. 5.1.4 Eesel Laste vanusekategooriad: kuue- kuni kaheksa- aastased mängijad; üheksa- kuni üheteistaastased mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid neli. Vahendid: võrkpall. Inglismaal mängivad seda mängu meeleldi väikesed lapsed. Neli mängijat seisavad
kirjeldan mingit sündmust või jutustan millestki. Kindlasti toon näiteid ja põhjendan oma arvamust! Teemaarenduse teine lõik. Taandread! Teemaarenduse kolmas lõik. Taandrid Kokkuvõte võtab kirjutatu kokku, toob välja minu järeldused. Kokkuvõte on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne. Rahvalaul regilaul (8-silbiline värsirida, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi ja uuem e lõppriimiline rahvalaul (sõnade riimumine värsi lõpul). Algriim sõnade algushäälikute kordus värsi piires. Iseloomustab regilaulu. Rahvajutt muinasjutud, muistendid, pajatused, naljand, Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovunelmaid.
- Jüriöö pasun (jüripäev on karjalaskepäev) - vile - relvad (eestlastel lihtsalt polnud) Loomad · hunt (sõda huntidega kestab 19. sajandi keskmeni) · varss · konn · -viga (siili, karu, tedre) [,,Susi tuli soovikusta] Ilmastikunähtused - Päev - liiga kauaks jäid magama, siis sa koperdad nagu päevast petetud lind - Kuu Linnud - väga liikuvad, häälekad Kägu - kuningas · Ei tee pesa · Tal on oma sulane - Käosulane (lind) · Suve teisel poolel muutub kulliks · Sajatav hääl o Kari kuivab o Sured ära o Söögiisu kaob o Kõhnud o Tekib käokuiv o Unustad o Täid ja puugid tulevad o Jääd jõuetuks
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40
Matemaatika õpetamine lihtsustatud õppes: (Loe läbi aineraamat!! Annab aimu ainest.) Tuleb arvestada, et intellekti puudega lapsed omandavad uusi teadmisi aeglaselt ja suurte raskustega. Sellepärast on õppekava üles ehitatud nii, et klassiti on esitatud õppematerjal väga väikeste annuste kaupa. 6 Aine paigutuse osas võib ainekavas märgata teatud ette tõttamist. On olemas eelharjutuste süsteem, mille abil luuakse kujutlus uuest mõistest. Kujutlusest lähtudes ja sellele toetudes viiakse laps ühe või teise mõisteni. Arvestada tuleb, et intellekti puudega lastele valmistab raskusi kujundatavate mõistete oluliste tunnuste leidmine. Eriti suuri raskusi valmistab tunnuste leidmine siis, kui need erinevad tunnused on väliselt sarnased. Et laste jaoks aine lihtsamaks teha, tuleb õpetajal kasutada võrdlemise ja vastandamise võtteid.
pehmes sängis teki all. Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid,
Loeng 5. 13.11.2011 · Ühtsusprintsiip- Kas inimene on siin maailmas üksinda, siia heidetud? Üksi (vaba, juhuslikkus) Seotus (kui on seotus siis juhuslikkust pole, olemas on sidemed, juhuseid pole, mõtestatus) -613 käsku talmud- käskude ja keeldude järgi elamine ja nende tõlgendamine. brikolaaz · Tasakaaluprintsiip-saab alguse maailmaloomise müütidest. Maailma luuakse täislikuna ja inimese roll on täiuslikust säilitada, taasluua. Riitused- taviriitused, jaanipäev. Igapäevaelu- tegu/tagajärg ohverdusriitused- tasakaalu taastamise riitused · Täiendpolaarne mõtlemine- yin-yang, kui need kaks jõudu tasakaalustuvad, tekib uus mark hiired-rotid, mitte kahjurid puud-põõsad, mitte mets lehmad-lambad, mitte kariloomad see/too jumal/kurat
tehnikad teooria rakendamiseks). 3. lahendatakse teoreetilisi probleeme paradigma artikulatsiooni (liigendus, detailide lisamine) ehk peab artikuleerima paradigma. Faktilise materjali süstematiseerimine ja eksperimendi läbi viimine Faktilisus ja teooria – suurem täpsus mõistatuste lahendamiste juures. mõistatuse lahendamine Mõistatuse lahendamine – heelium, kogukondlik ettevalmistus –enesestmõistetav võtmine. Kuidas keemiku/füüsiku jaoks mõistatus (lk 74 näide). Uurimistöö ja praktika erinevad: füüsikud – molekulispekter ja keemikud – kineetilise gaasi teooria. Füüsika – heelium pole molekul / keemik – heelium on molekul. Mõistatuse – lähemal tegelikkusele kui loogikale (Kopper ja Popper). kuidas paradigma juhib kogukonna tööd ehk „otsene kontroll“ Wittgensteini näide: mida Kuhn teeb sellega? Mis on kasu? Kuidas juhib paradigma uurimistööd?
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
annaabi.ee 
