Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti ajalugu II Maailmasõja ajal - sarnased materjalid

omavalitsus, soovisid, juudid, haaramine, abistamine
thumbnail
10
doc

Eesti II maailmasõja ajal

taastamisele, seda tuntakse ka kui Suvesõjana.Metsavendade võitlus toimus sinimustvalgete lippude all ja Eesti Vabariigi nimel. Grupp Pärnumaa metsavendi Saksa okupatsioonireziim Peagi saadi aru, et Saksamaa ei tahgi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab natslikku okupatsiooni. Eestist moodustati kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Eestlastest moodustati Eesti Omavalitsus, selle etteotsa sai vabadussõjalaste juht Hjalmar Mäe. Jällegi seati karmiline kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Saksamaa hakkas kommuniste arreteerima.Saksa okupatsiooni käigus hukati ligikaudu 5000 kodanikku. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Nende protsesside käigus aga sai väga rängalt kannatada Eesti majandus, ning Saksa okupatsioon ei toonud kaa leevendust. Peaaegu täielikult

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti II maailmasõja ajal.

Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi ja sinimustvalgete lippude nimel. Saksa okupatsioon. · Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma igasuguse süüta tapeti kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks ja Eesti majandus kannatas rängalt. Saksa võimud küll üritasid ka omalt poolt majandust edendada. Sõjategevus 1944. aastal. · 1944. jaanuaris jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa. See tõi kaasa ohu, et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Inimesed hakkasid selle tagajärjel

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti II maailmasõja ajal

Nõukogude okupatsioonist alles augustis. Lääne Eestis kestsid lahingud oktoobrini. Et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, võitlesid Saksa sõjaväe kõrval ka metsavennad (Suvesõda) Inimestele sai siis selgeks et Saksamaa ei kavatsegi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab N- okupatsiooni asendada natsistliku okupatsiooniga. Moodustati kindralkomissariaat ja eestlastest Eesti Omavalitsus, mille esiotsa sai Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste, kuid hiljem ka inimesi kes vastu hakkasid. Tapeti juute ja mustlasi. Eesti majandus oli juba N-okupatsiooni ajal saanud kannatada ja Saksa okupatsioon ei leevendanud seda. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega ja inimesed kasutasid toidukaarte. Tegemist polnud röövmajandusega, vaid sõjast tingitud raskustega.

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu Maailmasõdade ajal

9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 1918­1939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Fran

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti II maailmasõja ajal

Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi. Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat. Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased. Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi. Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid. Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks. Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist. Plaanide realiseerimine lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Eesti majandus oli allutatud Saksamaa huvidele. Majanduse peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikonna varustamine.

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Eesti II maailmasõja ajal

Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine. 11 riigivanemast pääses 1 (August Rei). Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle. Repressioonid. Holokaust. Eestlased II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944). Uus valitsus (Otto Tief). EV eksiilvalitsus. Mobiliseerimine võõrvägedesse. Metsavennad. Põgenemine (u 80 000 inimest). Kollaborandid. Kannatajad. II maailmasõja mõju Eestile. Eesti kaotas iseseisvuse. Riik ja elanikud said rängalt kannatada.

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsial

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti II maailmasõja ajal

Punaarmee ja hävituspataljonid *hävituspataljonlased purustasid tööstushooneid, raudteid ja põletasid talusid Saksa okupatsioon *Sakslased võeti vastu vabastajatena, kuid positiivne hoiak hakkas kaduma, kuna Saksa ei tahtnud teada midagi iseseisvast Eesti riigist. *5.12.41 allutati Eesti idaalade ministeeriumile; Eesti kindralkomissariaat (Karl Siegmund Litzmann), viidi ellu Berliini poliitikat; kontrolliti eestlaste tegevust. *Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe, püüti laiendada oma õigusi, kuid põrkusid Berliiniga. Eesti kavatseti muuta Suur-Saksa koostisosaks. *Majandus: peaülesanne Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Põllumeestel kohustusliku müüginormid. 43. algas maade tagastamine vähehaaval. Toidu- ja tarbeainetega varustati ostulubade alusel. *Eesti Rahva Ühisabi- eesmärk abistada kannatanuid. *Hukati 7800 eestlast, juutide ja mustlaste hukkamine

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti II maailmasõja ajal

Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja Nõukogude Liidu okupatsioon

Eesti ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti II maailmasõja ajal

poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Relvastatud metsavendade võitlus on ajaloos saanud tuntuks kui Suvesõda. Grupp Valgamaa metsavendi Saksa okupatsioon Eestlased taipasid üsna pea, et algselt heatahtlik tundunud Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid tahab lihtsalt Nõukogude okupatsiooni asendada natsliku okupatsiooniga. Kõigepealt moodustati Eestist kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Et sakslased saaksid oma korraldusi ellu viia, moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus, mille etteotsa määrati endine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Saksa okupatsioonireziim sarnanes paljultki nõukogude okupatsioonireziimiga. Näiteks kontrolliti rangelt kõiki eluvaldkondi, keelustati igasugune poliitiline tegevus ning käivitati repressioonid. Alguses arreteeriti ainult kommuniste, kuid peagi hakati vahi alla võtma ka keeldudest- käskudest üleastunuid ja lihstalt rahvameelselt häälestatud inimesi. Nagu teada, ei meeldinud natsidele juudid ega mustlased,

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Eesti II maailmasõja ajal

tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon Eesti muutub kindralkomissariaatiks Seda valitsem Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Contoso 6 S u i t e s Punaarmee jõuab Eesti piirile Jaanuar 1944 jõuab Eesti piirile Punaarmee Lahingud Sinimägedes Eestlased mõlemal poolel NSVL Okupeerib Eesti taas · Eesti liitub NSLV-iga taas 1944 · Eesti taasiseseisvub 47 aastat hiljem aastal 1991 Contoso 8 S u i t e s

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Eesti II Maailmasõja ajal

tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon Eesti muutub kindralkomissariaatiks Seda valitsem Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Contoso 6 S u i t e s Punaarmee jõuab Eesti piirile Jaanuar 1944 jõuab Eesti piirile Punaarmee Lahingud Sinimägedes Eestlased mõlemal poolel NSVL Okupeerib Eesti taas · Eesti liitub NSLV-iga taas 1944 · Eesti taasiseseisvub 47 aastat hiljem aastal 1991 Contoso 8 S u i t e s

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Eesti II maailmasõja ajal

AJALUGU Eesti II Maailmasõja ajal Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Sellele kirjutati alla 23.08.1939 Moskvas. Allakirjutajateks olid NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Leping kaotas kehtivuse 22.juunil 1941.a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks sai Eesti NSV Ülemnõukogu. Ke

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Eesti teise maailmasõja ajal

Eesti teise maailmasõja ajal Kokkuvõttev Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Ee

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Konspekt: Eesti II maailmasõja ajal

Põhja-Eesti vabanes NSVL okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saartel kestsid lahingud oktoobrini. METSAVENNAD ­ võitlesid 1941 suvel Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu. SUVESÕDA ­ relvastatud metsavendade võitlus. Metsavennad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. Võitlus toimus Eesti nimel ja sinimustvalgete lippude all. Natsid moodustasid Eestist KINDRALKOMISSARIAADI. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus ­ eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Mõrvati kõik juudid ja mustlased. Saksa aja aastail hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Enamik Eesti toodangust läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

Umbes 1500 eestlast osales Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu, mis saadeti aga laiali. Liituti vabatahtliku organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas Kaitseliitu. Sakslaste korraldusel hakati tegema uusi väeosi. Näiteks idapataljoni ja politseipataljone. Taheti maksta kätte kannatuste eest, kuid samas häiris ka natsireziim. Kuulutati välja ka Eesti SS-leegion aga see polnud populaarne, sest Saksa väed olid pannud rahva pettuma. Sellepärast kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlastes pahameelt ja soovi kõrvale hoida. Lahkuti Eestist. Põgeneti Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud olla Saksa vägede all, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama kaasa Soome vabadusvõitlusele. Soome armeega liitunud eestlasi nimetati soomepoisteks ja nende juhiks sai Karl Talpak. Samas osales mõnikümmend tuhat eestlast Teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel. 1941

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Teise maailmasõja ajal.

hävituspataljonid. Suvesõja lõpuks mõrvati 2000 tsiviilisikut. 5 dets. 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. Eesti kindralkomissaar Karl Siegmund viis ellu Berliini poliitika. Sakslased kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsus, püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid jäi ainult sakslaste käepikenduseks. Peaülesandeks majanduses oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti majandust aidati mingil määral Eesti põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, maareform tühistati. 1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eesti teise maailmasõja ajal

• Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu • 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes • Spekulatsioon-paljud linlased suundusid maale • Raske olukord tööstuskaupade varustamisega • Eestis ei kujunenud aktiivset vastupanuliikumist • Rahvuslikel jõududel puudus valikuvõimalus POLIITIKA • Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat • Eesti omavalitsus, koosnes eestlastest, eesotsas Hjalmar Mäe • Massilised kohtuvälised repressioonid, algasid 1940 • Erilist tähelepanu pöörati natsismi ideoloogia levitamisele • Suruti peale rassiteooriat MAJANDUS • Eesti majanduse ül: 1) Saksa söjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikekonna varustamine 2) Eesti tarviduste rahuldamine • Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) ül: sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti II maailmasõja ajal - konspekt

Eesti SS diviisiks. Jaanuar 1944 üldmobilisatsioon Saksa sõjaväkke ~38 000 meest, 6 piirikaitserügementi. Soome sõjaväes :Jalaväerügement 200 loodi ~2000 eesti põgenikust, võitles NL vastu kaitselahingutes Karjalas 1944. 1944 aasta. Eesti vallutati Punaarmee poolt. Võitlus Narva eest kestis ligi 7 kuud. Kui punaarmee hinge tõmbas siis tõid Saksa väed abi Narva alla. Kodumaale toodi ka Eesti väeosad: 20 Eesti SS diviis ning Ida ­ ja politseipataljonid. 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus rahvast ülesse kodumaad kaitsma. Pärast seda tuli kokku ligi 40 000 meest. Osa saadeti kohe rindele, enamik koondati formeeritavasse piirikaitserügementidesse. Punaarmee ületas kinnikülmunud Lämmijärve. Siiski suudeti pealetungid tagasi hoida ning võim läks Saksa väejuhatusele. Märtsi lõpuks õnnestus vastane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki ei saavutanud edu

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

Alles 24. novembriks suruti sakslased Sõrve poolsaarele, kust nad lõpuks evakueerusid. Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. 9 Saksamaa vallutas Eesti 1941. aastal ning okupatsioon kestis kuni 1944. aasta sügiseni. Saksa okupatsioonirežiimi ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi samaaegselt tegutses ka Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetas kindralkomissar ja sõjalised võimud. KOKKUVÕTE Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Kuigi Saksa võimude repressioonid polnud Eestis niivõrd ulatuslikud kui aastatel 1940-1941 toimunud Nõukogude omad, puudutasid need siiski paljusid eestlasi: jälitati nii

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajalugu I maailmasõda

Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni riik on valduste jagamisele `h

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel (igal pool osaliselt). Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Eesti omavalitsus moodustas 31. jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni, kuhu pidid minema 1904-1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti maailmasõjas

Sõjategevus 1941. aastal · 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning kaks nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. · Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad. Relvastatud metsavendade võitlus on saanud ajaloos tuntuks kui Suvesõda. Saksa okupatsioonireziim : Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus. · Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. · Enamik Eesti tööstus- ja põlIumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. 1944. aastal : Jaanuaris 1944 jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid inimesed massiliselt kodudest.

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal

­ 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. ­ Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. ­ Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. ­ Täielik Saksa okupatsioon. 1942. ­ Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. ­ 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943. ­ ,,Narva" pataljon saadetakse rindele. Jaanuar 1944. ­ Algab Punaarmee pealetung. 31. jaanuar 1944. ­ Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Veebruar - juuli 1944. ­ Võitlused Narva pärast. 6. märts 1944. ­ Narva hävitamine. 9. märts 1944. ­ Tallinna pommitamine. 25. märts 1944. ­ Tartu pommitamine. Suvi 1944. ­ Jalaväerügement 200 osaleb kaitselahingutes Karjalas. 26. juuli 1944. ­ Punaarmee vallutab Narva. 25. august 1944. ­ Punaarmee vallutab Tartu. 18. september 1944. ­ Jüri Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, eesotsas Otto Tief. 21

Ajalugu
275 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Eesti II maailmasõjas

Kontrolltöö rida A (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? (5p) 16. Sept jõudis Tallinna sadamasse Poola alveelaev. 2. Mis põhjusel halvenesid Eesti ­ Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Eestlased andsid alla ja unarmed oli lihtsam oma lennukitega soomlasi Pommitada! 3. Missuguseid ümberkorraldusi tegi Nõukogude võim Eestis esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal? Nõukogude liidus Saksamaal Soomes 5. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Kuna Saks lased ei olnud veel eestist lahkunud Mõisted 6. Umsiedlung ­ Kui saksamaa viis enda väed eestist välja! 7. anneksioon ­ Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov ­ Stalin saatis Eestisse okupeerumist teostama. 9. ju

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo kordamine: Eesti II maailmasõja ajal

vastatasteks olid hävituspataljonid, mis olid loodud võitluseks rahvavaenlaste vastu. Võimustruktuurid *1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust, kui punaväed lahkusid ning sakslased tulid. Saksa sõdurid võeti vastu vabastajatena. Esialgne positiivne hoiak hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et saksa ametnikud ei taha midagi kuulda Eesti iseseisvusest. Eestist, Lätist,Leedust ja Valgevenst moodustati riigikomissariaat,mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Moodustati Eesti Omavalitsus,kuid selle autonoomia taotlused ei läinud läbi. Majandusolud *Majanduse ülesandeks oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanike varustamine. Samas aga aidati Eestit Nõukogude okupatsioonist tulnud majanduskhajude hüvitamisega. Saksa võimud määrasid põllumeestele toiduainete müüginormid. Sakslased otsustasid mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele. Üldine elatustase langes

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal

Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd, kus suri juba esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa armeesse oli esialgu võimalik minna vabatahtlikel. Saksa okupatsiooni ajal astusid tuhanded Eesti mehed politsei või Saksa armee teenistusse. Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Punaarmee uus kallaletung Eestile, kuid osale meeldis ka natsiideoloogia. Kui idarindel olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1942. hakkasid Saksa võimud mobiliseerima mehi Relva-SS Eesti leegioni. Hiljem, Saksamaa kapituleerudes langes suurem osa Eesti meestest Punaarmee kätte. Vähesed suutsid põgeneda läände. Kolmas variant oli Soome armee, millega liitusid enamasti need, kes ei tahtnud Saksa ega Vene armees sõdida ning otsustasid põhjanaabritele abiks minna. Massiliselt tehti seda 1942. aastal

Eesti ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Teises maailmasõjas

Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi. Saksa okupatsioon ­ Tervitati, kui vabastajaid. Astuti nii omakaitsesse kui ka ida- ja politseipataljonidesse. Omariiklust ei taastatud; Eesti kuulutati koos teiste riikidega kindralkomissariaadiks, mille eesotsas Litzmann. Poliitiline ja kultuuriline propaganda. Loodi väga piiratud võimuga Eesti omavalitsus, mille eesotsas H. Mäe. Eestis kehtestati terrorireziim ja loodi koonduslaagreid. Waffen SS ­ Relva SS ­ eliitvägi, kuhu värvati noorsugu. Eesti Leegion ­ lubati luua eestlastel oma sõjaväeüksus. Tööteenistus- oli alternatiiviks sõjaväkke astumisel, kuid töö toimus, kas otse rindel või Saksamaal. Laskurkorpus ­ loodi Venemaal olevatest eesti sõjaväelastest, mis päästis nad tööpataljonidest. Lahingud 1944 ­ Punaarmee võitis Nordi (saksa üksuse) Peterburi

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Eestlased teises maailmasõjas

(Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon: 1) Eesti ühendati Ostlandi (Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann 2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

politseipataljonidesse. Aastail 1941-1943 oli Idarindel pidevalt u. 10000 eestlast. Eestlaste suureks pettumuseks omariiklust ei taastatud. Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet hõlmanud riigikomissariaati Ostland’i kuuluvaks kindralkomissariaadiks eesotsas kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanniga. Oma plaane maskeerisid natsid hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Silmapetteks loodi kindralkomissari kõrvale väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas ühe endise vapside juhi Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000. Eestisse rajatud koonduslaagreis hukati lisaks kümneid tuhandeid sõjavange ning Euroopast toodud juute. Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse – Saksa vägede lennukid ja autod kasutasid Eesti põlevkivibensiini, sõdurid sõid Eesti võid, leiba, liha, mune. Kariloomade arvukus isegi tõusis. Nõukogude maareformiga äravõetud maa

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

o Liit tekitas teistes Euroopa tiikides rahutust o Saksa keiser Wilhelm II loobus Vmga sõlmitud edasikindlustuslepingust, millega SM oli kohustatud mitte ründama PMd ja VM A-Ut (SM ei lubanud enam, et ei ründa PMd) o SM kartis IM ülemvõimu merel o SM tahtis laiendada oma territooriumi VM arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas o Itaalia tahtis alasid A-Ult ja kontrollida Aadria merd o A-U paljurahvuselises riigis soovisid rahvused iseseisvuda o Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli SM, kes tahtis uusi kolooniaid, see tähendas konkurentsi maailmavõimu pärast IMga; tahtis võimu PM üle o A-U eesmärgiks oli paljurahvuslise impeeriumi kooshoidmine ja tugevdada oma võimu Balkanil - selleks vajas ta SM toetust juhuks, kui Balkani sündmuste tõttu peaks puhkema sõda Vmga (SM+U-a vs Serbia + VM)

Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun