Mironova. Ballett räägib noorest tantsijast Aurorast, kellest võib saada tulevikus hea tantsija. Oma 16. Aasta sünnipäeval torkas ta ennast kogemata grammofoni nõelaga ja suri nõelalt saadud metalli veremürgituse tõttu. Teises vaatluses käsitleti antud olukorda saja aasta pärast. Käes oli siis suvelõpp. Kamp noori uitas suvituskuurortis ringi, kui äkki sattusid nad hüljatud maja juurde. Üks tüdrukutest oli pealegi veel Aurora sugulane. Nad leidsid vana filmirulli ja projektori ning nad suutsid need tööle panna, et näha filmi. Seal oli kaader Aurora 16. Sünnipäevast. Ühte poissi lummas Aurora ilu ning ta soovis tema kohta rohkem infot saada. Poiss tegi ettepaneku majja minna, kuid tema tüdruksõber laitis selle mõtte armukadeduse tõttu kohe maha. Majas nägi poiss Aurora haldjast ristiema ja Carabossky vaime. Kui poiss majast välja jõudis, oli õues juba pime ning tema tüdruksõber oli uinunud. Poiss äratas ta suudlusega üles.
liigitatakse filmid: Negatiiv (kaamera negatiiv) Pöördfilm Duubelpositiiv Duubelnegatiiv positiivkoopia FILMIDE SÄILIVUSE TAGAMINE Tegelemisel kasutada puuvillaseid kindaid. Higised sõrmejäljed kahjustavad emulsioonikihti ( emulsioonikiht koosneb tavaliselt želatiinist ühtlaselt jaotunud hõbedasoola mikrokristallidest). Filmide kerimiseks ja vaatamiseks kasutatakse kerimisladu, liimpresse ning filmiprojektoreid. Filmirulli algusesse ja lõppu liimitakse kaitseks 5-10 m kaitserakord (ilma kujutiseta puhas filmilint). Filmilindi puhastamiseks tolmust kerida seda kergelt läbi piiritusega niisutatud sametlapi või pehme seemisnaha. ÜMBRISTAMINE Filmidokumente säilitatakse pimedas. Kaitseks ultraviolettkiirte eest pakendatakse filmid originaalkarpidesse või –kottidesse. Kaitseks tolmu eest on soovitatav filmid panna filmikarpidesse plastikkottidesse, mis aitab ka ühtlasi
Ta uuris kuiv- plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatu teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. 1893. aastal teatas Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm, lõigatud kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja. TLÜ Haapsalu Kolledz 9 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 1888. aastal registreeris sõna "Kodak" kaubamärgina. Kodaki loosungiks sai: "Vajutate
Värvipildid saadakse peamiselt kolme erineva värvi kombineerimisel. Näiteks punane, roheline ja sinine on kolm põhivärvust. Kõik teised värvused on nende kolme värvi kombinatsioon. Erinevaid värvusi võib olla isegi miljoneid. Et aga saada värvide puhtust ja originaalsust leiutas 1930. aastal värvifilmitööstus Technicolor selleks vastava tehno- loogia. Läbi punase, rohelise ja sinise filtri säriti korraga kolm mustvalget filmirulli. Seejärel lasti mustvalged filmid läbi samasuguste värvifiltrite. Pärast seda trükiti need korraga ühele värvifilmile. Niimoodi sooritavad ka kosmost fotografeerides kaamerad. Pilte sooritatakse läbi erinevate värvifiltrite. Enamasti pannakse kokku täielik loomulike värvide spekter. Seda saadakse siis, kui mõdasid filtreid kasutatakse kohakuti. Kuid astronoomid kasutavad ka mingite kindlate valgussa- gedustele häälestatuid filtreid
aastate alguses. Pildid. Film. Visuaalne massikommunikatsioon Visuaalse kommunikatsiooni alguseks oli foto. Fotoaparaadi eelkäija on pimekaamera, selle abil sai esimese püsiva fotokujutise 1822. aastal J. N. Niepce. Esialgu kasutati metallplaadile jäädvustamise meetodit, sellega kõrvuti töötas Talbot välja tehnoloogia, kus kujutised pildistati negatiividena paberile, millest võis valmistada koopiaid. Fotost sai massimeedium seejärel, kui Eastman leiutas filmirulli ning hakati pakkuma ilmutusteenust. Varem oli piltide tegemine tavalise inimese jaoks liialt keeruline. Tänu fotograafiale tekkisid peredes fotoalbumid. 1890. aastatel hakkas laiemalt levima kõiksuguse kunsti kogumine, hõlmates ka postkaarte. Fotosid tavalisest pereelust oli alguses väga vähe, see oli omaette kunst: stuudiofotosid tehti teatud standardite järgi, klient valis sobiva stuudiokujunduse ja lisad, fotograaf
ajahetkedes. Siis ka mateeria erinevad ruumipunktid on erinevates ajahetkedes. Niimoodi tekibki mateeria liikumise illusioon Universumis. Tegelikult see aga ei liigu. Kuid ,,aja olemasolu ( ja ka ruumi olemasolu )" loob sellise illusiooni. Sellel kõigel on analoogia filmi liikumise illusiooni tekkimisega. Mateeria erinevad ruumipunktid on samas erinevates ajahetkedes see loob mateeria näilise liikumise ( tavaruumis ) nii nagu filmi puhul on erinevates ajahetkedes erinevad ( filmirulli ) pildid ekraanil. Niimoodi tekib liikumise illusioon filmis. 2.7 Universumi füüsikaline olemus Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid
ajahetkedes. Siis ka mateeria erinevad ruumipunktid on erinevates ajahetkedes. Niimoodi tekibki mateeria liikumise illusioon Universumis. Tegelikult see aga ei liigu. Kuid „aja olemasolu ( ja ka ruumi olemasolu )“ loob sellise illusiooni. Sellel kõigel on analoogia filmi liikumise illusiooni tekkimisega. Mateeria erinevad ruumipunktid on samas erinevates ajahetkedes – see loob mateeria näilise liikumise ( tavaruumis ) nii nagu filmi puhul on erinevates ajahetkedes erinevad ( filmirulli ) pildid ekraanil. Niimoodi tekib liikumise illusioon filmis. 2.7 Universumi füüsikaline olemus Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid
ajahetkedes. Siis ka mateeria erinevad ruumipunktid on erinevates ajahetkedes. Niimoodi tekibki mateeria liikumise illusioon Universumis. Tegelikult see aga ei liigu. Kuid ,,aja olemasolu ( ja ka ruumi olemasolu )" loob sellise illusiooni. Sellel kõigel on analoogia filmi liikumise illusiooni tekkimisega. Mateeria erinevad ruumipunktid on samas erinevates ajahetkedes see loob mateeria näilise liikumise ( tavaruumis ) nii nagu filmi puhul on erinevates ajahetkedes erinevad ( filmirulli ) pildid ekraanil. Niimoodi tekib liikumise illusioon filmis. 2.7 Universumi füüsikaline olemus Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja ruum ( ehk aegruum ). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid
annaabi.ee 
