Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "E-seminar 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse-katse ülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valige, 2021, seminar, majandusteadusesse, toompalu, muutuja, kapital, alternatiivkulu, ceteris, paribus, ressursid, mikro, alljärgnevatest, majanduskasv, lõpetatud, nafta, piiramatud, majandusressursid, makroökonoomika, avaleht, kursused, ratsionalism, tootmisteguriga, karjamaa, autoosad, leiukoht, printer, laohoone, tootlike, intress, loodetudkapital intress maa rent töö palk Küsimus 3 Mis alljärgnevast on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Küsimus 4 Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks:
rahuldada rahuldatud vajadused tekitavad kohe uusi vajadusi (mõtle siia juurde näiteid!) Küsimus 16 Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses Jah. nappust alternatiivkulu efektiivsust Võimaliku tootmise piir ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses selleks peaksime teadma ühiskonna eelistusi. Küsimus 17 Mis alljärgnevast ei too kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumist väljapoole Valmis (nullpunktist kaugemale): Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: inimeste teadmiste ja oskuste kasv
Question 1 Question text Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. printer autoosad pangaametnik karjamaa laohoone nafta leiukoht Question 2 Question text Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: maa kapital töö ettevõtlikkus Question 3 Question text Mis alljärgnevast on õige? Select one: Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Question 4 Question text Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Select one: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid
Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi
Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks:
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 1 Rahvamajandus on õpetus majanduse üldistest seaduspärasustest. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale
Kui Suure Lobsteri alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige v.a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel. 6. Kui majandus kasvab, siis: võimaliku tootmise piir nihkub väljapoole. 7. Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a. inimeste oskused, inimeste raha ja firmade raha. 8. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on sama. 9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist.
Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Ülesanne on maksimeerida kasumit kasutades võimalikult vähe ressursse. Tuleb vaadata laiemalt. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus
kirjeldus; 6. b; vastusvariant c) on igal juhul vale; a) ja d) samuti valed; 7. c; vastusvariant a) igal juhul vale, sest majandusressursse e tootmistegurid kasutatakse kõikide toodete ja teenuste valmistamisel; vastusvariant b) on küll õige, kuid ei vasta esitatud küsimusele; vastuses d) esitatud viide prognoosile tähendab aga püüdu ette ennustada tulevikku, mis võib osutuda täpseks või vähem täpseks; 8. a) kapital (e kapitali- või investeerimiskaubad) b) maa (e kõik loodusest saadav e kõik loodusressursid) c) kapital d) maa e) töö(jõud) f) kapital 9. b; kapital esineb siin tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses!; 10. b; tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses vaadeldakse nimelt reaalset kapitali e uusi kapitali (investeerimiskaupu); 11. c; 1) maa rent; 2) töö palk; 3) kapital intress; 4) ettevõtlus (e ettevõtlikkus) kasum (kahjum); 12
Küll aga on arvude jaoks loodud omaette andmetüübid. Komadega hakkama saavaks arvutüübiks on double, ainult täisarve tunnistavaks tüübiks int. Levinumate andmetüüpide (nagu näiteks string ja int ja double) omavaheliseks tüübiteisenduseks sobivad klassi Convert käsklused. Rida double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); võtab tekstina olevad tollid, teisendab nad arvutimälus ümber reaalarvuna kirjutatavateks andmeteks ning jätab tulemuse meelde muutuja (märksõna) TollidArvuna alla. Viimase saab juba koefitsiendiga läbi korrutada, tulemuse tekstiks muundada ning vastusesildi peal näidata. protected void Button1_Click(object sender, EventArgs e) { string TollidTekstina = TextBox1.Text; double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); double koefitsient = 2.54; double SentimeetridArvuna = TollidArvuna * koefitsient; string SentimeetridTekstina = Convert
Oletame, et tarbijal on 28 eurot ja hüvise X hind on 8 eurot ning hüvise Y hind on 4 Eurot. Seega, tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: Valige üks: a. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y(kogukasulikkus TU=188) ÕIGE Kas esitatud väide on õige: Valige üks: a. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. c. Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. d. kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. ÕIGE Mis alljärgnevast on korrektne? Valige üks: a
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1
luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist
luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist
Teine definitsioon tuleb kõne alla eelkõige just neil kordadel, kus tegemist on otsustamiseks vajamineva Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus informatsiooni kõrge hinnaga (näiteks mõõdetuna ajas, mis kulub selle informatsiooni hankimisele). 1.2. Põhiprobeem ÖKONOOMILINE meil on piiratud ressursid kuid piiramatud vajadused VÄHESUS, NAPPUS (scarcity) olukord, mil vajadused ületavad ressursse VALIK (choice) JA ALTERNATIIVKULU (opportunity cost) Tuleb teha valik: Mida, what ? (mida toota?) See küsimus on riigi ja ettevõtte seisukohalt elulise tähtsusega. Kõige lihtsam vastus kõlab nii: toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Avatud majanduse tingimustes nagu Eesti majandus seda on, tulevad kõne alla nii tarbijad Eestis kui ükskõik millises välisriigis. Turule,
Oligopolse turu puhul ei pea müüa arvestama konkurentide tegevusega kuna konkurente on vähe. õige 17.Kui tarbijate sissetulek suureneb nihkub normaalkauba A nõudluskõver paremale. õige 18.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vale 19.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihkub pakkumiskõverast vasakule. vale 20.Cetris paribus tähendab- muudel tingimuste muutmisel. vale 21.konkurentsi vorme on neli: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. õige 22.Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris ülielastne. vale 23.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu peale maksude mahaarvamist. õige 24.Kogukasulikkus on maksimaalne kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste piirkasulikkused on võrdsed. õige 25
punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat Traditsiooniline majandus- majandustegevust juhivad kombed ja tavad Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades
Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega
võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaal
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis.
Tasakaalu korral on ettekavatsemata varud võrdsed nulliga Nagu teada nimetatakse potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahet SKP lõheks. Selda tühikut on kõige lihtsam kaotada: autonoomsete kulutuste suurendamisega Indutseeritud muutujad on sellised, mille arvväärtus sõltub rahvatulu tasemest Majandustasakaal eksisteerib siis, kui kui kõik, mis toodetakse ka ära ostetakse Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? Nii see tõenäoliselt on! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks: reaalne intressi määr Netoinvesteeringuteks nimetatakse: koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? Tavaliselt küll! Investeerimisotsuseid mõjutab: loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: Vähendab investeeringute nõudlust Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu
tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali Analüüsi käigus tehtavat viga,kus tagajärge ei seostata õige põhjusega,nim vale ja kapital Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne-
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus
majanduselu nähtuste varjatud seoseid, samuti nende seoste kujunemise põhjuslikke ahelaid, et sellisel alusel leida probleemidele optimaalseid e antud oludes parimaid võimalikke lahendeid. Marginaalanalüüs- e piirväärtusanalüüs uuritakse, kui palju vaadeldava teguri üheühikulisel muutumisel muutub temaga seotud teine tegur. Majandusseadus on sisemise, olulise, püsiva, eeskätt põhjusliku (e kausaalse) seose väljendus majanduselus. Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks, püsivaks jäädes. Majandusuuringutes sageli rakendatav eeldus, mille kohaselt kõigi teiste muutujate väärtused, peale uuritavate jäävad tinglikult endisteks e muutumata. Vale põhjuse viga e post hoc viga on loogikaviga, mille puhul üht sündmust, mis teisele eelnes või toimus samal ajal, peetakse teise sündmuse põhjuseks
Kui kapitalkaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. - On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. - Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstatne, siis on tootmiskõver sirgjoon. Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Punkt F on tarbijatele kättesaamatu, kuna puuduvad vajalikud ressursid.Punkti F jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus Punkt E on tarbijatele kättesaadav, aga on ebaefektiivne, kuna ressursse pole efektiivselt kasutatud. Liikudes punktist B punkti A on 10 leiva alternatiivkulu 1 relv. VALIKUD: - ekstreemsed – toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (efektiivne)
c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. töö b. maa c. kapital d. raha e. ettevõtlus Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Küsimus 5 Kui kauba hind kasvab 10% ja nõutav kogus suureneb 5%, siis elastsuse koefitsient on: Vali üks: a. 2,0 b. 0 c. suurem kui 2,0 d. 1,0 e. 0,5 Tagasiside Õige vastus on: 0,5. Küsimus 6 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. pakkumisfaktori muutuse c. nõutava koguse muutust d. hinna muutust e. nõudluse kõvera nihke Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport........................................................
Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised;
annaabi.ee 
