...........................................................................16 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 5 (19) 3. Olemasolev protsess 3.1. Protsessi taust Deklareerimise protsess on üks ülikooli administratiivse poole alustalasid. Antud protsessi tulemusena saab ülikoolile selgeks mis aineid tudeng õppima hakkab. Sellest on huvitatud tudeng, dekanaat, aineid õpetavad õppejõud, aineid õpetavad instituudid, ülikooli juhtkond (ülikool), ülikooli raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile.
Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon..............................................................................................................................6 1.2 Planeerimine......................................................................................................................6 1.2.1 Äriteenuse valik (taust)......................................................
Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud. Analüüsimudeli tükeldamine, haldamine, dokumenteerimine, versioonide ja muudatuste haldus. Analüüsimustrid. Süsteemianalüüsi protsess (iteratiivse arenduspotsessi raamistikus). Üleminek analüüsilt disainile. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Hindamisviisid: 1.Iseseisva töö kaitsmine (40% eksamihindest, praktilise töö esitamine on eksami eelduseks). 2.Teise tudengi töö hindamine ( 10% eksamihindest). 3.Kontrolltööd kõigi suuremate teemade läbimise järel (eksami eeldus, 50% eksamihindest). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Õppekirjandus: C.Larman, An Introduction to Object-Oriented Analysis and Design and the Unified Process: Applying UML and Patterns, 2001 (või hilisem). L.Sterling and K.Taveter, Agent Oriented Modeling, The MIT Press, 2009. J
1.5 Põhiobjektide loetelu Leping kahe ülikooli vahel Ained Õppejõud Registreerimine Eksam Info vahetus Transcript of records 1.6 Tegutsejate loetelu Vahetusüliõpilane Õppejõud Erasmuse kontori töötajad-Head of international cooperation and mobility 1.7 Infovajaduste loetelu Erasmuse programmis osalevate välisüliõpilaste ja võõrkeelsete ainetega seotub õppejõudude oluliseimad infovajadused: Võõrkeeles õpetatavad ained ( tudeng, õppejõud, õppetooli juhataja). Välistudengi registreerimine ( välistudeng, Erasmuse programmi juht). Õppejõudude poolt õpetatavad ained. Registreerimine lähteülikoolis. Deklareeritud ainete sooritamine. Transcript of records ( Tulemuste vahetamine kahe ülikooli vahel) 3 2. Infosüsteemi eesmärgid Erasmuse infosüsteemi eesmärgid on: Eesmärk: Saada ülevaade ülikoolidest, kellega on sõlmitud sõprusleping.
· koostada allsüsteemide eskiismudelid Projekti põhitulemusteks on strateegilise analüüsi vaated: · Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade, mis sisaldab: · Pädevusalade vaadet · Funktsionaalset vaadet · Põhiobjektidele vastavate registrite vaadet · Arhitektuurivaade · Arendusvaade 1.3 Tööjaotus Antud töö valmib kahe Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna tudengi mõttetöö tulemusena. 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade 2.1 Terviksüsteemi üldvaade 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmärgid Antud terviksüsteemiks on raamatukogu infosüsteem, mille eesmärgiks on lihtsustada teaviku laenutamise ja tellimise protsessi. Terviksüsteemi tükeldamise loogika: 8 Kasutatakse kolme dekompositsiooni loogikat:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ..........................................................................................................................
.........................................107 4.1.5 Töötajate funktsionaalne allsüsteem........................................................ 107 4.1.6 Rendi funktsionaalne allsüsteem..............................................................107 4.2 Arendusprotsess ja projektid......................................................................... 107 4.2.1 Projektide arendamise üldine skeem (põhineb RUP-il): ...........................108 1.1.1.158Esimene iteratsioon, käsitleme süsteemi kui tervikut:: ....................108 1.1.1.1Arendamise faas (järgnevad iteratsioonid)..........................................108 1.1.1.2Ehitamise faas.....................................................................................109 1.1.1.3Rakendamise ja siirdamise faas..........................................................109
Stsenaarium (tüüpiline sündmuste järjestus): 1. Klient alustab tellimuse koostamist. 2. Süsteem kontrollib, kas kliendil on juba tellimusi, mis on olekus ,,loodud" või ,,vajab parandust" ning, kas nende arv ei ületa 10 tükki (OP3.1), kui mitte, siis loob uue tellimuse (OP3.2). 3. Süsteem väljastab tellimuse koostamise maketi. (OP3.3). 4. Klient valib tooteid (ehk menüü_rida), mis tahab tellida (käivitub kasutusjuht menüü vaatamine). 5. Klient lisab uue toote oma tellimusse. 6. Süsteem salvestab andmed (OP3.4). 7. Süsteem arvutab välja tellimuses olevate toodete hindade summa (OP3.5) ja kuvab selle kliendile. Klient saab korrata samme 4-7 niimitu korda kui soovib. Laiendused (või alternatiivne sündmuste käik) 2. Kliendi loodud tellimuste limiit on täis. 1. Süsteem kuvab teate, et kliendil on juba 10 tellimust, mis on seisundis
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke
siis veeru defineerimisel kasutada CHECK klauslit. Näiteks: sugu CHAR(1) CONSTRAINT Tudeng_sugu_piirang CHECK (sugu IN ('M', 'N')). ISO standard lubab CREATE DOMAIN lauset: CREATE DOMAIN DomeeniNimi [AS] andmetüüp 16 [DEFAULT väärtus] [CHECK (tingimus)] Nii saab defineerida domeeni üks kord ja kasutada seda paljude erinevate tabelite veergude defineerimisel. Nt: CREATE TABLE Tudeng (tkood CHAR(10) PRIMARY KEY, ... kursus domeeni_nimi); Domeeni kustutamine: DROP DOMAIN DomeeniNimi [RESTRICT | CASCADE] Vaikimisi RESTRICT. Sellisel juhul ei kustutata domeeni, mida mõnes tabelis kasutatakse. 3. Olemi terviklikkus Olemi terviklikkuse (ingl. k. entity integrity) reegel ütleb, et mitte ükski primaarvõtmes sisalduv veerg ei või olla tühi (väärtus määramata). Tabeli loomisel tuleb siis kasutada PRIMARY KEY klauslit.
Graafiline Tabeli kujuline Hea näide kasutajajuhtude kohta on meditsiiniline tarkvarasüsteem, kus patsient saab panna arsti juurde aega, arst saab patsiendi kohta andmeid jne. o Need on erinevad asjad! Nende erinevused on näiteks: Kasutusjuhud on keerulisemad ja tänu sellele võimalik kasutada laialdasematel aladel Kasutuslugu reaalse maailma protsess ja kasutusjuht selle abstraktsioon Kasutusjuht näitab seost erinevate tegutsejate vahel ja kasutuslugu on ühe tegutseja piires Kasutuslool on kindel stsenaarium ja kasutajajuht on süsteemi stsenaarium. Peamiselt on kasutusel kasutajalugu, mis lüüakse lahti task-ideks, kuna see on efektiivsem ja kiirem võrreldes kasutajajuhtudega.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks v�
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
nendest numbritest peaaegu võimatu midagi välja lugeda. Kas te saate ülevaate õpilaste pulsisagedusest? Kui kerge on leida kõige kõrgemat ja kõige madalamat pulsisagedust? Kas pulsisagedused on jagunenud ühtlaselt minimaalse ja maksimaalse väärtuse vahel või on mõned pulsisagedused tihedamini esinevad kui teised? Neile küsimustele oleks palju lihtsam vastata, kui meie pulsisagedused oleks järjestatud suuruse järgi. Teeme seda: 50 tudengi pulsisagedused (lööki minutis): Sellist rida, kus me oleme kvantitatiivse tunnuse väärtused järjestanud nende suuruse järgi nimetatakse VARIATSIOONIREAKS e.JAOTUSEKS. Nüüd on meil lihtne leida minimaalne ja maksimaalne pulsisagedus: 62 ja 96 lööki minutis. Need väärtused võimaldavad meil lihtsalt leida jaotuse ULATUSE, milleks on maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Meil 96 miinus 62 annab ulatuseks 34 lööki minutis.
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Väga sageli ei piisa siinsest mõõtühiute seadistamiseks, ja nii mitmelgi juhul tuleb mõne mõõtühikutega seotud suuruste kasutamisel nad täiendavalt meetermõõdustikku ümber lülitada, näiteks läsus LINEWEIGHT. Järgnevalt ilmub sellele pildile aken, mille abil saab teha mõningaid valikuid: ÜLESANNE I Pinnatükk 10 – Work – tööviisi; – Learn – eneseharimist – õppimist; – Extend – täiendavaid võimalusi. Tööviisi valimise aknast Work: ÜLESANNE I Pinnatükk 11 Saab valida omakorda: – uue joonise loomise; – olemasoleva joonise avamise; – joonise eeskuju (trafareti) avamise. ÜLESANNE I Pinnatükk 12
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
