tervikuna, sageli nimetatakse seda dokumendiks Kiip Chip Pisike ränikivike, kus paiknevad miljonid elektronlülitused ja loogikalülitused Kõvaketas Hard disk Ketas, mis on püsivalt arvuti korpuses ning kus säilitatakse andmeid Häkker Hacher Isik, kes tungib lubamatult arvutisüsteemi
Analooglülitused kasutavad pidevaid signaale ja muudavad nende parameetreid. Näiteks: operatsioonivõimendi, alaldid, stabilisaatorid, jne. Iseloomulik on see, et integraallülituses on elemendid lahutamatult seotud ja elektriliselt ühendatud nii, et moodustavad ühtse terviku. Töödeldava signaali järgi jagunevad integraallülitused analoog- ja digitaallülitusteks. Digataalülitused kasutavad diskreetseid signaale ja töölevad nende abil informatsiooni. Näiteks: loogikalülitused, trigerid, mikroprotsessorid, jne. Reaalne filter kõrgpääsfilter ribafilter tõkkefilter Filter muudab amplituuti (seega ka efektiivväärtust) ja algfaasi. Sagedus ei muutu. Mürahäiring on mittekasulik signaalikomponent, mis võib kaasa tuua seadme talitluse soovimatu muutuse. Mürad on sageli põhjustatud välistest häiringutest, mis jõuavad signaali koostisse sidestuse kaudu teiselt signaalilt.
............................................................. 9 2.11 Ülesanne 1d................................................................................................................ 9 2.12 Ülesanne 1e ................................................................................................................ 9 2.13 Ülesanne 1f................................................................................................................. 9 3 Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused............................................................................... 10 3.1 Loogikatehted.............................................................................................................. 10 3.2 Loogikalülitused........................................................................................................... 10 3.3 Loogikafunktsioonid ja elemendid.............................................................................. 11 3
andmete parem säilivus (nt digitaalne helisalvestis) 5. korrigeerimisvõimalus Digitaal- vs analoogsignaal CONS: 1. vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed 2. väikestes tiraazides seadmed sageli kallimad 3. maailmas on enamasti analoogsignaalid ja kui on vajalik analoog - digitaal - analoog konverteerimine, võib maksumus olla suurem 4. mõnedes digitaalsüsteemides võib kasvõi üks vigane bitt rikkuda terve paketi Loogikalülitused PUHVER Puhvereid kasutatakse valdavalt binaarse signaali kuju korrigeerimiseks ja siis kui on tarvis sama signaali jagada paljudele sisenditele. Samuti kasutatakse ka andmete edastamisel piki siini. SIIN - ühine andmeedastuskanal. Jaotatakse: 1. sisendsiine - ühe loogikalülituse väljundilt loevad andmeid mitu loogialülitust (kasutatakse harva kuna enamasti võib ühele väljundile ühendada mitu sisendid paralleelselt) 2
Võrdluspingeks on mingisugune osa toitepingest, mis seadistatakse pingejaguriga. Olgu väljund algul positiivse väärtusega. Kui nüüd sisendsignaal kasvab ja saavutab võrdluspingest suurema väärtuse, siis toimub väljundi ümberlülitamine. Seetõttu muutub ka võrdlussignaali märk ja isegi kui sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus võrdlussignaal piisavalt erinev, nii et ümberlülitamist ei toiu. 4. K-MOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist.
//look aside cache//. Vahemälu kontrollerlülitus ohjab riistvaraliselt andmevahetusi protsessori ja vahemälu ning vahemälu ja põhimälu vahel. 24. Vahemälu üldistatud struktuurne mudel. Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: kiiretoimeline suuremahuline andmemälu (säilitatakse põhimälust saadud inf kui ka protsessorist väljastatud tulemeid); ülikiire sildikoodi mälu; spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; loogikalülitused (mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje); juhtseade (ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse). 25. Otsevastendusvahemälu. Põhimälu aadressiruum jaotatakse võrdse pikkusega andmeplokkideks, mis mahuksid vahemälu ühele reale. Sellisel juhul asuks iga põhimälu andmeplokk vahemälus ainult ühe kindla aadressiga vahemälureal, st tegemist oleks otsevastendusega vahemäluga. Otsevastendusega vahemälu struktuur H-
1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 7 1.1.1. Kvantimine 7 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid 8 1.1.3 Kümnendarvude teisendamine kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvudeks 12 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga 13 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2. Loogikaseadused 17 1.2.3. Loogikalülituste süntees ja minimeerimine 21 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 24 1.3.1. Trigerid 24 1.3.2
De Morgani seadused a + agb = a + b a gb = a + b 10. Kleepimisseadus a + b = a gb a gbgcg...gw = a + b + c + ... + w a + b + c + ... + w = a gbgcg...gw Digitaaltehnika konspekt 13 Loogikaelemendid 3.1. Loogikalülituste liigid Enam kasutatavad loogikalülitused on: 1. Potentsiaal loogika 2. Impulss loogika Potentsiaal loogikas kasutatakse loogilise 0 ja loogilise 1 esitamiseks kahte pinge nivood. Enam levinud on positiivne potentsiaal loogika, kus kõrgele pinge nivoole vastab üks ja madalale 0. Negatiivse loogika puhul on vastupidi. Impulss loogika puhul on 1 ja 0 määratud vastavalt impulsi olemasolu ja puudumisega. 3.2. Loogikaelemendid diskreetelenemdid. 3.2.1. Dioodelement VÕI
a b a gb a b g a c g b c a b g a c a gbgcg...gw a b c ... w a b g a c agc agb a b c ... w a gbgcg...gw Digitaaltehnika konspekt 13 Loogikaelemendid 3.1. Loogikalülituste liigid Enam kasutatavad loogikalülitused on: 1. Potentsiaal loogika 2. Impulss loogika Potentsiaal loogikas kasutatakse loogilise 0 ja loogilise 1 esitamiseks kahte pinge nivood. Enam levinud on positiivne potentsiaal loogika, kus kõrgele pinge nivoole vastab üks ja madalale 0. Negatiivse loogika puhul on vastupidi. Impulss loogika puhul on 1 ja 0 määratud vastavalt impulsi olemasolu ja puudumisega. 3.2. Loogikaelemendid diskreetelenemdid. 3.2.1. Dioodelement VÕI
ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike, ei vajagi nii kõrget toitepinget. Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.1.48). + C1 C 2 t Joon.1
Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 24 instituut. 12 FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Traditsiooniline PLA struktuurskeem Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 25 instituut. FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Tegelikkuses sisaldavad loogikalülitused mitmeid sisendeid. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 26 instituut. 13 FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Näide Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 27 instituut. FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Struktuurskeem võib olla välja toodud ka AND ja OR lülitusi eraldi välja toomata
informatsiooni enne, kui see jõuab süsteemisiinile. 24. Vahemälu üldistatud struktuurne mudel. Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: 1. Kiiretoimeline suuremahuline andmemälu. Selles säilitatakse nii põhimälust saadud informatsiooni kui ka protsessorist väljastatud tulemeid; 2. Ülikiire sildikoodi mälu (sildimälu); 3. Spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; 4. Loogikalülitused, mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje; 5. Juhtseade, mille abil ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse. Informatsiooni vahetatakse põhimälu ja vahemälu vahel plokkide //block// kaupa. Ühe ploki moodustab fikseeritud arv mälusõnu (baite), mis põhimälus paiknevad järjestikuliste aadressidega mälupesades.Vahemälus paigutatakse infoplokk kindlale mälualale, mis moodustab
Since each bit is symmetrical (second half is always opposite the first half) the result of electrical noise would be the destruction of the bit; not a change in bit value. PPM Signaali impulsi hilistumisaeg on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi hilistumisaeg. PWM Signaali impulsi pikkus on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi kestus. 23. Loogikalülitused ja nende kasutamine. Inverter, NING, NING-EI, VÕI, VÕI-EI, Välistav VÕI. Lülituste skeemisümbolid, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagrammid. Lülituste kasutamisnäited: poolsummaator ja summaator, dekooder, multiplekser, Viterbi modulaator. Nende skeem signaalid ja tööpõhimõte. Funktsiooni Loogikaelemendi tingmärk Signaal Olekutabel nimetus IEC* USA
kondensaatori poolt, millele aitab kaasa kondensaatoriga järjestikku olev takistus, moodustades koos kondensaatoriga RC-madalpääsfiltri. Joonis 6.22. Toiteahela lahtisidestusfilter [4]. Teiseks, ent kulukamaks võimaluseks tagasisidet vältida on kasutada lõppastme jaoks eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika lülitustes. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumiste hetkedel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.6.23). Joonis 6.23. Nõelimpulsid digitaallülituste toiteahelates ja kondensaatoripaarid nende vältimiseks [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 45
pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike,ja ei vajagi nii kõrget toitepinget. CS2 R1 RC1 CS1 Usis VT1 Rf Cf JOONIS 7.28 Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.7.29). t C1 C2 + JOONIS 7.29 JOONIS 7.30 Selle nähtuse vältimiseks ühendatakse loogikaplaatide toiteahelatesse teatud vahekauguste järel kondensaatorite paarid (joon.7.30), mis koosnevad ühest 104
CS1 VT1 U sis JOONIS 7.28 Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel. Selle tõttu levib toiteahelatesse ja sealt kaudu ka sisenditesse negatiivsed nõelimpulsse, mis võivad põhjustada loogika vale rakendumist (joon.7.29). + C C2 1
annaabi.ee 
