Tartu Ülikool Türi Kolledz Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et
.......................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID.......................................................................................................................4-6 4. DOSIMEETRIA ALUSED...........................................................................................................6-7 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID...........................................................................................7-8 6. MOBIILMÕÕTMISED...................................................................................................................8 7. PORTATIIVSED MÕÕTMISED...............................................................................................
ülesvõtteparameetrid, mille korral röntgenfilmi optiline tihedus ei muutuks rohkem kui 10% i. i. Konstantsustestide tehakse olemasolevate võimaluste piires regulaarselt, lubamatu on tööle asuda uue aparaadiga, millel testid on tegemata. Isikudosimeetria Meditsiinikiiritust kasutava personali kutsekiiritust hinnakse isikudosimeetriaga. Dooside suurust on vaja teada kiirgusohu hindamiseks. Dosimeetria põhineb kiirguse poolt aines põhjustatud füüsikaliste ja/või keemiliste muutuste kvantitatiivsel hindamisel. Mõõdetakse kas ekspositsiooni, mis siis arvutuslikult muudetakse doosiks, või neeldunud doosi. Mõõdetud doosid registreeritakse ja neid võrreldakse sarnasel kiirgustööl varem saadud doosidega. 1. 1. Kiirgustöötajate individuaaldoose mõõdetakse termoluminestsents- dosimeetritega (TLD). See on rutiinne tegevus. 2. 2
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon, biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid, eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid, vedelike läbipaistvus, neeldumine, spektraalanalüüs, ultra-ja infravalguse mõju (optika); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika). 10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse? Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristlik pikkus on antud liiki objekti keskmine pikkus, mille abil on võimalik leida füsioloogia ja anatoomia omadusi ja funktionaalseid suurusi. 11: Defineerida kinemaatika mõisteid: kiirus ja kiirendus. Kiirus on mingi protsessi muutumine ajas, ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumine ajas.
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
