Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Elukvaliteet on inimeste endi teha (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kelle eluvaliteet on kõrgem kas vähihaigel rikkulil või seitsmelapselisel perel?
Elukvaliteet on inimete endi teha
Eesti rahva vanasõna, et igaüks on oma õnne sepp , kehtib igas olukorras. Inimene langetab ise otsuseid, mis kujundavad tema elu ja selle kvaliteeti. See, mida inimene oma elus kõige enam väärtustab, tuleb kaasa kodust – olgu selleks siis lähedaste olemasolu, haridus , karjäär või rahakoti paksus.
Luksuslikus katusekorteris elab kolmekümnendates eluaastates edukas rikkurist firmaomanik , kes saab lubada endale kõike, mida hing ihaldab. Ta vanemad surid mõne aasta eest traagilises autoavariis, pärandades oma ainsale pojale kogu oma maise vara. Hetkel elab mees üksinda, võideldes kaugelearenenud kopsuvähiga, seltsiks vaid Prantsusmaalt ostetud pekingi paleekoer.
Ühes kahetoalises Lasnamäe korteris elab seitsmelapseline pere, kelle ainsateks sissetuleku allikateks on lasterahad ja isa invaliidsuspension . Lapsed on hea tervise juures, kuid ometigi ei lähe neil koolis hästi ning kehv majanduslik olukord ei võimalda osa võtta enamustest ekskursioonidest. Kuid tegu on ühe suure ja kokkuhoidva perega , kes on teineteise jaoks alati olemas.
Kelle eluvaliteet on kõrgem, kas vähihaigel rikkulil või seitsmelapselisel perel? Ilmselgelt ei olegi olemas ainuõiget vastust ja igal inimesel on õigus oma arvamusele. See arvamus kujuneb välja kodusest kasvatusest, oma väärtushinnangutest ja põhimõtetest. Kõik oleneb sellest, kas kõrvalt vaataja eelistab tervist ja perekonda edukale karjäärile, või vastupidi.
Tänapäeva ühiskonnas on raha hädavajalik ning ilma selleta ei ole võimalik elus hakkama saada. Kuid raha eest ei saa osta omale tervist ja armastavat perekonda. Minu silmis tähendab kõrge elukvaliteet seda, et ma naudin oma elu ja seda, mida ma teen või kellena töötan. Ei saa rääkida sellest, et ollakse oma eluga rahul, kui lebatakse pidevalt haiglavoodis või ei olda ümbritsetud perekonna ja lähedaste sõpradega.
Eesti Vabariigi 93.aastapäevale pühendatud kõnes ütles meie president Toomas Hendrik Ilves: „Elukvaliteeti ei loo mitte kunagi valitsus, seda ei saa sätestada parlament ega kuulutada välja president. Seda teeb rahvas ise.“ Riik võib luua inimestele kõiksugu võimalusi oma elu paremaks muutmiseks, kuid lõppude lõpuks elab igaüks oma elu siiski ise. Riik ei saa langetada inimese eest otsuseid ega dikteerida, kuidas mingisuguses olukorras käituda tuleks.
Elukvaliteet on väga lai mõiste, millele pole olemas ainuõiget seletust. Inimesed elavad vastavalt oma soovidele, põhimõtetele ja väärtushinnangutele, mis kujundavad välja nende arusaamu sellest mitmetähenduslikust sõnast.
Elukvaliteet on inimeste endi teha #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrepohlak Õppematerjali autor
Kirjand elukvaliteedist.

Sarnased õppematerjalid

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult

Ühiskond
UÃHISKONNAOÃPETUSE-konspekt
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult

Kategoriseerimata
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda

Ühiskond
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond.

Ühiskond
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. 3. Poliitfilosoofia tekib koost riigiga. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu korralduse institutsionaalseid protsesse (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament), kõik

Õiguse filosoofia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 --------------------------------------- MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav. Ärge segage vahele, laske lastel kasvada nende endi loomulikus rütmis ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse sajand", mis tõlgiti kiiresti peaaegu kõigisse Euroopa keeltesse. Inimene, kes polnud päevagi

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne ­ nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised,

Õigus
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja

Saksa ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun