TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Johanna Reilson DIGIFOTOGRAAFIA AJATELG 1850-1855 Referaat Juhendaja: Egon Erkmann Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 Haapsalu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. 1850.........................................................................................................................................3 2. 1851.........................................................................................................................................4 3. 1852................................................................
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja val...
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.........
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös otsin vastuseid küsimustel...
milles oli 100 pildi jagu filmi. Kui film sai täis pildistatud, saadeti kaamera Kodakisse negatiivi ilmutamiseks ja piltide tegemiseks tagasi. Kodaki põhiline tunnuslause "Teie pildistage, meie teeme kõik ülejäänud" oli sensatsiooniliselt edukas. Kui avastati värvusnegatiivfilm, siis muutus fotograafiamaailm ning hakati jäädvustama igapäevaelu ehk pühasid, pidusi, portreid jne. Kindlasti kõige suurem tehnoloogiline hüpe oli digifotograafia, mis demokratiseeris meediumi veelgi, muutes selle nii lihtsamaks kui ka odavamaks ja kergemaks töödelda. Hoolimata sellest, et fotograafia kiiresti areneb jääb tema põhiprintsiip ikkagi samaks- suurepärased pildid sünnivad valguse, objektiivi ja loova vaimu ühendusel. FOTOAPARAAT Mõned Fotoaparaadi tehnilised alused Objektiiv Hea foto tunnuseks on eelkõige teravus. Seda võib saavutada üksnes kvaliteetse ja korralikult hooldatud objektiivi abil
tavalisused, on vaja vabaneda rohelise automaatreziimi ikkest. Vaja on osata seadistada kaamerat nii, nagu Sina tahad, mitte nii, nagu kaamera algoritmid seda enne määravad. Vaja on teada, kuidas fotokaamera töötab ning kuidas fotograaf pilditegemist mõjutada saab. Vaja on endale selgeks teha fotograafia põhitõed. (4 lk 14) 13 KASUTATUD ALLIKAD 1. Digifoto sünd. Digifotograafia ajalugu 20.sajand. http://fotoruut.blogspot.com/2009/10/fotograafia-ajalugu-20-sajand.html 2. Digikompaktid. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/ 3. Digipeegelkaamerad. Digitaalne fotograafia. http://blog.photopoint.ee/kaameratest/ 4. Digital camera. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_camera 5. Kaamera ja selle juhtimine. Fotograafia baasteadmised. http://www.fotokursus.ee/? page_id=2043 6. SLR tüüpi kaamera
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
M Ä RT S 20 0 8: T A S A K A A L U S T U L E M U S K A A RT I K K A K U U M Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu MICHAEL PORTER Aasta 1979. Keegi tundmatu noor majandusteadlane Michael Porter avaldab HBR-s oma esimese artikli, ja algatab sellega tõelise revolutsiooni strateegiavaldkonnas. Tema viie konkurentsijõu teooria on mõjutanud tugevalt nii teadustöid kui kogu ärimaailma. Aasta 2008. Üle maailma tuntud juhtimisguru, professor Michael Porter avaldab oma armsate kolleegide Jan Rivkini ja Joan Magretta taganttorkimisel selle klassikalise teooria uuesti, seekord ajakohastatud viisil. Lisaks valearusaamad ja praktilised nõuanded. Harvard Business Review Ajakirja Harvard Business Review 2008. aasta jaanuarinumbrist tõlkinud Marian Raamat ja Janika Noormets (artikli originaalpealkiri „The Five Comp...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
