Pruun katk punase katku vastu. Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Lily Eelsaar 9.Klass Marika Riit Punane katk. Kommunism hirmutas Saksamaad, ajakirjandus nim. seda punaseks katkuks. 1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud
Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana. I MS sai gaasimürgituse, tutvus poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsotsialistlik partei, 1921 sai ta selle juhiks, ta suutis panna inimesi end kuulama.) Nad kandsid pruune särke (pruunsärklased, pruun katk). Kuna natsides nägid inimesed jõudu, mis peataks kommunismi, leidsid nad palju toetajaid.
Rasmus Roos 9.A klass Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati rahva hulgas punaseks katkuks. 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Samal ajal tekkis Saksa töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler. Seda rühma hakati kutsuma pruuniks katkuks neile omaste pruunide särkide poolest. Sündis 1889 Austrias ja suri 1945 Saksamaal. Astus esimese maailmasõja algul vabatahtlikuna sõjaväkke. Oli hea kõnepidaja, oskas teisi end kuulama panna. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Pärast seda oli nende partei keelatud ja Hitler pandi vangi. 1932. aasta valimistel võitsid natsid ja 1933.
Adolf Hitleri elulugu Sissejuhatus Adolf Hitler oli XX sajandi mõjuvõimsaim tegelane: teda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Esimesed kolmekümnendad eluaastat oli ta eikeegi. Järgneva kahekümne kuue aastaga jättis ta kustumatu jälje ajalukku kui Saksamaa diktaator ja genotsiidisõja õhutaja. Lapsepõlv ning kooliiga Adolf Hitler sündis 1889. aastal 30. aprillil väikeses Austria piirilinnas Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas. Tema vanemad olid tolliametnik Alois Hitler ja tema abikaasa Klara. Adolf sündis kuuest lapsest neljandana. Lastest said täiskasvanuikka vaid tema ja ta õde Paula. Adolf oli kiindunud emasse, kuna isa oli väga karmi kasvatusega. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal.
Diktatuur Saksamaa I Maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas, kui sõjale järgnenud majanduslik ja sisepoliitiline kriis, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945)
Uue riikluse tegelikuks võimukeskseks sai Vladmir Lenini juhitud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur põlistus järk-järgult. Mõne aasta jooksul likvideeeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem! Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) ning pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Natside juhiks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmi, mille liikmed kandsid pruuni särki. Pruunsärklased korraldasasid rünnakuid linnakvartalites, kommunistidega tänavakaklusi ja hirmutasid neid, keda nad peetsid oma vaenlasteks. Pärast Hitleri aastat vanglas olekut andis ta välja raamatu nimega ,,Minu võitlus" ja teenis sellega paljude inimeste poolehoidu
toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused
näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste
soosingut sai Mussolini nautida. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Saksamaad hirmutas kommunist, mida tolle aja ajakirjanduses ka punaseks katkuks kutsuti. Kommuniste kardeti teisteski maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks osutus kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NST), mille esimeheks oli Adolf Hitler. Esialgu suhtus avalikkus natsionaalsotsialistidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, pärast mida oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933. aastal sai Hitlerist vabariigi viieteistkümnes kantsler
eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas
aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia. Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tundud. Venemaal näiteks kehtestasid enamlased oma diktatuuri juba Esimese maailmasõja ajal, lämmatades sellega igasugused demokraatia alged. Räägitakse, et natsionaalsotsialistlik Saksamaa oli väga sarnane diktatuurile. Nii see on Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli poliitiline partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik (19331945). Diktatuuri üks tunnustustest on see, et riigis on ainuvalitseja või grupp inimesi, kes seda teevad, täpselt nii oli NSDAPis.
ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda?
Föderatiivne Vabariik ning hiljem moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Endine sõjakommunism asendati uue majanduspoliitikaga (NEP). Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin. Peaeesmärgiks oli kommunistliku mõtteviisi laiendamine kogu maailmas ja Venemaa mõjuvõimu suurendamine ja võimu laiendamine. 5. Millised põhjused viisid natsistliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? Saksamaad hirmutas kommunism. Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Selle põhivaenlaseks oli Saksa Töölispartei, mis nimetati hiljem Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimees oli Adolf Hitler. Nad lõid rünnakrühmad, kes hakkasid kommunistidele vastu, seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Suurenes Töölispartei valijate arv. 1933. aastal nimetas riigipresident Hitleri vabariigi kantsleriks.
Võeti ka vastu seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht e duce. Mussolini sai tunnustust paljudest riikidest ning esialgu ka demokraatia pooldajatelt. Algselt arvati, et Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi kuid teise maailmasõja lõpus ta võim kukutati ning ta ise hukati. 1919. aastal loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölisparte, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid rünnakrühma, mis üritas hirmutada vaenlasi (juute ja kommuniste). Pärast 1923. aastal korraldatud mässukatset Münchenis olid natsiparteid keelatud ning Hitler pidi veetma aasta vangistuses, kus ta alustas raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus") kirjutamist. Selles teoses sõnastas Hitler oma ideoloogia põhimõtted, milleks oli eesmärk luua nn uus kord. Selleks oli vaja kõrvaldada
Majanduses rakendati abinõusid tööpuuduse vähendamiskes .Ettevõtteid kontrollis riik. Iga inimese igapäevaelu juhtis riik . Kõik inimesed pidid teenima riiki . . Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust . Välispoliitika eesmärkisk oli Itaalia muutmine võimsaks riigiks ja Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Itaalia fasism oli mõõdukas . Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi. 12. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): kes olid Adolf Hitler ja natsid Hitler oli Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Partei juht. Tuli võimule 1921a. SNP loodi võitlemaks kommunismi kui punase katku vastu. Natsid kandsid pruune särke nii kutsuti neid pruuniks katkuks. Nad ründasid oma vaenlasi - juute ja kommuniste 1933.a. nimetati Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja temast sai Kolmanda riigi Suur- Saksamaa juht . 13.Miks kerkisid natsid Saksamaal esile , Pärast Saksa keiserriigi langust ja demokraatia kehtestamist muutus Saksamaa
Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. Streigid olid keelatud. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid kuulutati ebaseaduslikuks peale fasistliku. Inimeste tegevust ja meelsust jälgis salapolitsei. 9)Mida tähendab duce? Duce oli kogu rahva valitseja. (Antud juhul Mussolini Itaalias) 10)Millal, miks ja kuidas tuli Saksamaal võimule A. Hitler? Algselt sai Hitler 1920.aastal Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööpartei erakonna esimeheks. Natsid kogusid poolehoidu ning 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmanda saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga, mida juhtis Hitler. 11)Kuidas nimetatakse Hitleri peateost? Kirjelda aaria rassi õpetust. Hitleri peateos oli ,,Mein Kampf" (,,Minu võitlus")
Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati toiduainete riigile andmine,sunduslik töökohustus,toitu hakati tasuta jagama,lühikest aega oli linnades korter,transport, teatrid jms tasuta.1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid.
1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma tee erakonna etteotsa, oli tema eesmärgiks selle suurendamine. Atraktiivsuse suurendamiseks muudeti erakond Saksa Natsionaalsotsalistlikuks Töölisparteiks. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid natsionaalsotsialistid mitmeid korda vägivalda. Nas ründasid oponente ning lõid oma armee, mida hakati kutsuma rünnakrühmaks. Kuna olukord riigis oli halb, otsustas Hitler, et on õige aeg võim haarata, sest Weimari Vabariik oli oma
Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki. Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas. Juhtis Itaalia riiki. MÕISTED! Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid
○ Ehkki riiki juhtisid enamasti sotsialistide, liberaalide ja keskpartei koalitsioonivalitsused, ei suudetud poliitilist olukorda stabiliseerida ja valitsuskriisid olid sagedased. Tapeti palju poliitikud, riigis oli poliitiline terror. ○ 1920 puhkes Kappi putš, mis oli marurahvuslik liikumine, mis sõjaväelaste toetusel proovis valitsust kukutada. ○ Pärat sõja lõppu oli kujunenud palju pisiparteisid ja endiste sõjaväelaste organisatsioone. ○ Adolf Hitler oli sõjaväeluure agent, kes osutus lummavaks kõnemeheks ning saavutas partei koosolekutel suure populaarsuse. Ta litus ülema korraldusel ühe parteiga ning 1920. aastal võttis ta partei üle ja nimetas selle Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. ○ Partei toetus kasvas üsna kiiresti. 1923 lootis Hitler ära kasutada rahva suurt pahameelt hüperinflatsiooni ja Ruhri okupeerimise pärast ning tegi Münchenis riigipöördekatse (Müncheni putš)
Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12
sõja tulemustes. Sellest tulenedes ta alustas Saksas vähemuste "puhastust" vägivalla abil, mis andis lõpuks ka põhjuse Teise maailmasõja alguseks. Selles essees jälgime Hitleri tegevusi ja seda, kuidas need olid võimalikud ning muid tegureid, mis võisid olukorda mõjutada. Tähtis on siiski ka meenutada Hitleri hiilgavat rahva juhtimist ja ka seda kuidas Saksa kannatas ja kannatab veelgi Hitleri mainest. Poisi kingadest poliitiliseks juhiks Adolf Hitler sündis 20. IV 1889 Braunaus Ülem-Austrias, tolliametniku Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara Hitler Poezli pojana. Hitler oli väiksena väga andekas noor poiss ja see väljendus tema heades kooli tulemustes. Kahjuks piirdus see ainult algkooliga, peale Adolfi isa Alois Hitleri surma hakkas Adolfil koolis halvasti minema ja lõpuks jättis ta kooli pooleli. Hitler ja ta ema kolisid Linzi ja seal Hitler veetis aega maalides, mis sai hiljem ka tema tõeliseks kireks. Aastal
· Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism: o 1928: Briand kellogi pakt (keelati sõda kui riikidevaheline suhtlemis vahend) o Hakati ette valmistame relvade keelustamist ja hävitamist USA maailmasõdade vahel · USA sai juhtivaks riigiks maailmas 1920- aastad: · ,,õitseng" kiire majandusareng · Isonatsionism USA ei sekku Euroopa asjadesse o Ei astuta Rahvasteliitu o Sisserände piiramine
1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.
Rahvuskogule, kes pidas oma istungeid Weimari linnas. Seal võeti vastu otsus, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik. Weimari Vabariigiks nimetatakse ajalõiku 1919-1933. Weimari Vabariigi vastu oli pahempoolne vastasrinne. Juba varem oli püütud välja kuulutada Sotsialistlikku vabariiki ning ka 1919. püüdis Saksamaa Kommunistlik Partei Berliinis võimu haarata. Katse suruti maha, juhid tapeti, kuid kommunistlik mõju jäi tugevaks. 1919. aprillis haarasid nad võimu Münchenis, kus kuulutati välja Baieri Nõukogu Vabariik ja rakendati punast terrorit, kuni valitsusväed ,,vabariigi" likvideerisid. 1923. aastal ei suutnud Saksamaa reparatsioone enam tasuda, Prantsusmaa võttis endale Ruhrimaa, Saksa lõpetas kivisöe tootmise -> majanduselu seiskus -> valitsuse sissetulekud lakkasid -> kulud kasvasid. Kulude katteks suurendati
Reich ja osariikidele (Länder) pidid jääma küllaltki suured õigused, sh. oma kohalikud parlamendid (Landtag). Riigipea oli president, kes nimetas ametisse riigikantsleri, kellel pidi olema parlamendi enamuse toetus. 1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei) 1925-1934 president Paul von Hindenburg (parteitu, konservatiiv, monarhist) Natsid 1918. aasta algul oli algul Bremenis ning hiljem Münchenis loodud partei, mille nimeks 1919 sai Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei). Selle juhtide hulgas olid väga parempoolsete natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv.............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
