Loovad inimesed edukas riik Inimesed moodustavad rahva, rahvas moodustab riigi. Mida loovamad on inimesed, seda edukam on riik. Miks? Sest inimese loomingulisus võib riigile mitmeti kasu tuua. Seda nii riigi finantsilist olukorda parandades ja seeläbi inimeste heaolu tõstes kui ka loodusressursside kokkuhoidu võimaldades ning loodust säästes, meie elukeskkonda parandada võimaldades. Antud loetelu võiks veelgi jätkata. Loomingulisus on riigi juhtimisega tihedalt seotud. Inimesed, kes meie riigi eesotsas on, lihtsalt peavad olema leidlikud, see on paratamatus. Nad peavad välja mõtlema uusi ja säästlikumaid majanduse edendamiseks vajalikke nippe. Teadlased, õpetajad, firmade omanikud ja väga paljud teised inimesed pürgivad päevast päeva selle poole, et leida innovaatilisi võtteid oma töö tulemuslikumaks muutmiseks. Näiteks õpetajad üritavad saavutada loomingulisusega seda, et õpetatav aine oleks õp...
Loovad inimesed, edukas riik Edukas riik on tema noored. Eduka riigi noored on selle tulevik, au ja uhkus. Riik vajab arenemiseks inimesi, kes omavad visiooni ning lisaks sellele on piisavalt ettevõtlikud, et seda ellu viia - olgu see siis ettevõtlus või vabatahtlik töö ühiskonnas. Riik on täpselt nii edukas, kui edukad on elanikud tema sees. Me loeme edukaks inimesi, kellel on palju raha, mõjukad tuttavad, ilus maja või auto, kaunis noor naine. Me hindame olulisust rahakoti paksusega. Tekib tunne, et just raha on see kõige tähtsam maailmas. Edukas riik? Kas see üldse on olemas? Lapsed ju on meie tulevik. Noored on meie tulevik. Meie homne viib meid edasi, aga küsime: "Kuhu?". Kas see on see edukas riik, kus nooruk haarab relva ja tapab koolis oma kalli klassikaaslase, õpetaja ja parima sõbra? Kas see on noorsand, kes koolis WC-s peksab endast nooremat poissi. Noormees, kes noortepeol vägis...
Loovad inimesed-edukas riik Maailmas kus me elame, on palju riike. Igas riigis elavad erinevad inimesed, erinevate kommete ja tavadega. Kõik inimesed ei saagi olla sarnased, sest muidu poleks huvitav elada, ning me ei saavutaks siin maailmas midagi. Inimesi on mitmesuguseid, on inimesed kelle eesmärk on oma elus saavutada palju, saada kuulsaks millegagi, mida on oma kätega tehtud. Paljud inimesed vajavad tähelepanu, ning on ka inimesi kellele ei meeldi tähelepanu, kes tahavad elada nii nagu nad elavad ja ei taha muuta selles midagi. Mõned inimesed on väga aktiivsed ja täis tahet midagi teha, ning millegagi hakkama saada. Paljud inimesed on sellised, et neil on head mõtted, kuid nad ei jõua kunagi tegudeni ja nad ei tahagi seda teha. Neile meeldib lihtsalt mõelda ja oma mõtteid teistega jagada. Riike on meie maailmas mitmeid, ning igas riigis on oma tavad ja kord. Ka igas riigis elavad erine...
Loovad inimesed - edukas riik Kas tsivilisatsioon oleks olemas, kui poleks piisavalt loovaid inimesi? Praegust ühiskonda on aastatuhandeid üles ehitatud. Võrdlen seda maja ehitamisega vundament sarnaneb tekkinud kirjaga, mis on kõige alus, seejärel põhitalad, mis võrduvad läbi aegade püsinud ühiskondlike põhimõtetega ( ,,halba" karistatakse, kuid ,,hea" elab jumalikus õndsuses). Maja seina samastan riigiga, mis kõike tekkinut koos hoiab. Katuseks nimetan usku, mis ongi toonud meid siia. Aga maja ei saa ehitada, kui ideed ei ole. Ideed sünnivad meie loovas pooles. Nii ei saa ilma loovuseta ehitada ka taskulampi, majandussuhteid, autot, selliseid pükse, nagu Te kannate, muusikat või mida iganes, mis meid maailmas ümbritseb või millega kokku puutume. Riigi ülesehitamine on kunst. Kunst vajab loovaid inimesi. Loovus on kõige alus. Maalikunstnikud maalivad vahel ühte pilti aastakümneid...
Loovad inimesed – edukas riik Edukas riik. Mis see on ja kuidas see toimib? Edukaks riigiks võib nimetada riiki, mis on täiesti iseseisev ja stabiilse majandusega. Riiki, mis on salliv ning kus esimesel kohal pole mitte riik ega rahvus, vaid inimene. Kuid kuidas saab riik edukaks? Selleks on vaja inimesi ehk riigi juhte, kes on loovad. Kuid enne kõik peavad nad olema edukad, et oma loovuse abil muuta riiki edukaks. Milline on loov inimene? Loovaks ei saada üle öö. Enamasti loovad ideed tekivad inimesel just sel ajal, kui eksisteerib mingi probleem, mis vajab lahendust. Paljud inimesed on loovad, kuid miks siis ei ole meie kõigi probleemidel juba lahendust? Tõesti, väga paljudel inimestel on väärt ideid, mis võiksid aidata riiki. Kuid paljudel inimestel lihtsalt jääb puudu otsustusvõimest, rahalistest vahenditest ja julgusest. Ning samuti üheks suurimaks takistuseks on mitteviitsimine probleemi sügavamalt ...
Loovad inimesed - edukas riik Kas loovusega kaasneb ilmtingimata edukus? Usun, et kõik inimesed on mingil määral loovad. Küsimus tekib just selles, et kes ja kui palju. Eduka riigi rajavad just loovad inimesed. Kas see on kasulik ka ülejäänutele või ainult neile endile? Loovad ning innovaatlised inimesed ei ole alati positiivsed. Seda saame kõik igapäevaselt tunda.(67) Loovus on hea omadus. Seda rakendada osates võib endas kindel olla, et väljapääsmatuid olukordi ei ole. On erinevaid loomingulisi inimesi. Paljud tegelevad kunstiga, teised kirjandusega, muusikaga, mõned on omakorda teadlased. Neid saaks ainult selle järgi ühte patta panna, et nad loovad midagi oma keha ja mõistusega. Enda kogemusest võin öelda, et millegi valmistamine või hea idee peale tulemine pakub eelkõige rahulolu. Ei ole tähtis, mitu krooni selle eest saadakse. Muidugi on ka neid, kellele on primaarne just see, miks nad midagi t...
Loovad inimesed-edukas riik Inimesed, kes meie riigis elavad, moodustavadki riigi. Kui inimesed ise on loovad, otsivad võimalusi paremaks toimetulekuks ja loovad ise töökohti, on ka riik edukas ja ühiskonnal tervikuna läheb hästi. Loovust saab rakendada väga mitmetes eluvaldkondades. Näiteks majanduslikult raskel ajal on sellest abi toimetulekuks. Loomingulisust saab hästi rakendada kodumajapidamises kasutada vanu asju ära uueks otstarbeks, teha kodu mõnusamaks ja praktilisemaks taaskasutusmaterjalide abil. Kui oled oma eluaseme vanast ilmest tüdinenud, pole tingimata tarvis remondiks välja käia suuri summasid. Vahel saab toale uue ilme anda ka palju raha kulutamata. Näiteks võib võtta ette ema või vanaema kapid ja leida sealt mõne vana ja kasutuna seisva, kuid täiesti korraliku ja just uuesti moodi läinud või mõnusalt retrohõngulise kanga. Sellest saab teha uued kardinad, teki, vood...
LOOVAD INIMESED,EDUKAS RIIK Loov inimene on persoon,kes suudab mõelda välja midagi unikaalset ja selle mõtte teoks teha ning seal juures midagi muuta ja olla kasulik ühiskonnale.Loov persoon näeb maailma teisiti on ettevõtlik ja fantaasia rikas. Inimeste põhiprobleemid on see,et nad ei suuda olla loovad.Reeglid,standardid,rutiiniga harjumine ja teiste arvamus kartus-kõik see takistab loovust.Inimesed ,et taha midagi muuta kuna toimiv kuidagi ikka töötab ning ,siis on kindel ,et see ka edasi kestab vanaviisi. Inimesed kardavad teisitimõtlejaid ja loovust kuna see võib ohustada vana läbikatsetatud ühiskonda ,mispole küll produktiivne,aga see töötab.Kui inimesed näevad teisitimõtlejaid näitavad nad paraku näpuga selle peale ,sest nad tahavad temas loovust allasuruda ja on kadeda,et ise ei suuda erinevad olla.Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teek...
Loov inimene, edukas riik Igat riiki kujundab rahva iseloom ja tegutsemise tulemused, mida edukamad on inimesed, seda paremal järjel on ka kodumaa. Üheks suuremateks teguriteks kodumaa rikkuses on kokkuhoid ja loovus. Mida loomingulisem on rahvas, seda rohkem hakkab riigis raha liikuma. Kui tootmine piirduks ainult kodumaaga, ei tooks see riigile kuigi palju kasumit sisse. Eelis oleks ka veel see, kui ettevõtja tuleks erilise toodanguga välja, mida kuskil mujal pole veel leiutatud. Näiteks eestlaste tehtud virtuaalne proovikabiin Fits.me on tuntud ülemaailma ja üha rohkem kasutatakse seda lehekülge, sest mitte ükski ei ole selle peale veel tulnud. Kodus olles saavad inimesed tänu sellele hõlpsasti riideid Internetist soetada, sest sealsed identse kujuga mannekeenide järgi saab aru, kas sobib või mitte. Nii geniaalse toodanguga on kerge viis riigile head tuntust kui ka kasumit sisse tuua.) Loomingulis...
Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 ? Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne. Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23.juunit tähistatakse Võidupühana. Just see sõda viiski minu arvates kõige tähtsama saavutuseni 1920. aastatel 2. veebruaril allakirjutatud rahulepinguni, mille läbirääkimised toimusid Tartus. Pärast vapraid võitlusi ning peetud la...
Milles ja kus ma näen Eesti edukust? Maailmas on 193 erinevat omaette riiki. Muidugi see arv muutub aeg-ajalt. Mõned riigid on rohkem edukamad kui teised, aga ka see muutub koguaeg. Eesti pole just suur riik, kuid siiski minu isamaa. See asub Läänemere ääres. Eestist põhjas on Rootsi, lõunas Läti ja idas Venemaa. Eestis elab umbkaudu 1,3 miljonit inimest, mis on väga vähe ning mis veel hullem, see arv aina kahaneb. Kui suurriikidega võrrelda, siis pole Eesti just väga edukas. Oleneb muidugi millest jutt käib. Edukusest saab ju rääkida mitmel erineval teemal. Näiteks: sport, majandus, tehnoloogia, jne. Kui aga võrrelda Eestit samasuurte riikidega, siis võib öelda, et Eesti on päris heal järjel. Noh, võtame ette siis Balti riigid. Nendeks on: Eesti, Läti ja Leedu. Suuruselt on Eesti nendest kõige väiksem, kuid me oleme siiski nendest edukamad. See tähendab, et alati ei tähenda riigi s...
1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? | 3. Mis on e- majanduse plussid ja miinused? | 4. Mis on intellektuaalne omand? Miks on vaja seda kaitsta? | 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | ...
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. ...
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud selleks, et tagada riigi stabiilsus, edukus ja toimimine. Riigi toimimiseks on vaja inimesi kes majandust töökorras hoiaks ning need inimesed on tööjõulised isikud. Tööhõivepoliitika mõjutab inimesi juba lapsest peale. Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks ...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOD Miks Soome on edukas PISA uuringutes? Referaat Tartu 2011 ..................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 Soome edu PISA uuringutes............................................................................................................3 1 Ajal...
Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused." · Seadusi kirjutas Karl Suur üksi · Paar korda aastas toimusid arutelud tähtsamate küsimuste üle · Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad r...
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tül...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi...
Tänapäeval on edukas vaid see, kes valdab võõrkeeli. Ma olen selle väitega täiesti nõus. Me elame maal, kus inimesed räägivad eesti keeles. Aga küll kahju et ülejäänud maailm seda keelt ei oska. Selle pärast meil on vaja õppida võõrkeeled eriti Inglise, et tunda ennast mugavam välismaal. See võimaldab vältima ebameeldivaid situatsioone. See võimaldab õppida välis riikidel, saada seal head tööd ja leida sõpru. Kuid meil on väga ilus riik, eriti meie pealinn, meid külastavad palju turiste ja selleks et neid aru saada, on vaja omama võõrkeele suhtlemis oskusi. Ma arvan et kõige olulisem on Inglise keel. Ta on rahvusvaheline ja teda õpetavad pea aegu iga riigi koolides maailmas. Näiteks Inglise keel on riigikeel rohkem kui viiskümmend Maailma riikides. Ja siis kui sa tahad vahetada oma elamis kohta, keele mitteteadmine jääb ära. Ma olen kokk ja minu eriala on nõudnud igas riigis. Selle pärast ma hakkan õppima võõrkee...
1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus....
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Ameerika Ühendriikide majanduskriis Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: AT- Üliõpilane: Tallinn 2012 Ameerika Ühendriigid majanduskriisis 20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920. aastatel Ameerika Ühendriikide börsidel akts...
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes. (3)...
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes t...
Tegus kodanik on riigi rikkus Inimestel on vaja korralikult toimivat riiki. Ilma kodaniketa ei saa riik toimida. Selleks, et riik oleks edukas on vaja tegusaid kodanikke. Kodanik saab tegus olla mitmel moel: tegutsemine vabatahtlikuna erinevates organisatsioonides, tegelemine ettevõtlusega, osalemine riigikaitses ja nii edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami. Toit jõuab toidupanka läbi teiste kodanike, kes annetevad toitu toidupanga korvidesse. Toidupanka toetavad ka mõned kauplused ja ettevõtjad. Toidupanga tegevus toimib vabatahtlike kodanike toel. Teine vorm on ,, Teeme ära" talgud. Talgute mõte on t...
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning p...
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse...
ESIMESED KAASAEGSED MAJANDUSTEADLASED Esimesteks kaasaegseteks majandusteadlasteks võib nimetada 16-18 sajandil valitsenud merkantiliste ja 18.sajandi filosoofide ja majandusteadlaste rühmitust, keda tuntakse füsiokraatide nime all. Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti ehk müüki välisriikidesse. Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid saavutada soodsat kaubandusbilanssi. Neid, kes on tänapäeval omaks võtnud seisukoha, et riik peaks soodustama positiivse kaubandusbilansi teket ning et valitsus peaks seadma piiranguid imporditavale kaubale ja soodustama eksporti võiks nimetada neomerkantilistideks. Füsiokraadid pidasid mõttetuks seda, et riik kaitseks tootmist ja ettevõtlu...
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 28. juuni 1914 serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria - Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa pii...
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolil...
Karl Suur Kristiine Pajussaar 10 c Kuressaare 2011 Karl Suur Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Noorus ja esimesed valitsusaastad Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne ...
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. Tööstuslik kauba tootmine. Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Inimõiguste tunnustamine. 2. Ühiskond- Inimeste kooselu korrastatud viis. 3. Miks muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus tööstusühiskonna tekkides? Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades. Linna ja maarahvastiku suhte arv muutus. Muutusid leibkonnamudelid. 4. Mis on teadusühiskond? Ühiskond, kus infot kasutatakse pidevalt nii majanduses kui poliitikas. 5. Kus ja millal tekkis heaoluriik? Tekkis 19. Sajandi lõpul Saksamaal või 20. sajandi esimesel poolel. 6. Mida tähendab heaoluriik? Parandab inimese toimetuleku võimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Lisaks täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. 7. Mida positiivset ja mida negatiivset on Eesti madalates sotsiaal...
INDUSTRIAALÜHISKOND TÖÖ INDUSTRIAALÜHISKONNAS 1. Milline eeltoodud töödest on sinu arvates kõige ohtlikum? Põhjenda oma arvamust. Söekavandus, sest kaevandus võib kokku variseda ja sa ei saa sealt välja 2. Millist eeltoodud töödest oleksid vajadusel valmis tegema? Miks just seda? Klaasivalmistaja, sest see tundub huvitav ja väga hea palgaga töö 3. Mis on kõigi eeltoodu tööde puhul ühist? Kõikides töödes on kas ohtlik töötada, või tegeletakse millegi kuumaga 4. Nimeta kolm põhjust, miks inimesed võisid nõustuda neid töid tegema. Raha, kogemus. 5. Koosta ajalehes avaldamiseks sobiv artikkel, milles kirjeldad tööliste töötingimusi ja teed vabriku omanikkudele konkreetsed ettepanekud tööliste töötingimuste parandamiseks. Tööliste töötingimused on ohtlikud inimestele ja neid tuleks paremaks muuta. Esmaks klaasivalmistamises on klaas valmistamisel väga kuum ja paljaste kätega selle tootmisel on väga...
PTK 13 Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustunud riik oli Inglismaa, kus tegutses kuninga ametnikuna serif ning kõigi astmete vasallid vandusid kuningale truudust. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium ja selle liitis ühtseks valitseja, kellel võis valdusi olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas r...
Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupo...
usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - ...
Lahesõda Esitlus Riigikaitses Koostajad: 2013 Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel. Ajavahemik 2. augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda oli madala intensiivsusega ehk piiratud sõda. Kuiveidi aitas sõjaliselt ...
Gustav II Adolf Margaret Põldsaar Gustavus Adolphus 1594-1632 Kuningas 1611-1632 Vasa dünastia Luterlus Halvad omadused - tormakus, avar mõttelend 2 Perekond Maria Eleonora von Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik ...
Ladina-Ameerika 19. ja 20, sajandi algul. Haiti vabanemine 1791. aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus, mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture . 1804. aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Seega oli ta esimene iseseisev riik Ladina- Ameerikas. Ladina-Ameerika iseseisvussõja põhjused Kõik revolutsioonilised sündmused lõid lahti Ameerika-asumaade iseseisvumise laine. Seda soodustasid mitmed asjaolud: *suur kaugus emamaast *asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine *kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlstest ametnikudega *eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja euroopa filosoofide levik *indiaanlastest põlisrahva ekspulateerimine *suur maksukoorem *vastuseis inkvisitsioonile *Põhja-Ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Iseseisvus sõda algas 1810 19. aprillil. 1815. aastani kestis...
Uuskonservatiivsed suundumused PT 40 - Muutused 1970 ndatel - Arvuti laialdanne kasut. - Teadus ja tootmine kasvasid kokku - Side- ja massiteabevahendite areng - Tagasilöögid majanduses - Stagflatsioon- tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon Watergate´i skandaal - 1974 - President Nixoni teadmisel oli paigaldatud pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakorterisse - Skandaal: president lahkus vabatahtlikult ametist Konservatiivne revolutsioon - Kaugenemine olulistest väärtutest - Kritiseerisid valitsuse kasvanud rolli - Nõudsid inimestele rohkem vabadust teha ise om aelu puudutavaid otsuseid - Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat - Ei kardetud ebapopulaarseid otsuseid Monetarism - Riik ei tohi sekkuda otseselt majandupoliitikasse - Võitlus inflatsiooni vastu - Tuleb alandada maksukoormust Thatcherism Suurb...
Berliini OM (01.08-16.08 1936) Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid I maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Ametlik otsus Berliinis olümpiamängude korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud. Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja purilend. Edukaim riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89 medalit), ka kuldmedaleid oli neil kõige rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane. Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada staadioni Otto Marchi poeg Werner March. Koos vend Walteriga projekteerisid...
Ajaloo kordamisküsimused Vastused 1. Pariisi rahukonverents toimus 1919-1920 aastatel. Varseillese rahuleping toimus 1919 aastal. Saksamaad taheti nõrgestada, talle kätte maksta ja sellest kasu lõigata. Taheti lõpetada sõda ja probleemid ja teha kokkuleppeid. Osalesid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, (vähetähtsad: Itaalia ja Jaapan). Kuna Saksamaad alandati, tahtis ta kätte maksta. Saksamaal toimusid koloonia ja territoriaalsed muudatused, pidid makse maksma (reparatsioon), relvastusel ja sõjaväel kindlad piirangud. 2. Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Venemaa, Austria-Ungari territooriumid muutusid. Venemaal, Türgis, Austrias-Ungaris, Saksamaal kaotati monarhia-tekkis vabariik. Rahvasteliit-Riikide vaheline orgasisatsioon. Lahendaks konflikte, teeks koostööd, suudab sõdu ära hoida. 20 aastatel-edukas, suuri konflikte polnud, rahvasteliit suudab probleemi...
1)Majanduspoliitika üldised eesmärgid Riigi sekkumine on olnud pikka aega küsimus. Riik kehtestab seadused, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoi...
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti Eraldi koolid olid 1950. aastail juba keelatud Järsku avardusid noorte õppimisvõ...
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks Tänapäeval soovivad paljud inimesed saada edukateks. Kuna tänapäeva inimeste mõttemaailm, tegevusala kui ka teadmised on erinevad, mõistame me ka edukust erinevalt. Omades kindlat eesmärki on edukaks saamine tunduvalt reaalsem, kui sellest lihtsalt unistades. Enda jaoks püstitatud eesmärgid on inimestel erinevaid, kuid nende ülesanne kõigil on üks motiveerida tegutsema. Üldlevinud arusaama järgi peetakse praeguses Eestis edukaks eelkõige inimest kellel on oma kasumit teeniv ettevõte. Juhan Parts kirjeldab oma artiklis Postimehele, millised oskused ja keskkond peavad olema ettevõtluse kaudu edukaks saamisel. Üleilmastuvas maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt heade oma ala spetsialistide olemasolust, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada ning oleksid paindlikud. Olukord, kus pärast kõrgkooli tööle minnakse ning kun...
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
Austraalia Astraalia pealinn on Canberra. Australlia on nii manner kui ka riik. Asub Austraalia ja Okeaana maailmajaos. Pindala poolest maailma kuues, asub lõunapoolkeral, teisel pool ekvaatorit lõunas.Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus- Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid . Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E . Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, ...
Elukvaliteet on inimete endi teha Eesti rahva vanasõna, et igaüks on oma õnne sepp, kehtib igas olukorras. Inimene langetab ise otsuseid, mis kujundavad tema elu ja selle kvaliteeti. See, mida inimene oma elus kõige enam väärtustab, tuleb kaasa kodust olgu selleks siis lähedaste olemasolu, haridus, karjäär või rahakoti paksus. Luksuslikus katusekorteris elab kolmekümnendates eluaastates edukas rikkurist firmaomanik, kes saab lubada endale kõike, mida hing ihaldab. Ta vanemad surid mõne aasta eest traagilises autoavariis, pärandades oma ainsale pojale kogu oma maise vara. Hetkel elab mees üksinda, võideldes kaugelearenenud kopsuvähiga, seltsiks vaid Prantsusmaalt ostetud pekingi paleekoer. Ühes kahetoalises Lasnamäe korteris elab seitsmelapseline pere, kelle ainsateks sissetuleku allikateks on lasterahad ja isa invaliidsuspension. Lapsed on hea tervise juures, kuid ometigi ei lähe neil ko...
Eesti kui väikeriigi roll Euroopa Liidus Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on paljuski muutnud Eesti välispoliitika ja teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõikide liikmesriikide huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on oluline, et igal liikmesriigil oleks oma kindel roll ning määratletud, eesmärgipärane suunatlus Euroopa Liidus. Keskne roll riigi huvide esindamisel Euroopa Liidus on täitevvõimul. Eesti esindajail on võimalik osaleda Euroopa Komisjoni komiteede ning Euroopa Liidu Nõukogu töös. Edukas osalemine eeldab aktiivsust euroliidu küsimustes ning kiiret...
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lään...
Must Neljapäev Jüri Gümnaasium 2014 Mis põhjustas Wall Streedi krahhi? 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Paljud ameeriklased hakkasid kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud el...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
