Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
minus, theodore, parker, selleni, kuulnud, vaikselt, tunduvad, võimatud, tähtsaima, jätkan, korvpalli, tunduma, hakkasin, hilja, kuhugi, teekondma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on
Mis teeb elu elamisväärseks? Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbe tormide, kus meile vahelduvad üha säravamad miraazid, mis vahest tunduvad toredad, kuid lõppuks viivad meid siiski hukatusse. Peaaegu kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis, kui meil on kindlad sihid ja eesmärgid, mille poole me hakkame püüdlema. Selleks , et viia ellu oma unistused ja plaanid , tuleb kindlasti palju vaeva näha.Miski siin elus ei kuku meile lihtsalt sülle, vastupidi. Kõik tuleb ise saavutada
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõmbab viha ligi ja viha kasvab" (Viilma 2003). Ometigi olen ma sellest väsinud ja tüdinud. Järgnevad näited vihkamise kohta on kõik isiklikku laadi ja sellest tuleneb essee pealkiri :"Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast". Hakates mõtlema sõna ,,vihkama" tähenduse peale ei oskagi seda kuidagi väga täpselt defineerida. Viha ja vihkamist ning sellega seonduvat võib pidada emotsiooniks, mis on kõige rohkem maailma muutnud ja seda kahjuks halvemaks.
Ole see,kelle kõrval on külmaga soe,kes võib sinu peale loota,et oled teda valmis aitama igas olukorras! Ütle oma sõbrale, kui palju ta sulle tähendab, võib-olla seda ta just ootabki. TUNDED: Võid mu ju unustada, sest kõiki meeles pidada on raske. Tüdruk, kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mida rohkem me räägime oma tunnetest, seda väiksemad need tunduvad. Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI:
Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi
olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum. 18) „See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens, ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris muhe ja omapärane küsimus. Eks meil kõigil tuleb taolisi elus ette erinevates situatsioonides erinevate sõnastustega, mis ei ole praegusega kindlasti üks ühele sama. 20) „Meie ikebanaõpetaja proua Kazuko Ogura oli suur läänefänn.“ – Kui ma nüüd ausalt ütlema peaks, siis mina ei saa sellest lausest kohe mitte mõhkugi aru
Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime pidada temaga siirast nõtket rikkalikku mõttevahetust, mis võrsub kõige vanematest, salajasematest kogemustest, nii et seda kuulvad kõrvalviibijad, olgu sugulased või tuttavad, on meie ebaharilike võimete üle südamest üllatunud. Ent niipea, kui võõras hakkab vestlusse sisse tooma oma erapoolikuid eelistusi, piiritlusi ja defekte, on kõik läbi. Ta on kuulnud esimest, viimast ja parimat, mis ta meie suust iial kuulda saab. Nüüd ei ole ta enam võõras. Vulgaarsus, võhiklikkus, väärarvamused on juba vanad tuttavad. Kui ta nüüd veel tuleb, siis tervitatakse teda küll ka ehk korraloomise, paremate rõivaste ja lõunasöögiga, ent südamepõksumisega, hingest tulevat suhtlusega enam mitte. Mis oleks veel nii meeldiv kui need tundepuhangud, mis teevad mu maailma taas nooreks
Ma sosistasin oma sõbrale, „Ära vaadete ja mõtete väljendamist. Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar-
lubanud tütrega teatrisse minna.(1) · Inimestevahelised suhted hõlmavad kõiki, kellega puututakse tööalaselt kokku. Üks konkreetseid stressitegureid võib olla ülemuse juhtimisstiil kui ta ei arvesta alluvaid ja otsustab alati ainuisikuliselt.(1) 5 2. STRESSIST HOIDUMINE 2.1 Lähedaste abil Vahest oled kuulnud ütlust: üks õun päevas hoiab haigused eemal. Ameerika Arstide Liit on selle rahvatarkuse sõnastanud ümber järgmiselt: "Sõber su kõrval hoiab arstist eemal." Ootamatult üksi jäänud inimene satub pikemaks ajaks ja sügavamasse depressiooni kui see, keda ümbritseb toetavate sõprade ring. Oleme harjunud mõttega, et ümbruskond - nii keskkond, kus elame, kui inimesed, kellega suhtleme - avaldab mõju meie tervisele. Sotsiaalne toetus on ka hea tervise üks kindlamaid tagatisil.(2)
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja? Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi? Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab 12
ennast koos sinuga tundsin.. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust . What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ? Ma pole see, kes ma olin eile, ma pole see , kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen ja enam iial pole see, kes kunagi olin… Õnn on kui liblikas , kui sa teda taga ajad , lendab ta alati minema , kui aga istud vaikselt ja ootad , tuleb ta ise su juurde . Olen vaba kui tuul,kui oskad ja suudad-püüa kinni:P Ma tahtsin saata sulle midagi armsat ja ülinunnut ,aga postiljon käskis mul postkastist välja ronida. Vahest tahaks sind kallistada, et kontrollida, kas sa ikka päriselt olemas oled! The summer night is like a perfection of thought. Ma pole kunagi üksi, - Sa oled alati minuga, minu südames... I'm not mad, I need a hug.. Igatsen seda olematut unenägu... somewhere over the rainbow
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale
Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju.
Itaalias on põlde ja majapidamisi, mis on kuulunud ühele ja samale suguvõsale tuhat aastat järjest. Seal on see enesestmõistetav, et inimese teavad, kust nad pärit on ja kes on nende esivanemad. -- Pärast teie esimeste tekstide ilmumist tõusite kohe kriitikute huvi keskmesse, imelapse staatusse. Kuidas see kõik tagantjärele vaadates teile on mõjunud? -- Mitte kuidagi. Ma teadsin, et mul on pikk tee käia, enne kui ma suudan seda väljendada, mis minus sõnalist väljendust otsib. Ma ei kirjutanud mitte selleks, et teised mind kiidaks, vaid selleks, et väljendada seda üht ja ainsat inimesekogemust, mida ainult mina võisin väljendada. Nii nagu igaüks väljendab oma üht ja ainsat inimesekogemust, sest muud kogemust tal ei ole. -- ,,Varjuteatris" tuleb juttu 16-aastasest Viivist, kes õhtul läbi lumesaju tulles kirjanike majast varju leiab. Väga dickenslik. Aga kuidas see lugu algas, mida te sinna Harju tänavale üldse tegema läksite
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
võtta kõike arvesse, asju määratleda ning tähele panna. Olen käinud mitmel korral autot müümas ja ostmas. Müües sa tead alati, mis vead autol on - kas auto on teatud kohtades kriimustatud, iste katki, aken ei käi ülesse, esineb roostet või mootoris on väiksemat sorti rike. Müüja, kes soovib võimalikult palju kasu teenida, püüab alati selliseid asju peita. Ostja tuleb kohale, avastab mõned vead ning viib tehingu lõpule. Koju jõudes hakkab vigu vaikselt esile kerkima - alati jääb midagi kahe silma vahele. Olen ise kord sattunud sellise auto peale, mis oli minu käes umbes kolm kuud ning siis oli vaja klaasipesuvedelikku lisada. Proovides paaki täita avastasin, et vedelik jookseb välja - paak oli puruks. See oli müüja poolt varjatud viga, mida ma ostes tähele ei pannud - alati jääb miski märkamata. Vältimatu arengu printsiibi kohaselt areneb kõik meie ümber ja kõik võib igal järgmisel hetkel muutuda või jääda samaks
aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, tuttav? Kas su südame kloppimine on sulle et... tuttav? Kas see pirn laes on sulle tuttav? Kas OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. juuksesalk su põsel on sulle tuttav? Kas need Ma tean, mis õues toimub, aga mul on kaks jalanõud siin on sulle tuttavad? Saad põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame aru? Kas see asend, kuidas sa istud, on sulle selleni. tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad mind. aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? näinud, tundnud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Aga ma palun, et sa ütleksid mulle "sina". See "teie" kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean hakkama sind ise otsima. See oleks mu närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, et... OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. Ma tean, mis õues toimub, aga mul on põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame selleni. LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate mind. OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa nüüd saad aru? LAURA: Aitab! OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
Eesmärk oli saavutatud; ent kodukülas, kust isa poisikesena oli lahkunud, ei mäletanud teda enam keegi ja küla ise oli muutunud temale võõraks. Saanud 56 aastaseks, otsustas isa, et võiks puhata. Kui ka nüüd ei suutnud ta ühtki päeva mööda saata "loodriametis". Ta ostis endale Austria linnakese Lambachi piirides asuva teenismõisa, mida ise majandas, pöördudes niiviisi peale pikki ja raskeid aastaid tagasi oma vanemate tegevusala juurde. Just nimelt sel epohhil hakkasid minus formeeruma esimesed ideaalid. Veetsin palju aega värskes õhus. Tee minu koolini oli väga pikk. Kasvasin füüsiliselt väga tugevate poisikeste keskkonnas ja minu nende seas veedetud aeg ei kutsunud emas kordagi esile muret. Kõige vähem äratas minus vaimustust selline võimalus, et võiksin muutuda kasvuhoonetaimeks. Loomulikult andusin ma tol ajal kõige vähem mõtlemisele sellest, milline amet elus valida. Kuid mingil juhul ei olnud mu poolehoid suunatud ametnikukarjääri poole
Kuid siiski tuleb märkida, et tajumus [perceptio] temast11 ei seisne nägemises, puudutamises ega kujutlemises ja pole iialgi seisnenud, ehkki mulle varem niimoodi näis; vaid see on üksnes vaimu vaatlus [mentis inspectio], mis võib olla puudulik ja hämu-[1648]ne nagu varem või selge ja täpne nagu nüüd vastavalt sellele, kui palju tähelepanu ma pööran ta koostisosadele. Siinjuures aga imestan, kuivõrd aldis on mu vaim eksimustele: ehkki ma ju arutlen eneses vaikselt ja sõnatult, ripun ometi sõnade küljes ja lasen end isegi peaaegu petta keeletarvitusest. Me ütleme ju, et näeme vaha ennast, kui ta on meie ees, ja me ei otsusta tema juuresolu üle värvi või kuju põhjal. Siit võiks otsekohe teha järelduse: niisiis tunnetatakse vaha silmanägemise kaudu ja mitte pelgalt vaimu sisevaatlusega kui ma ei silmaks aknast inimesi tänavat ületamas, kelle kohta ma ütlen sama harjumuslikult nagu vaha kohta, et ma neid näen
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
tänu sellele kummalisele juhtumile võitsin ma selle klassi lugupidamist. Ebatavalised tegevused köidavad õpilaste tähelepanu ja pakkuvad õpetajale kontrollimehhanismi. Veel ühe nõuanne, mis on pakutud lobimishimulise klassi kohta, proovisin juba kasutada ja see tõesti toimib. Strateegia nimetatakse "Jaga ja valitse" see sobib, kui klass jaguneb lasteks, kes tahavad õppida ja lasteks, kes on tunnist mittehuvitatud. Tunnist mittehuvitatud istusid tagapool, kus nad võisid vaikselt oma asjadega tegelda, aga need, kes kuulata ja õppida tahtsid, kolisid ruumi eesotsa. Minu kogemus näitab ka, et suurem osa õpilasi kolib ettepoole, aga tunni lõpuks hakkavad töötama ka need lapsed, kes istusid tagapool, kas võib olla sellepärast, et nendel on igav mitte midagi ei teha, võib olla nad tunnevad, et oma aega raiskavad... 2. Tähelepanu hajumine ülesandelt Juhtub, et pärast viit minutit tublit tööd kipub laste tähelepanu hajuma. Tähelepanu hajumine
R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. V. Hugo Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. Hiina vanasõna Peab tänama neid, kes juhivad meie tähelepanu meie enese puudustele. B. Pascal Oma viga eitada on kahekordne viga. Araabia vanasõna Huumor on parim ühendus inimeste vahel.
476. Õige sõber ei jäta sind ka siis, kui sa teda väga palud. 477. Tõeline sõber on see, kes tuleb sinu juurde siis, kui kogu maailm on su maha jätnud. 478. Kui sa tahad näha vikerkaart, pead leppima vihmaga 479. Igaüks näeb su välimust, aga ainult mõni üksik mõistab su olemust.. 480. Vaikimisega võib end mõnikord rohkem päästa kui sõnadega 481. Tahaks olla su pisar sündida su silmas, elada su põsel ja surra su huultel 482. Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena 483. Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub 484. Kõige valjemini nõutakse tavaliselt just vaikust 485. Iga väiksemgi allaandmine tähendab lõppkokkuvõttes suuremat allaandmist 486. Ära peta und, muidu uni petab sind vastu 487. Mõte ees, tegu järgi 488. Tegutsemine on kõige alus 489. Tulemused paistavad rohkem silma, kui kontrolli harvem teha 490. Kõige kurjem tegu maailmas on iseenda heatahtlikkuse kuritarvitamine 491
Ma ei oska teile öelda , mida tahaksin teha . Tahaksin ikka elada võimalikult terve , oma jalgadel käia ja ennast eakohaselt nautida maailmas, kus elan . 8 Fred Jüssi mõttekilde Kui ei saa muuta olusid , tuleb muuta suhtumist . *** Mineviku unustamine on elukogemuste aknast välja viskamine . *** Ma olen öelnud , et kui keegi kuuleb kelleltki , kes on mind kuulnud lahkumisel ütlemas "Okei! Tsau ! " , siis olen ära müünud ennast ja oma maa ja emakeele . *** Kui palju on neid inimesi , kes on endalt küsinud , mida tähendab jääda eestlaseks , olla eestlane . Kui ma näen, mismoodi eestlane oma väärtusi kohtleb-väärtusi , mida ta ise pole suuteline looma-suuri puid näiteks-siis ma näen , kui palju tal on arusaamist sellest , mida tähendab olla ja jääda eestlaseks . ***
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Me oleme Varenka üle nii uhked! DJAKOV: Ma olen kõige õnnelikum inimene maailmas. ALEKSANDER: (resümeerides) Aga teie vend lõpetab Peeter-Pauli kindluses riivi ja luku taga! Lähme, Djakov! (Lähevad tagasi sisse.) LJUBOV: (Tatjanale) Mida Varenka rääkis? (Mihhail ilmub sigarit suitsetades maja tagant, hoolega jälgides, ega Aleksandrit näha ei ole. Tal on munder seljas.) MIHHAIL: Olete kuulnud? Suurepärased uudised. Ma saan onuks! Noh, muidugi olete kuulnud. LJUBOV: Palju õnne. MIHHAIL: Tänan, tänan. Ma ei ole sellega veel harjunud. Jah, see on imeline tunne onu, lõpuks ometi. Palju õnne sulle ka, Varenka. Ja Djakovile loomulikult. Veel üks ratsaväeohvitser! Minu selja taga, sel ajal kui ma oma kodumaad teenisin.
ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks." Müts peos, ema kootud hall kalevine pikk palitu seljas, mille hõlmad nagu seelikusabad astumist takistasid, ronis Indrek mööda kitsast puutreppi üles. See kõik oli hoopis teisiti, kui ta oli väljas seistes endale kujutlenud. Liiga harilik, liiga igapäevane! Oli ainult üks asi, mis teda huvitas, liiatigi veel sedavõrt, et ta jäi isegi keset treppi seisatama. Ja ta oleks ehk kauemgi seisnud, kui ta poleks kuulnud ülal ukseavamist ja toatuhvlite põrandal lohistamist. Jah, muidu ta oleks võinud siin hulga aega seista ja nuusutada, nuusutada -- nii magusasti lõhnas kogu trepiruum. Ainult kord elus Indrek oli midagi samataolist tundnud -- sootuks üürikeseks. Siis ta oli seisnud kirikus pingi otsa juures ja temast oli mööda läinud kolm naist, kõik mustas, kõik looris, üks nähtavasti vana, teised noored, sest nad talutasid seda ühte. Nad läksid kolmekesi altari ette ja
«Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus hakkas mul vaikselt kasvama üle piiri; mitte järsku, aga stabiilselt.» Alguses trimpas mees vähem, siis üha rohkem ja rohkem. Hiljem tekkisid joomingud, mille tagajärjeks oli karm reaalsus: mälukaotus. Kui oli võtmine, siis ikka nii, et maa oli must. «Järgmine päev on küll pohmell, aga põed ära, läeb nädalake mööda, tekib uuesti tunne.» Stresse on Kerdi elus tekkinud ka tööpuudusest, samuti ametipostiga seotud pingetest, aga
annaabi.ee 
