Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused? Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19. Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud
Looduslik kiirgus ehk kiirgustaust 30 aasta looduslik kiirgusdoos inimesele Kosmiline kiirgus 20...40 mSv Maa radioaktiivsus 10...15 mSv Radioaktiivne kaalium 6 mSv Radioaktiivne süsinik 0.5...1 mSv Kokku : 40...60 Meditsiinilise kiirguse kasutamine võib seda doosi isegi kahekordistada Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele Kiiritushaigus Keharakkude surm Surm Geneetilised mutatsioonid, ning sellest tulenevad väärarengud Leukeemia Vähk Videoklipike Kiiritushaigus Kutsub esile liigne radioatiivsusega kokkupuude Esimesed tunnused ilmnevad doosil 0.5...1 Sv Mõju tervisele olenevalt doosist 2 ... 10 Sv juures areneb silma katarakt (läätse hägunemine), tekivad vereloomehäired, vere puna- ja valgeliblede arv väheneb.
Röntgenkiirgus 2014 Kiirgus Aine mikrosüsteemi muutus Välispidise mõju toimel elektronid ergastuvad ja hüppavad kõrgematele orbiitidele Kiirgus tekib,kui mikrosüsteem läheb ergastatud olekust tagasi stabiilsesse põhiolekusse Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida kudesid Mida mõõdetakse? Neeldunud doos ehk neeldunud energia Kiirguse mõju konkreetsele koetüübile Sagedus (Hz) Lainepikkus (cm) Kus kasutatakse? Meditsiinis Astronoomias Tööstuses Kunstis Lennujaamades Teaduses Mõju Otsene mõju Kaudne mõju Kiiritushaigus ja surm Tinast kaitse Tänan kuulamast!
+ - Tuumaelekter on suhteliselt odav Tuumaelektrijaama ehitamine väga kallis Tuumakütus on odav Tuumaelektrijaamade ohtlikus Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või pikemaajaliselt nõrgema kiirguse tõttu. 13. Mis on biodoos? Kiirguse mõju organismile 14. Milles seisneb kiirguskaitse? Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kiirguse tugevust. 15. Millega mõõdetakse kiirgust? Dosimeetritega.
Röndgenkiirgus Karl Loorberg Kristel Kiisler Avastamine • Röntgenkiirguse avastajaks on serbia leiutaja Nikola Tesla. • Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Ühikud • Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus • Saab mõõta röntgenkiirguse footoni energiat ja kiirguse radiomeetrilisi suurusi nagu intensiivsus. • Röntgen (R) on iganenud traditsiooniline kiiritatuse ühik, mis vastab kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõttel: 1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline ...
jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on terve lagunemise aja vältel ohtlikud, mille pärast tuleb neid ka jälgida sama kaua. Muidugi tuleb need ained ka kuskile paigutada, meeles pidades, et nende transport on ohtlik ja keeruline. Minu arvates on see suur miinus tuumaenergia tootmise juures. Tuumaelektrijaamad on riigile mitmet moodi kahjulikud
neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie lain...
Ioniseerivateks kiirgusteks loetrakse a, b, y, röntgen ja neutronkiirgus, aga ka ultravalgus. Ioniseeriv kiirgus võib rakumolekulide ioniseerimisel esile kutsuda: *muutused raku normaalses talitluses, *vigane rakk võib hakata ennast taastootma vähkhaigus, *suurem hulga molekulide või DNA molekuli lagunemisel raku surm. *kui sureb suurem hulk rakke ei pruugi mõni organ või kogu organism enam taastuda. Kahjustused võib jagada: 1) somaatilisteks mõju avaldub kiiritatul (vähktõbi, kiiritushaigus, surm); 2)geneetilisteks mõju avaldub järglastel. 1) deterministlikuteks teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm); 2) stohhastilisteks doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda. Neeldumisdoos näitab aines neeldunud kiirusenergia hulka massiühiku kohta. (1Gy = 1J/kg). Suhteline bioloogiline efektiivsus
Paljunemisel tekitab ta sel juhul hulganisti samasuguseid defektseid rakke. Defektsete rakkude kiire paljunemisega seotud haigusi nimetatakse vähihaigusteks. Seega võib tuumakiirgus olla üheks vähi põhjustajaks. Kiirguse poolt organismile tekitatud kahjustusi võib üldjoontes jagada kaheks: somaatilised (kehasse puutuvad: kr k sôma keha) ja geneetilised. Somaatiliste kahjustuste puhul on tagajärjeks vähktõbi või kiiritushaigus, mille sümptomid on iiveldus, väsimus, juuste väljalangemine jms; ja suuremate kiirgusdooside korral isegi surm. Geneetilised kahjustused on seotud muutustega reprodutseerivates rakkudes, mille mõju avaldub kahjustuse saanud isiku järglastes. Kiirguskaitse aluseks on võimaliku kiiritusriski vähendamine nii minimaalseks kui võimalik. Igasugust liigset kiiritamist peaks võimalikult vähendama. Näiteks tuleks paljude elamute siseõhus vähendada radooni sisaldust
Tuumafüüsika. 1.Rutherfordi katse I -kiirgus sai väljuda plii kastist ainult ühes suunas sirgjooneliselt. Tekkisid sähvatused ekraanil. II Kuldlehe korral üksikud oskesed levisid laiali, enamus läksid sirgjooneliselt läbi nagu poleks midagi juhtunud, üksikud põrkusid tagasi (mis oli kõige hämmastavam). Järeldus: kujutas ette, et aatomi keskel on positiivne tuum, mille läbimõõt on võrreldes aatomiga 100 000 korda väiksem. Samal ajal on enamus aatomi massist tuumas. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronide kogulaeng ja tuuma laeng on võrdsed. Rutherfordi teooria puudused: 1. Ei selgitanud energia (nt.valgusenergia) kiirgumist ja neeldumist (kui laetud osakesed liigucvad kiirendusega , siis peaks aatom koguaeg energiat kiirgama. Tegelikult kiirgab ainult siis, kui ta on energiat väljaspoolt ise juurde saanud. Neelab ja siis kiirgab): 2. Ei selgitanud seda, miks aatom on suhteliselt püsiv ...
raku normaalset toimet Kui hävib kriitiline hulk valgu molekule, rakk sureb DNA molekuli kahjustumine on tõsisem, kuna rakus võib olla ainult üks selline molekul Kriitilise hulga rakkude surm toob kaasa taastumisvõimetuse Võib juhtuda ka , et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt samasuguseid defektseid rakke. Vähk! Tuumakiirguse bioloogiline toime Somaatilised kahjustused tagajärjeks vähktõbi, kiiritushaigus Geneetilised kahjustused tagajärjed avalduvad järglastes Tuumakiirguse bioloogiline toime Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure
Kiirguse toksiline mõju on nähtavasti seotud sekundaarsete reaktsioonidega, kus toimub orgaaniliste molekulide sidemete lõhkumine. Tekivad aktiivsed biokeemilised produktid, mis on katalüsaatoriks sekundaarsete biokeemiliste reaktsioonide ahelale, mis lõppkokkuvõttes tekitab organismi erilise seisundi, mida nimetatakse kiiritushaiguseks. Selle haiguse korral rakud surevad, verre ilmuvad patoloogilise ainevahetuse produktid toksiinid. Teaduslike uurimuste praeguselt seisukohalt võib kiiritushaigus tekkida: a) lühiaegsel kiiritusel, kui doos on 50 rem, b) pikemaajalisel ühtlasel kiiritamisel, kui doos on 150 rem. Kiiritushaiguse eluohtlikkust hinnatakse järgmiselt: I, kerge: 100-200 rem; II, keskmine: 200-400 rem; III, raske: 400-600 rem; IV, üliraske: üle 600 rem. Erinevad kiirgused on erineva bioloogilise toimega. Põhjus seisneb kiirguste erinevas füüsikalises toimes elusainest läbiminekul
DNA molekuli kahjustumine on tõsisem, kuna rakus võib olla ainult üks selline molekul Kriitilise hulga rakkude surm toob kaasa taastumisvõimetuse Võib juhtuda ka, et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul tavaliselt samasuguseid defektseid rakke. Vähk. 43 Tuumakiirguse bioloogiline toime Somaatilised kahjustused tagajärjeks vähktõbi, kiiritushaigus Geneetilised kahjustused tagajärjed avalduvad järglastes 44 Tuumakiirguse bioloogiline toime Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg 45 Efektiivne doos Ühik siivert (Sv) Võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse
· Vabastati Filipiinid · Okinawa vallutamise järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine allveelaevadega merelt. · Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast. · NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias. · President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti. · 6. ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile · Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, verevähk) · Jaapan kapituleerus 15. aug 10. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Riigipiirid · Taastatakse Saksamaa 1937. a piirid · Saksamaa idapiir Poolaga läheb mööda Oderi ja Neisse jõge · Ida-Preisimaa läheb N Liidule · Sakslased deporteeritakse oma etnilisele kodumaale · N Liidu poolt 1940
energia on kvantiseeritud, siis on ka tekkiva kiirguse spekter diskreetne. Kiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri: 1) otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele; 2) kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib vee radiolüüs ja vabad radikaalid kahjustavad valgumolekule. Suure doosi tagajärjeks on kiiritushaigus ja surm. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda. Üheks kiirituse tagajärjeks on vähk. Et kaitsta inimesi või seadmeid röntgenkiirte eest, kasutatakse tihti tinast varjestust, sest see on ühtaegu tihe ja kättesaadav. Mida tihedam on aine, seda suurem on tõenäosus interaktsiooniks footoni ja aatomi vahel ja seda paremat varjestust see pakub. 2.1.3 Gammakiirgus
ülehappelisus epiteelkatte (kattev rakukiht, katabolismi (lagundav ainevahetus) ja mehhaanilised, füüsilised, moodustab näärmeid) kudede laguproduktide ning ekskrement keemilised traumad (nt. happega kahjustus ja kudede (väljaheide) komponentide imendumine põletus, pulbri sissehindamine); massiivne lagunemine verre kiiritushaigus koos naha-, (vigastus, traumad) limaskesta-, soolestiku- ja bronhide kahjustusega isheemilised (elundisse või elundite funktsioneerimisvõime piiratus; emboolia (trombi põhjustatud kehaossa suunduva vere proteolüütiliste ja oksüdatsiooni ühe või mitme veresoone
kaasas. [3] Röntgenkiirguse mõju tervisele jaotatakse otseseks ja kaudseks. Mõlemad kahjustavad valkude struktuuri: otsene mõju on kiirguse neeldumisel vabanenud suure energiaga osakeste mõju otse valkude ja DNA molekulidele; kaudseks mõjuks nimetatakse kiirete elektronide mõju molekulidele. Tekib vee radiolüüs ja vabad radikaalid kahjustavad valgumolekule. Suure doosi tagajärjeks on kiiritushaigus ja surm. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda. Röntgenikiirgus võib põhjustada vähki haigestumist. [9] Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega elektromagnetkiirgus (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks.
suurema radionukliidide sadenemise kui teistes. Kohaliku tasemel oli see katastroofi mõõtmetega kiirgus lõppes 31 inimese (neist 28 olid tuletõrjujad) surmaga. Tuletõrjujad said sadestunud radionukliididest suuri välidoose (vahemikus 3-16Sv). Naha saastumine peamiselt beetakiirgust eraldavate radionukliididega põhjustas raskekujulist erüteemi. 209 inimest paigutati haiglasse, neist 106-l diagnoositi äge kiiritushaigus. Õnneks nad paranesid. Peamised radionukliidid, mis põhjustasud doose lähikonnas ja kaugemal asuvatele inimestele, olid jood-131, tseesium-134 ja tseesium-137. Peamise osa doosist moodustas pinnases asuvate radionukliidide välikiiritus, jood-131 sissehingamisest (sadestus kilpnäärmesse) ja toiduainetes sisalduvate radionukliididest põhjustatud sisekiiritus. [], [] Isikudosimeetria Kiirguskeskus teostab kiirgustöötaja isikudosimeetrite kontrolli Lepingu aluse. Keskuses
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks. Patoloogia on põhiliselt...
Vabastati Filipiinid Okinawa vallutamise järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt. Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast. NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias. USA tuumapommid President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti. ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile. Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, hiljem verevähk) Jaapan teatas kapituleerumisest 15. aug. Euroopa sõjajärgne korraldus Riigipiirid Jalta ja Potsdami konverentside otsused 1945. Pariisi rahulepingud teljeriikidega 1947. Saksamaa: taastati 1937. a piirid. Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. Sakslased deporteeriti oma etnilisele kodumaale N Liidu poolt 1940
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
