TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Johanna Reilson DIGIFOTOGRAAFIA AJATELG 1850-1855 Referaat Juhendaja: Egon Erkmann Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 Haapsalu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. 1850.....................................................................................................................................
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja val...
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.........
lavendliõli ja petrooleumi seguga. Selline plaat asetati objektiiviga varustatud camera obscuras kujutise tekkimise tasapinnale ja fotoaparaadi eelkäija oligi sündinud! Kasutatavate "filmide" tundlikkus oli aga nii madal, et kujutise saamiseks vajalik valgustusaeg pidi olema 48 tundi. Esimene kes foto salvestamisega hakkama sai oli Nicephore Niepce, kellelt pärineb varaseim säilinud foto ("Vaade aknast Le Gras's" 1826). 8 4 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 22.11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014 6 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 1.12.2013 7 LISA 2 -14.03.2014 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 1.12.2013 3. FOTOGRAAFIA ARENG 3.1. Fotoaparaadid Esimesed fotoaparaadid kujutasid endast lihtsat puukasti,9 mille esiosas paiknes objektiiv, kujutise tekkimise tasapinnal aga mattklaas, mis võimaldas tulemust enne pildistamist kontrollida. Kui
milles oli 100 pildi jagu filmi. Kui film sai täis pildistatud, saadeti kaamera Kodakisse negatiivi ilmutamiseks ja piltide tegemiseks tagasi. Kodaki põhiline tunnuslause "Teie pildistage, meie teeme kõik ülejäänud" oli sensatsiooniliselt edukas. Kui avastati värvusnegatiivfilm, siis muutus fotograafiamaailm ning hakati jäädvustama igapäevaelu ehk pühasid, pidusi, portreid jne. Kindlasti kõige suurem tehnoloogiline hüpe oli digifotograafia, mis demokratiseeris meediumi veelgi, muutes selle nii lihtsamaks kui ka odavamaks ja kergemaks töödelda. Hoolimata sellest, et fotograafia kiiresti areneb jääb tema põhiprintsiip ikkagi samaks- suurepärased pildid sünnivad valguse, objektiivi ja loova vaimu ühendusel. FOTOAPARAAT Mõned Fotoaparaadi tehnilised alused Objektiiv Hea foto tunnuseks on eelkõige teravus. Seda võib saavutada üksnes kvaliteetse ja korralikult hooldatud objektiivi abil
tavalisused, on vaja vabaneda rohelise automaatreziimi ikkest. Vaja on osata seadistada kaamerat nii, nagu Sina tahad, mitte nii, nagu kaamera algoritmid seda enne määravad. Vaja on teada, kuidas fotokaamera töötab ning kuidas fotograaf pilditegemist mõjutada saab. Vaja on endale selgeks teha fotograafia põhitõed. (4 lk 14) 13 KASUTATUD ALLIKAD 1. Digifoto sünd. Digifotograafia ajalugu 20.sajand. http://fotoruut.blogspot.com/2009/10/fotograafia-ajalugu-20-sajand.html 2. Digikompaktid. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/ 3. Digipeegelkaamerad. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/ 4. Digital camera. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_camera 5. Kaamera ja selle juhtimine. Fotograafia baasteadmised. http://www.fotokursus.ee/? page_id=2043 6. SLR tüüpi kaamera
omanik ennast fotograafiks. Tegelikult peitub selles alas palju rohkem kui pealt näha. Tõeline fotograaf oskab kaamerat kasutada oma täies ulatuses, teades kõike alustadest kaamera enda eripäradest, lõpetades sellest kuidas valgust enda kasuks ära kasutada ja suutes, kõiki tingimusi arvesse võttes, teha omapäraseid fotosid. 21 Kasutatud kirjandus 1. http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia 2. http://www.eha.ee/raamatud/eksponeerimisjuhis/Lisa3.pdf 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Valge#Valge_valgus 4. ,,I AM PHOTOGRAPHER Peegelkaamera töövihik" Aivar Pihelgas 5. https://nikoneurope-et.custhelp.com/ 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektronkiiretoru 7. http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/optika/geoopt/GO1/pt1u.htm 8. http://www.fak.ee/?//388/3/115/ 9. http://www.tlu.ee/~snezkov/ftp/Digifoto/TUND3/sari_uuendatud.pdf 10
Tugevam(ad) nendest viiest konkurentsijõust määravadki valdkonna kasumlikkuse ja on seega strateegia loomise seisukohalt kõige olulisemad. Kuid alati pole ilmne, mis see kõige silmapaistvam jõud on. Ehkki näiteks tarbekaupade sektoris käib väga tugev rivaalitsemine, ei pruugi see olla kasumlikkust piirav tegur. Madalad tulud fotofilmitööstuses on tingitud näiteks paremate asendustoodete olemasolust, nagu juhtivad fotofilmitootjad Kodak ja Fuji digifotograafia alguspäevil kogesid. Sellises olukorras on ülesanne number üks asendustoodetega arvestamine ja toimetulek nendega. Uurime nüüd neid konkurentsijõude lähemalt, nii tegutsevate kui uute firmade vaatenurgast. UUTE OSALEJATE TURULETULEKU OHT. Uued tegutsejad soovivad haarata turuosa – see avaldab survet hindadele, kuludele ning konkureerimiseks vajalike investeeringute määrale. Eriti tugevalt võimendavad nad konkurentsi ja rahavoogusid siis, kui nad tulevad
annaabi.ee 
