Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. - sarnased materjalid

kütus, pihusti, klapp, üss, diiselmootori, surumise, kütusesüsteem, silindris, survet, kere, pihustite, mootoritel, lõtk, profiil, surumine, pihustid, sissepritse, väntvõlli, tihedust, eeliseks, mutriga, säär, remont, vedelkütus, takt, sõukruviga, reguleeritavad, doseerida, seadmed, reguleerimiskruvi, summaga, konstantne, pihustamine
thumbnail
15
doc

Diisel

C+O2 =CO2 ( tekib süsihappegaas ) , 2H 2 + O2 = 2H2 O (veeaur ) , N2 väljalaskeklappide (akende ) sulgumist puntist "a " õhu Surveastme tõstmist piirab komprimeerimisrõhk P c ja - muutub NO, NO2 jne. kokkusurumine silindris (a...c komprimeerimine ). Järgneb kütuse maksimaalrõhk Pz. Nende parameetrite suurenemine tingib silindri- sissepritsmine , kütuse põlemiseks ettevalmistamine ja põlemine kolvgrupi detailide mehaanilise koormuse järsu kasvu. Teoreetilises tsüklis antakse soojus töötavale kehale väljapoolt , läbi (c...z). Rõhk silindris tõuseb järsult maksimaalväärtuseni pz

Abimehanismid
81 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe

Laevamehhanismid
110 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine

EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 2 Teemal: Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine Kadett: Õppejõud: Andrei Litsman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. NELJATAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS JA RINGDIAGRAMM.....3 2. KAHETAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS..................................4 2 1

Masinamehaanika
11 allalaadimist
thumbnail
142
pdf

Aruanne mv TransDistinto

.............................................................................. 11 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 1.2.9 Sanitaarsüsteemid .................................................................................................... 12 1.2.10 Keskküttesüsteem .................................................................................................. 14 1.2.11 Kütusesüsteem ....................................................................................................... 15 1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta .................................................................................. 16 1.3.1 Ankruseade .............................................................................................................. 16 1.3.2 Sildumisseade .......................................................................................................

Masinamehaanika
25 allalaadimist
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde

Masinamehaanika
33 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded.

Autod-traktorid i
61 allalaadimist
thumbnail
58
doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

(10) Vahimehaanik peab nõudma masinavahi teistelt liikmetelt ettekandeid võimalike ohtlike tingimuste kohta, mis võivad avaldada ebasoodsat mõju jõuseadmetele või ohustada inimelusid või kogu laeva. (11) Vahimehaanik peab juhtima kogu masinavahti ja korraldama vahikoosseisu liikme asendamine, kui see ei suuda täita oma kohustusi. (12) Vahimehaanik peab rakendama vajalikke meetmeid vigastuste kõrvaldamiseks, mis on tekkinud seadmete purunemise, kahjutule, vee sissevoolu, kere rebestuse, kokkupõrke või madalikule sõidu tõttu või mõnel muul põhjusel. (13) Enne vahist lahkumist on vahimehaanik kohustatud veenduma, et kõik vahi jooksul pea- ja abimasinatega teostatud toimingud on nõuetekohaselt üles märgitud. (14) Vahimehaanik peab tagama, et iga masinameeskonna liige, kes täidab seadmete hooldusega seotud kohustusi, on automaatjuhtimisseadmete rikke korral kättesaadav seadmete käsijuhtimisele üleminekuks.

Laevandus
26 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 ­ 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 ­ 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 ­ 1920 autotööstuse rajamine. 1920 ­ 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 ­ 1960 auto tehniline areng. 1960 ­ 1980 auto ohutuse areng. 1980 ­ 2000 areng ökonoomsuse suunas ­ materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine

Autod-traktorid i
135 allalaadimist
thumbnail
32
doc

MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR?

diiselmootorites.Erinevus nende kahe sisepõlemismootori tüübi vahel seisneb põlemiseks vajaliku kütusest ja õhust koosneva küttesegu valmistamises ja süütamise viisis. Siin ilmselt tekkis küsimus,mis on ottomoor? Ottomootor on leiutatud Saksamaal ja leiutajaks on Nicolaus Otto (1832-1891).Ottomootor on bensiinimootor,mille tunnuseks on see,et kütuse ja õhu segu,mis on silinris kokku surutud,süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega, mis on diiselmootor? Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris,mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest.St,et silindris surutakse kokku puhas õhk,millesse pritsitakse kütus ja mis süttib kuumas õhus ise. 4 Mootor KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB? a)Silinder täidetakse põleva seguga (bensiin,õhk) b)Segu surutakse kokku

Abimehanismid
13 allalaadimist
thumbnail
13
docx

RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM

1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................ 7. 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur ................ 8. 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem ................................................................... 9. 2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded ........................ 10. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................ 11. 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED ...... 12

Masinaelemendid
65 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Võimsus: Ne= 12000kW Pöörete arv: N= 500 p/min Silindrite arv: i= 12 Kolvi käik: S= 610 mm Silindri läbimõõt: D=430 mm Maksimaalne põlemisrõhk: 210 bar Kütuse erikulu: ge (kütus)=192g/kWh Õli erikulu: ge(õli)=0,8g/kWh Peamasina gabariidid: L= 9,9m, B= 3,9m; H=6,7 Peamasinate töökäigud: A1, B1, A2, B2, A4, B4, A6, B6, A5, B5, A3, B3, Ülelaadimisrõhk: 3,35 bar Mootoriressurss: 30000 h 9 Kasutatav kütus ja õli Kasutatav kütus IFO-380 LS Erikaal 15ºC juures 968,4kg/m3 Viskoossus 50ºC juures 350,7cSt Tuhasisaldus 0,025% Väävlisisaldus 0,38% Meh. osakeste sis. 0,02% Veesisaldus <0,03% Koksistuvus 8,72% Leektäpp 200ºC Hangumistäpp -5ºC Fraktsioonil. koostis , Vanaadium 90ppm,

Merepraktika
85 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7

Masinaelemendid
39 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide peamised näitajad on toodud tabelis l.

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

Osad: Sisselasketoru, Ühendusvoolik, Indikaator, Filterelement, Kaas ja Liblikmutter. Pump-Pihusti 1980-date lõpul, kui ilmnes, et seni diiselmootorites toitesüsteemides ainuvalitsenud kõrgrõhupump on oma võimalused praktiliselt ammendanud, hakati SCANIA arenduskeskustes otsima alternatiivseid toitesüsteemide lahendusi. Koostöös Cummings'iga töötati välja uudse lahendusega toitesüsteem HPI, mille põhiliseks iseärasuseks on teistlaadse konstruktsiooniga pihusti. Tavalise elektroonilise juhtimisega pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütuse pääsu survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagasivoolud ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Elektroonilise juhtimisega pump-pihusti puuduseks on suur koormus magnetklapile ­ kuni 18 MPa

Auto õpetus
105 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Habras materjal Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil o Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- -20 0 +20 Temperatuur, C surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõ- duga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) ­ skaala B; Sele 1.7. Löögisitkuse sõltuvus temperatuurist teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 - 11 - kgf) ­ vastavalt skaalad A ja C

334 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Eristatakse : - mahulist tootlikkust Q ( m3 / s ; m 3/ h; l / s; l/ min,) - massilist tootlikkust G ( kg/ s ; kg/ h, t/ h ) Seos mahulise ja massilise tootlikkuse vahel : G = Q , kus on vedeliku tihedus. Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk , mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele. Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra. Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur 0 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba võimsus . 8 Pumba tarbitav võimsus (P) on ajaühikus pumpa läbivale keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliliselt kasulik võimsus (Phk ) on võimsus , mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni.

Abimehanismid
121 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mootori ehitus

jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse väntvõll teeb järgmise poolpööret, nüüd juba soojusenergia arvel, seda takti nimetatakse töötaktiks. 4) Silindris olev kütus põles ära kolb liigub A.S.S ülemisse, väntvõll teeb järgmise poolpööret, silindris surutakse põlenud gaasid välisõhku, seda nimetatakse väljalaske taktiks. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise töötsükkel koosneb kahest taktist ja kogu eelpool mainitud protsess ei toimu niiteravalt erinevate tsüklitena, seetähendabet sisselaskeklapp ja surve takt kattuvad, sama on ka töö ja väljalaske taktiga. Ühe kolvi käiguga toimub kaks protsessi. Kolb liikudes alumisest

Auto õpetus
204 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Nimetatud rõhu all pumbatakse vedelik akumulaatorist mööda toru E hüdraulilise masinasse ( näiteks pressi silindrisse ). Selle tulemusel töötab masin ühtlase koormusega . Vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk on seda suurem ,mida väiksem on kolvi ristlõikepind. Väga väikese läbimõõduga kolb ei ole aga küllalt tugev. Seetõttu kasutatakse nendes seadmetes , kus vajatakse kõrget hüdrostaatilist rõhku ( joon ) , nn. differentsiaalakumulaatoreid . Nende kolb on astmeline . Silindris A surutakse vedelik kokku rõngakujulise pinnaga , mis moodustub kolvi astmete läbimõõtude erinevuse tõttu. Kolvi astmete läbimõõdud võib valida nii ,et nad üksteisest vähe erinevad . Nii saab muuta kolvi tööpindala väikseks , ilma et kolb seejuures nõrgeneks. Ühendatud anumate seadus: vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised vedelike tihedustega . See seadus on rakendatav omavahel segunematute vedelike tiheduse määramise ning vedelike pumpamisel õhktõstuki abil.

Abimehanismid
64 allalaadimist
thumbnail
11
doc

78 küsimust ja vastust

Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb.

Auto õpetus
335 allalaadimist
thumbnail
81
pdf

Diiselmootorite juhtseadmed(II)

DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit

Auto õpetus
52 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses

179 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käivitussüsteem

Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor,

Masinatehnika
35 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis

Füüsika
186 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Common Rail

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.

Auto õpetus
217 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Common Rail - Diisel

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.

Auto õpetus
51 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

MOOTOR ja selle kasutamine

..42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda

Tehnoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tahmafilter

arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris. Tulemuseks on tahmafiltrisse sisenevate heitgaaside kõrgem temperatuur, mis põletabki ära filtrisse kogunenud tahma. Heitgaaside temperatuuri tõstmiseks lülitab BSI plokk tööle ka mõningad elektritarbijad (tingimusel, et aku

Auto õpetus
60 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Toorotsessi analuusi naidisulesanded

Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s v on silindri täitetegur, mille leiame arvutuslikult: pa Ts 1 13,5 1,92 105 1 v= - 1 × × × = × × ps Ta 1 + r 12,5 1,98 105 1 + 0,07 = 0,886, kus - = 13,5 on surveaste (prototüübi järgi). - pa - rõhk silindris täiteprotsessi lõpus, mille võib leida ülelaadimisõhu rõhu kaudu: pa = 0,96 ps 1,92 · 105 [Pa] on, peab jääma vahemikku pa = (0,96...1,05) ps. Arvestustes võetakse ps vastavalt mootori prototüübile, antud juhul ps = 1,98 · 105 [Pa]. - T`s ­ on ülelaadimisõhu temperatuur silindrisse sisenemisel Ts = 273+ tmv + (15...20 0C) = 273 + 14 + 20 = 307 [K]. Tegelik õhutemperatuur silindris, mis arvestab õhu soojenemist silindrisse sisenemisel, võetakse 10 0C kõrgem:

Abimehanismid
9 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

pöörete juures, või kiirus, 2)mille puhul laev on veel juhitav · Ökonoomne kiirus- 80-90% ekspl. kiirusest, mille korral saavutatav kütuse kokkuhoid kompenseerib ajakaost tulenevad lisakulutused 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis-plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: · külgvaateks - DT-le · poollaiuseks - veeliini tasandile, · kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete

Laevade ehitus
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun