Suurtrumm (0)

Sarnased õppematerjalid

4

ppt

Suur Trumm

Suur Trumm Cheremisinov Andrey 7.b • Suur trumm on mõlemalt poolt nahaga kaetud puidust või metallist lai võru. Heli tekitamiseks lüüakse vastu trummi nahkasid nahk- ja viltotstega nuiadega. • Mängimise ajal on suur trumm kinnitatud alusele, telje ümber liikuvale raamile või seda kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul • Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodij oonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole.

Pillid

2

doc

Löökpillide kirjeldus

suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid 19. sajandi lõpul. Suur trumm ehk basstrumm Suure trummi eelkäijad on pärit mitmete Aasia ja Aafrika maade traditsoonilisest muusikast. Euroopasse jõudis see 19. sajandi paiku. Suur trumm kuulub löökpillide põhirühma ning ta on mittehäälestatavate löökpillide kõige madalama kõlaga instrument. Suurel trummil on kas üks või mõlemad pooled nahaga kaetud. Mängitakse viltpealise nuiaga. Rock-ansamblite trummikomplektis mängitakse suurt trummi jalaga pedaalile vajutades, see omakorda paneb liikuma nuia.

Muusika

7

docx

Vana Kreeka pillid

Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele ­ sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare

Muusika

19

doc

Muusikariistad

Mõned löökpillid on isehelisevad (gong, taldrikud, triangel ja kastanjetid), mõnel tekib heli naha võnkumisel (trummid, timpanid), on ka selliseid pille, mida on võimalik häälestada (timpanid, ksülofon ja tslesta) Trummid Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalistkile. Nahka pingutatakse kruvidega. Vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmmatud metallvedrud. Need põrisevad vastu nahka, kui pillimees lööb pulkadega vastu väikest trummi. Väike trumm on suurest trummist umbes niisama palju väiksem, kui palju on ploom väiksem suurest õunast. Suur trumm Väike trumm Taldrikud Taldrikud olid tuntud juba vanas Assüürias. Nende esiisadeks peetakse Aafrika päritoluga ilma tilata

Muusika

9

doc

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.

Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola Vioola on viiulist p

Muusika

9

doc

Eesti rahvamuusika. Uuem ja vanem.

kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis Membranofonid - löökpillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg. Rütmipill trumm (enamasti väike tamburiinikujuline käsitrumm) levis alles 19. sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Praegusel ajal kogub vanade kultuuritraditsioonide jätkamine aina rohkem popullaarsust.

Muusika

14

doc

Jaapani muusika ajalugu

 shamisen Löökpillid Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). odaiko 8 Puhkpillid Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks

Muusika

25

pdf

Põhjapõder

Rangifer tarandus REFERAAT  2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25  3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohast teise. Igal pool talle ei meeldi.

Bioloogia

Kommentaarid (0)