Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diktatuurid Euroopas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diktatuurid, diktatuuride, valimiskünnis, totalitaarsed, rahval, tõestasid, raskest, valima, riigikord, mõjuvõim, keskklass, töölisklass, rahulolematust, demokraatlikes, harjunud, vahendiks, karistada, vaenlasi, versailles, rahulepingud, mõningaid, leidsid, majanduskriis, terav, riigisisene, võimuvõitlus, lisandusid, mittedemokraatlikudDemokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid
Sellepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendielamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittetdemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et toetavad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati pärast Teist maailmasõda mitmes riigis valimiskünnis (näiteks need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest. parlamenti ei pääse). Kokkuvõtvalt võib väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur kahe maailmasõja vehlisel perioodil järgnevatel põhjustel: valimisõigus laienes mitmetele inimestele, kel puudus kogemus poliitilisel maastikul orienteerumiseks; Esimese maaimasõja mõjul oldi harujutud karmikäelise juhtimisega; ebaõiglased maailmasõjajärgsed rahulepingud; majanduslikud
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõ
lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõiguste rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid). Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Diktatuure iseloomustavad jooned Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud
Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud? ,,Rahvas võidab või sureb!"  need sõnad kuulusid Saksa natside juhile Adolf Hitlerile. Sellest põhimõttest lähtusid kahe maailmasõja vahelisel ajal paljud suuremad diktatuurid. Oma eesmärkide saavutamise nimel saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed.
Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud
erakondade paljusus. Seepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks.Nad võisid parlamendisaalis avalikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. AUTORITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimisel · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi · NÄITEKS: enamus Euroopa riike, kaasaarvatud Eesti TOTALITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud
Demokraatia ja diktatuurid 1920.  1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja
valimiskünnis. Viimane põhjustas olukorra, kus parlamendi ja valitsuse töö oli häiritud (näiteks Eestis olid perioodil 1920-1931 ametis valitsused, mille keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Lisaks pääsesid parlamenti pisikesed ebademokraatlikud jõud, kes said parlamendis ametlikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ja diktatuuri kehtestamist. Usun, et saadud kogemus oli õpetlikum, sest Teise maailmasõja järel kehtestati paljudes riikides valimiskünnis. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil kehtestati mitmetes Euroopa riikides diktatuur järgnevatel põhjustel: muutused ühiskonna poliitilises elus (poliitilist õiguste laienemine laiematele rahvahulkadele), maailmasõja mõjul olid inimesed harjunud karmikäelise juhtimisega ning demokraatia piiramisega, ebaõiglane Versailles´ süsteem, majanduskriis ja valimiskünnise puudumisest tingitud erakondade paljusus parlamendis. Isiklikult
Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada.
juhil ehk diktaatoril on otsuste tegemisel piiramatu võim. Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni. Diktatuuride tekkepõhjused I 1) Muutused ühiskonnas • Uued valijad - töölisklass ja naised, • neid kergem mõjutada ja nende rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2) Sõja mõju • Sõja ajal inimesed harjusid, et riigis oli nö karm käsi, kes nende eest otsustas. Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõja aja efektiivne ja peale sõda ootasid inimesed samuti, et selline valitsemine jätkuks. Diktatuuride tekkepõhjused II
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus
5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus  üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3
usu demokraatiasse. 3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud? Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti)
NSVL  kohustuslik sõjaväeteenistus  relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa  Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel Koalitsioon: valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille alusteks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendi
Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus
liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Diktatuurid jaotatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa rühma kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarsed olid 1920.-1930. aastail enamikud Euroopa diktatuurid. Totalitaarseid diktatuure iseloomustavad lisaks eelnevale ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine
4. Majanduslikud raskused - reparatsioonimaksud, kiire inflatsioon, tooraineallikate kadumine 5. Terav riigisisene võimuvõitlus - poliitilised erakonnad mustasid üksteist ja tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 6. Valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Diktatuuri liigid. autoritaarne diktatuur - kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, seadusi muudavad valitsused oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed, k.a. Eesti tolitaarne diktatuur - võim koondunud ühe isiku kätte, kontrolliti ka inimeste mõtteavaldusi ja väljendusi. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all hoidmine (küüditamine ja surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Diktatuuridele iseloomulikud jooned
Kuigi majanduskriis andis tunda ka nendes riikides, mõjutas see riigi elu vähem. Suurbritannias oli põhiseaduslik monarhia. Seadusi võttis vastu parlament, nende täitmist korraldas valitsus. Parteidest juhtisid põhiliselt konservatiivid. Prantsusmaal kehtis alates 1870-ndast aastast vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev. Parteisid oli küll rohkem kui Suurbritannias ja need vaheldusid üsna kiiresti. Rahvarinde juhtimisel paranes elanike heaolu. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides ka demokraatlik kord säilis. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Autoritaarsetes riikides ei ole rahval võimalust osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarse diktatuuri iseloomulikuks jooneks on ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Nii
Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine  palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Taotleb seda, et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. · diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46). Võimul üks partei ja ideoloogia
8. Inglismaa 1920-30. aastatel Peale Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailmajuhtiv rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus. Seal oli: parlamentaarne monarhia (kuningas või kuninganna, kes ei osalenud igapäevases riigi juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Kahe partei süsteem: konservatiivne partei versus leiboristlik partei, kes kaitses tööliste huve. Leiboristlik partei lõi valimisreformi: 21.aastased mehed valima (enamused töölised, varem polnud saanud valida) Ka naised said õiguse valida. Arendati ka laevaehitust ja kangatööstust, mis kumbki ei edenenud. Lisaks oli ka võlg USA-le. Suurbritannia importis põllumajandus saadusi. Briti Rahvaste Ühendus= Suurbritannia + dominioos( omavalitsus: Kanada, Uus- Meremaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika) + kolooniad 9. USA 1920-30. aastatel Usa parteipoliitiline süsteem sarnanes Suurbritanniale. Seal toimis ka
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
14. Millised riigid võitlesid aktiivsemalt oma iseseisvumise nimel? Iirimaa ja India 15. Majanduse tõusu põhjused Prantsusmaal. Tänu võidule liideti riigiga rikas tööstuspiirkond Elsass-Lotring. Majandust edendasid ka reparatsioonimaksud. Varasem põllumajandusmaa oli muutunud võimsaks tööstusriigiks, kus arenesid kiiresti uued tööstusharud. Lisaks olid Prantsusmaal ka kalarikkad rannikumered. 16. Mille poolest erines Prantsuse riigikord Suurbritannia omast. Erinevalt Suurbritanniast (parlamentaarne monarhia) kehtis Prantsusmaal vabariik. Valitsused ei olnud stabiilsed, tegutses palju parteisid ning valitsus vahetus umbes iga poole aasta tagant. 17. Miks olid Prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses palju parteisid ning poliitiline elu oli väga kirev. 18. Kuidas moodustati Rahvarinde valitsus? Kui kaua ta valitses? Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. Prantsusmaa areng: Riigikord: demokra
Tänapäeval iseloomustavad demokraatiat : kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Enne I maailmasõda oli demokraatlikke riike tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraatia maine ning paljud riigid otsustasid demokraatia kasuks. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. 1918. Aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda ( valima lubati mehed alates 21. Eluaastast ja valimisõiguse said ka naised, kes olid 30 aastased  kaotati 10 aasta pärast ) . Tänu naisõiguslastele ( sufrazettidele ) said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. Liberalism ja konservatism olid juba mõnda aega Euroopas tuntud. Liberalism oli uuendustele vastuvõtlikum ja kaitses isikuõigusi ja vabaturumajandust. Konservatism pooldas aga seda, mis oli juba ajaloos järgi proovitud. 19
üks ideoloogia range kontroll ajakirjanduse üle juhikultus võim pole avalik ega kontrollitav valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu trüki Âja sõnavabadus puudub Diktatuurid jagatakse autoriaarseks  pehme diktatuur segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtumises. On ka totalitaarne diktatuur, mis on jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine, ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Ãœhiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks. See toimus põhilisel 192030. aastatel. Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I
Et aga edu ei tulnud piisavalt kiirelt tekkis demokraatia kriis. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat ning nõudsid diktatuuri. Esimesena kujunes välja kommunistlik liikumine, mis soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kihiks kodanlust. Fasistlik ja natsioaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtlust, reeturiteks pidasid nad teisi rahvaid ja kommuniste. Diktatuuride tekkeni viisid: 1. Uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2. Pettumine Versailles' süsteemis 3. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskorralduse ja demokraatlike traditsioonide puudumine 4. Majanduslikud raskused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol
1. Mõisted. NSVL  Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon  Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918  1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega ol
neist oli Saksamaa ja Prantsusmaa vihavaen. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Küsimused 1, 2, 5, 6 1. 2. Kuna demokraatlik riigikord pärast I maailmasõda ei vastanud koheselt inimeste ootustele, kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, kes süüdistasid kõiges demokraatiat. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa veel järgnevad asjaolud: · uute, kergemini manipuleerivate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu · pettumine Versailles' süsteemis · pettumine demokraatlikus riigikorralduses · majanduslikud raskused 5
Muutused ühiskonnas . Sõja mõju Pettumine Versaillesi süsteemis. Majanduslikud raskused- sõja kaotanud riikidel kõrged maksud ja raha väärtuse langemine. Terav riigisisene valimsvõitlus erinevate poliitiliste liikumiste vahel. Põhirahvuse ja vähemrahvuse vahelised konfliktid . Valimiskünnise puudumine 6.Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), Autoritaarne -kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte , rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel . Totalitaarne- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontrollitakse ka inimeste mõtteavaldusi. Sellega kaasnes räige inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev võimu all hoidmine . Seda saavutati küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 7.Diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46): Diktatuuririigis oli diktaatori ainuvõim, üks valitsev partei ja tema ainuõige ideoloogia
annaabi.ee 
