eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka mitmesuguste keeldude/käskude vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik eestis elanud juudid ja mustlased. Majandusele: Eesti majanud oli Nõukogude okupatsiooni ja sõjategevuse tõttu rängalt kannatanud ning ka saksa okupatsioon ei toonud leevendust. Enamik Eesti tööstus-ja põllumajandustoodangust läks saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnadesse seati sisse toidukaardid. 6.Milles seisnes ,,suur põgenemine" 1944. aastal Lahingu tegevuse jõudmine Eesti pinnale tõi kaasa ohu, et nõukogude okupatsioon taastatakse. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Kokku lahkus umbes 80 000 inimest
eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka mitmesuguste keeldude/käskude vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik eestis elanud juudid ja mustlased. Majandusele: Eesti majanud oli Nõukogude okupatsiooni ja sõjategevuse tõttu rängalt kannatanud ning ka saksa okupatsioon ei toonud leevendust. Enamik Eesti tööstus-ja põllumajandustoodangust läks saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnadesse seati sisse toidukaardid. 6.Milles seisnes ,,suur põgenemine" 1944. aastal Lahingu tegevuse jõudmine Eesti pinnale tõi kaasa ohu, et nõukogude okupatsioon taastatakse. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Kokku lahkus umbes 80 000 inimest
ajaloos tuntuks kui Suvesõda. Saksa okupatsioonireziim : Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus. · Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. · Enamik Eesti tööstus- ja põlIumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. 1944. aastal : Jaanuaris 1944 jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid inimesed massiliselt kodudest. Katse taastada iseseisvust : 1944. aasta kevadel alustas mitmeid vastupanugruppe ühendav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. · Jüri Uluots nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse. · Mõni tund enne
nimel ja sinimustvalgete lippude all. SAKSA OKUPATSIOONIREZIIM Eestis tehti kindralkomissariaat, mida valitses tsiviilvalitsus(sakslased). Eesti Omavalitsus moodustati, et viia ellu sakslaste korraldusi, selle etteotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Saksa okupatsiooni ajal hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti tööstus- ja põllumajandustoodang läks Saksa armee varustamiseks, elanikkondades seati sisse toidukaardid, et kaupa ausamalt jagada. 1944.AASTA 1944.aasta jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti. Septembri lõpuks suutsid Vene väed Eesti alad täielikult (va Saaremaal November) enda kätte saada septembri lõpuks. Inimesed Eestis lahkusid massiliselt kodudest,(umbes 80 000 inimest) kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist(suur põgenemine). KATSE TAASTADA ISESEISVUST Eestlastele ei meeldinud saksa okupatsioonivõimude poliitika ja hakkasid
Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Mõrvati kõik juudid ja mustlased. Saksa aja aastail hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Enamik Eesti toodangust läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid Jaanuaris 1944 Punaarmee Eestis. Kuni juulini ägedad võitlused Narva all, pärast Narva loovutamist lahingud augustis Sinimägedes. Augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu- Eesti. Septembri lõpuks Vene vägede käes kogu Eesti mandriosa, vaid Saaremaal lahingud kuni nov. lõpuni. Et pääseda sõjategevusest ja kommunistlikust reziimist, lahkus SUURE
vahi alla võtma ka keeldudest- käskudest üleastunuid ja lihstalt rahvameelselt häälestatud inimesi. Nagu teada, ei meeldinud natsidele juudid ega mustlased, seega mõrvati ka siin, Eestis, ilma igasuguse süüta, kõik mustlased ja juudid. Saksa okupatsiooni ajal hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti majandus oli peale Nõukogude okupatsiooni alla käinud ja Saksa okupatsioon ei muutnud olukorda karvavõrdki paremaks. Enamik Eesti majandus- ja põllumajatoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Kuid peamiselt oli tegemist ikkagi sõjast tingitud raskustega, mitte röövmajandusega. Saksa võimud üritasid ka majandust edendada ja sõjapurustusi likvideerida. Saksa okupatsioonivõimude poliitika tekitas eestlaste seas pahameelt ning aitas kaasa põrandaaluste gruppide moodustumisele. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944. aasta kevadel ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. Valitsus
.........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda
Eesti II maailmasõjas 1. E. Omariikluse kaotus 1939-1940 *Pärast MRP d nõudis Moskva punaarmee sissetoomist eestisse. 28. Sept sunniti eesti alla kirjutama baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatu
Toodeti 5. Hävisid sadamad, raudteed kõike üle meie ressursside võimete, eestist viidi 6. Rahvastik vähenes põllumajandussaadused minema, jäime ka söögi osas sõltuvusse NKL-st, avati uusi kaevandusi, maa kurnati välja, toodi välistööjõudu sisse, ehitustegevus, materjalide tootmine. Mõisted 1. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine 2. Anneksioon teise riigi territooriumi vägivaldne liitmine oma riigiga 3. Inkorporeerimine oma koosseis lülitamine 4. Agressioon ühe või mitme riigi relvastatud kallaletung teisele riigile eesmärgiga see vallutada 5. Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine ebaseaduslikult, piinamine ülekuulamisel. 6. Rajoniseerimine - selle käigus kaotati
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine
Saksa okupatsioon. · Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma igasuguse süüta tapeti kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks ja Eesti majandus kannatas rängalt. Saksa võimud küll üritasid ka omalt poolt majandust edendada. Sõjategevus 1944. aastal. · 1944. jaanuaris jõudis Punaarmee uuesti Eesti piirile. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa. See tõi kaasa ohu, et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Inimesed hakkasid selle tagajärjel massiliselt kodudest lahkuma. Suure põgenemise käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest
Kartes, et Punaarmee tuleb Eestisse tagasi, mindi teenistusse meelsamini. Mobiliseeritud koondati piirikaitse- rügementidesse ja neid kasutati nii piiril kui lahingutes Punaarmee vastu. SOOME vägede koosseisus võitlesid need eestlased, kes ei tahtnud sõdida ei Punaarmee koosseisus ega natsliku Saksamaa eest. Eestlaste osalusel moodustati 1941. a Erna luuregrupp, mis tegutses kodumaa pinnal. Hulk inimesi põgenes Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Nendest moodustati Soome armee koosseisu rahvuslik väeosa – 200. jalaväe- rügement. Rügemendi ülem oli Soome kolonel, allüksuste juhid olid ka eestlased. Pärast Soome kapituleerumist tulid enamus soome läinud eestlastest kodumaale ja võitlesid siin nii Punaarmee kui Saksa üksuste vastu. 4. Eestlaste katse taastada iseseisvus 1944 septembris. 1944. a kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. Ametisse nimetati uus valitsus, mille juht oli Otto Tief
hävitati, katkestati välissidemeid. 9. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa poliitilises elus? Keelustati igasugune poliitiline tegevus, tuli range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti kommuniste ja seaduserikkujaid, kokku hukati umbes 5000 Eesti kodanikku (juudid, mustlased). 10. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa majanduses? Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid. Saksa võimud üritasid sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. 11. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa kultuuris? 12. Milles seisnes eestlaste erinev suhtumine sakslastesse 1941. a. suvel ka 1943-1944. a.? Millest oli sellise erineva suhtumise tekkimine tingitud? Algul arvasid eestlased, et Saksa
1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas. Saksamaa tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga.1940a sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, mille allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. 1940a hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ja itaallased jäid hätta. Saksa väed tungisid
nad tööpataljonidest. Lahingud 1944 Punaarmee võitis Nordi (saksa üksuse) Peterburi all, Eestis toimus mobiliseering ja koonduti narva jõe juurde, kus suudeti koos saksa üksustega pikalt vastu panna. Märtsis hakkas NSVL pommitama, et murda läbi rindejoon. Suvel suutis Narvast läbi murda NSVL, kuid liin jäi peatuma Sinimägedel, kust läbi murda ei õnnestunud. (juuli). NSVL läks rünnakule kagust ja hõivas Tartu. Soomepoisid tulid eestlastele appi ja löödi emajõeni NSVLi tagasi. Taasiseseisvumiskatse pärast saksa vägede lahkumist. 18. septembril määras Eesti viimane PEAMINISTER J. ULUOTS, vabariigi valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Suur põgenemine: 70 000 eestlast põgenes ära. Kultuuritegelasi, rannikul elavaid ja majanduslikumalt edukamaid, poliitikud. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra
Kui NSVL peale tuli, siis põgeneti või langeti selle kätte. Moodustati eksiilvalitsuse Eesti mehed 2MS rinnetel Punaarmee 1941 mod hävituspataljonid metsavendluse vastu 22. territoriaalne laskurkorpus NSVL poolel 20 jul 1941 üldmobilisatsioon Tööpataljoni d ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud nagu sunnitöölaagri 8. eesti laskurkorpus rahvusväeosad 1945 uus sundmobilisarsioon Saksa armee Sinna midni soovist maksta kätte venelastele Metsavenad Nn idapataljonid kasut julgestusteenistuseks Politseipataljonid vahiteenistus, partisenide vastu, os rindel 1942 värbati Eesti SS-leegioonisse osaliste sundmobilisatsioon 20. Eesti SS-diviis 31 jan 1944 üldmobilisatsioon, kui NSVL tungis Eestisse Piirikaitserügement kuhu koondati Soome armee 1941 Erna luuregrupp 1943 ulatuslik põgenemine 1944 jan mod 200. Jalaväegrupp ülemkas Eino Kuusela
Ajaloo vastused 1. Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril alla baasidelepingule. Baasidelepingu alusel sai Punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks sammuks oli 1940'ndal aastal nõudmine, et Eesti, Läti ja Leedu valitsus vahetataks välja ning uued Punaarmee koondised lubataks riikide pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti needki nõudmised vastu. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva ,,tööliste revolutsioon" ja seadis ametisse ,,rahvavalitsuse", mille etteotsa sai Johannes Vares- Barbarus. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik (Eesti NSV), mis kuulus NSV Liidu koosseisu. 2. Esimene Nõukogude okupatsioo
Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ning Pool riik kaotati. Sõjategevuse laienemine 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlaste sõjaväejuhiks sai Gustav Mannerheim. Soome säilitas küll 3 iseseisvuse kuid pidi karjala alad Nsv liidule loovutama. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialtära Bessaraabia. Samal aastal vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luxenburgi ja alustas pealetungi Prantsusmaale. Saksamaale tuli appi Itaalia. 1941. aastal 22. juunil tungis Saksamaa koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Algas Suur Ilmasõda. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Usa ja Jaapani vahel algas sõda. Hitleri vastu tehti liit, mida hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Murrang II maailmasõjas Peale seda kui sakslased moskvas lüüa said otsustas Hitler lõunapool pealetungi
2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks 11) üritati ka taastada eesti iseseisvust, kuid see ei õnnestunud, sest suurriigid (NL, USA, Ing olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile) 12) Massiline põgenemine läände II maailmasõja tulemused 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6
1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. 3. Millised sündmused ja millal viisid otseselt EV kadumiseni? Eestile esitati septembris 1939 nõudmine luua vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid, nõudmisi saatsid ähvardused. 28.sept kirjutati Baasidelepingule alla. 1940 juunis nõudis nsvl Eesti valits
Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse. 18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000 Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Talve sõda 30.nov 1939-12.mä
eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, kuid peagi hakkas mitmete keeldudest üleastujate ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangitsamine. Tapeti ka juute ja mustlaseid. Saksa okupatsiooni aastail tapeti Eestis ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti majandus oli rängalt kannatanud ja Saksa okupatsioon ei toonud sellele leevendust. Enamik tööstus-ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes rahva varustamine tööstuskaupadega. Saksa võimud astusid ka samme, et sõjakahjustusi likvideerida ja majandust edendada. Jaanuaris 1944 jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Kuni juunini kestsid ägedad võitlused Narva all. Pärast Narva loovutamist jätkus sõda Sinimägedes. Augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu-Eesti.
2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks 11) üritati ka taastada eesti iseseisvust, kuid see ei õnnestunud, sest suurriigid (NL, USA, Ing olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile) 12) Massiline põgenemine läände II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks
2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega 3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest) 4) loodi koonduslaagrid 5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele 6) tööstus orienteerus transpordile 7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid 8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem 9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus, osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader 10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks 11) üritati ka taastada eesti iseseisvust, kuid see ei õnnestunud, sest suurriigid (NL, USA, Ing olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile) 12) Massiline põgenemine läände II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Vene
eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124) Toimus 1941-1944. See toimus Saksa armee üldise rünnakuga Vene armee vastu. See lõppes Punaarmee uue vastrünnakuga Saksa vägedele. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa, vaid Saaremaal jätkusid lahingud kuni novembri lõpuni. Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed Eestile, kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi [Eesti riigi] huvisid kaitsta (lk 123-125) Eesti okupeeriti, tekkis Eesti NSV. Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, loodi
laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku loodi 8, siia kuulusid umbes 27000 meest, kellest oli umbes 90% eestlasi. Metsavend – nad olid esimesteks vabatahtlikeks Suvesõjas, nende salkadest moodustatud üksused tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahingud Eesti pinnal, soomepoiss - Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas, okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. 2. Isikud Stalin – NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. Kuulus hitleri vastasesse koalitsiooni. Hitler - (20. aprill 1889 – 30
juulil toimunud "töörahva" meeleavaldus Vabaduse väljakul, kus esimest korda nõuti avalikult Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. Vaid kaks päeva hiljem küüditati Venemaale kindral Johan Laidoner. 21. juulil võttis uus Riigivolikogu koosseis vastu otsuse nimetada Eesti Nõukogude vabariigiks ja paluda selle vastuvõtmist NL-u koosseisu. Samal päeval sunniti ametist tagasi astuma aga Konstantin Päts. Sellega oli Eesti esimene iseseisvusaeg lõppenud. Asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. 30
kus oli umbes 10 000 eesti rahvusest sõdurit. Esialgu ei olnud värbamine kuigi kiire. Eesti Leegioni asutamine ei olnud edukas, sest oodatud vabastamist ja iseseisvust ei tulnud. Üha rohkem jahtus soov võidelda koos sakslastega NSVL-i vastu. Mida lähemale 1944. aastale, seda populaarsemaks sai Saksa ridadesse astumine. 1943 koostati mobilisatsiooni korras Eesti Leegion, seal oli umbes 11 000 meest. Oli ka teisi vägesid. Osa liikus Soome, nad olid Eesti rügement soomepoisid, neid oli 3000 3500. Soome oli Saksamaa liitlane. Eestlasi oli paarkümmend tuhat ka Punaarmees, nad olid Eesti Vabariigi kaitseväe baasil loodud 22. territoriaalne laskurkorpus. Nad sõdisid Loode- Venemaal, kuid usaldus NSVL võimule ei olnud suur, kuna paljud andsid end vangi. Nii suunati nad hoopis tagalasse tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid kui sunnitöölaagrid. 1/3 meestest surid seal kurnatusse, nälga jms
Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi
c)Okupandid olid totalitaarse diktatuuri riigid d)Eesti majandus allutati okupantide huvidele e)Rahva elatustase langes f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse. g)Toimusid repressioonid h)Suruti peale oma ideoloogiat i)Toodi sisse võõrväed j)Kehtestati oma raha. 13. Katse taastada Eesti iseseisvust, miks see ebaõnnestus, kas üritamisel oli üldse mõtet? 1944. aastal, mil Venemaa alustas suurt üldpealetungi kogu rindel (Sakslaste väegrupp Nord oli sunnitud taganema Eestisse. Sinimäed.Tannenbergi liin.Marienburgi kaitseliin. Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief.Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief'i. Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning
Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (maailma suurim armee 1940) hakkasid leidma võimalusi rahvusvaheliseks konfliktiks. 24.märtsil 1933 kuulutas Maailma juudikongress Saksa riigile sõja. Sellele järgnesid saksa elanikkonna vastased pogrommid ja mõrvad I maailmasõja järgsetele Ida- Euroopa riikidele kuuluvates saksa aladel nt. Tšehhis ja Poolas. Lisaks Saksa diplomaatilise korpuse vastu suunatud mõrvad juudipäritolu terroristide poolt. N.Liidu ja kommunistide ettevalmistus maailmavallutuseks (maailmarevolutsioon)
uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja ajalehed- ajakirjad, pidi olema kommunistlik tapeti Eestis elanud väljast poolt toodud juute ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
