Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diskreetne matemaatika 1.kodutöö 2012 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur osa õpib samaaegselt mõlemat?
1.On antud hulgad A=< ja B=<
Leida AB AB A\B B\A BΔA
Vastus:
f g h
a b c d e
A
B
A=A
A =B
A\B =
B\

2.Leida hulgad A ja B, kui järgnevad tehted nendega annavad järgnevad tulemused:
Vastus:
1 5 7 8
B
A
3 6 9
2
10
A\ B\ A
Vastus:< <
3.Mida võib ütelda hulkade A ja B kohta järgneval viiel juhul ( ehk millistel erijuhtudel need võrdused kehtivad?):
AB=A AB=A A\B =A AB=BA A\B = B\A
Vastus:
Need viis võrdused kehtivad ainult juhul, kui A= ja B=
4.Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk (AB)
A
B
C
Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk A\B\C
A
B
C
Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond/hulk C(AΔB)
A
B
C
5.Viirutada 3 hulga Venni diagraamidel hulk, mida esutavad distributiivsusseadused:
A(BC)=(AB)(AC)
A
B
C
A(BC)=(AB)(AC)
A
B
C
6.Esitada A\B tehete ja Δ abil:
Vastus:
A\B=(AΔB)B
7.Lihtsustada hulgaavaldis:
 (A\B)  (AΔB) (A\C)   A = (A\B)  (A\B)(B\A) (A\C)   A =  (A\B)(B\A) (A\C)   A= =(AB)(BA ) (AC )   A= ((AB)  A )((BA )  A) ((AC )  A)= ((A  A) B )
(B(AA)) ((AA)C)=  (BA)  = BA
8.Lihtsustada hulgaavaldis:
(AC) ( BC)  (AC)  (A B C)=(AC)  (AC) (BC) (ABC)= A (BC)  (ABC)=
=((AA) (AB)  (AC))  (BC)= ( I  (AB)  (AC))  (BC)= ((AB)  (AC))  (BC)=
=(A (B C))  (BC)= A ((B C)  (BC))= A (B C)
9.Lihtsustada hulgaavaldis:
A  (C\A)  (A  B  C)=A (C  A)  (A  B  C)=((AA)  (AB)  (AC))  (C  A)=
=(A  (AB)  (AC))  (C  A)= (A  (AC))  (C  A)= A  (C  A)= A  C
10.Lihtsustada hulgaavaldis:
(A\B)  (B\C)  (C\A) = ( A\B)  (B\C)  (C\A) = (A B)  (BC)  (C A) =
=(A B)  (BC)  C A= C A
11. Tõestada võrdus:
A Δ (A  B) = A\B
A Δ (A B) = (A (A  B)) \ (A  (AB))= A \ (A B) =A  (A  B)= A  ( A  B) = A  B= A\B
12. Tõestada võrdus:
(A\ B)  (C\ D) = (A  C) \ (B  D)
(A\ B) (C\ D) = (A  B)  (C  D) = ((A  B)  C)  D = ((A  C)  B) D= (A  C)  (B  D)=
=(A  C)  (B  D)= (A C) \ (B D)
13. Füüsika-Matemaatikateaduskonnas õpivad 84% tudengitest matemaatikat ja 64% füüsikat. Leida 2 hulga Grassmanni valemi abil, kui suur osa õpib samaaegselt mõlemat?
A- õpivad matemaatikat
B- õpivad füüsikat
A= 84
B= 64
AB=100
AB=A+B-AB
AB= 84+64-100=48
Vastus: 48% õpivab samaaegselt matemaatikat ja füüsikat.
14.Teisendada 10ndarvud 2ndkujule:
7510= 10010112 18210= 101101102 27310=1000100012 45610=1110010002
/2 /2 /2 /2
7510 1 18210 0 27310 1 45610 0
37 1 91 1 136 0 228 0
18 0 45 1 68 0 114 0
9 1 22 0 34 0 57 1
4 0 11 1 17 1 28 0
2 0 5 1 8 0 14 0
1 1 2 0 4 0 7 1
0 1 1 2 0 3 1
0 1 1 1 1
0 0
15. Teisendada 10ndarvud 8ndkujule:
9510= 1378 18210= 2668 27310= 4218 45610=7108
/8 /8 /8 /8
9510 7 18210 6 27310 1 45610 0
11 3 22 6 34 2 57 1
1 1 2 2 4 4 7 7
0 0 0 0
16. Teisendada 10ndarvud 16ndkujule:
7910= 4F16 18210= B616 27310= 11116 45610=1C816
/16 /16 /16 /16
7910 15(F) 18210 6 27310 1 45610 8
4 4 11 11(B) 17 1 28 12(C)
0 0 1 1 1 1
0 0
Diskreetne matemaatika 1 kodutöö 2012 #1 Diskreetne matemaatika 1 kodutöö 2012 #2 Diskreetne matemaatika 1 kodutöö 2012 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emmemai Õppematerjali autor
Hulgade teooria

Sarnased õppematerjalid

Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE
4
pdf

Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE

Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE 1.arvestustöö Tallinna Tehnikaülikool Lk.53 ülesanded · A B = {a; b; c; d; e; f; g; h} A B = {a; b; c; d; e} AB=Ø B A = {f; g; h} B A = {f; g; h} · Hulk A {1;3;5;6;7;8;9} Hulk B {2;3;6;9;10} · A B = A Juhul kui A on B sees A B = A Juhul kui B on A sees A B = A Erijuhul kui B on tühihulk A B = B A Kirjeldab kommutatiivsus teooriat A B = B A Kirjeldab mitte lõikuvaid hulki, ehk puudub ühisosa · (A B) C ABC C(AB) Tallinna Tehnikaülikool · A(BC)=(AB)(AC) A(BC)=(AB)(AC) · AB=A AB=A · [ (A B) (A B) (A C) ] = = (A B) (A B) (A C) = = Ø (A B) Ø = (A B) = = ( A) ( B) = Ø ( B) = B · (A C) (B C) (A C ) ( B C) = = (A C) (A C

Diskreetne matemaatika
DME Eksamiks kordamise konspekt
6
doc

DME Eksamiks kordamise konspekt

Tingimused 1. Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär. 2. Mittevasturääkivuse seadus. Ükski lause pole korraga tõene ja väär. Lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite järgi: 1. Iga lausemuutuja on lausearvutuse valem. 2. Kui F on lausearvutuse valem, siis ka F on lausearvutuse valem. 3. Kui F ja G on lausearvutuse valemid, siis ka (F&G), (FVG),(F->G) ja (F<->G) on lausearvutuse valemid. Osavalem : Kõiki antud valemi konstrueerimise käigus tekkinud valemeid nimetatakse selle valemi osavalemiteks ehk alamvalemiteks, konstrueerimise viimasel sammul kasutatud suhet aga peatehteks. Kokkulepped sulgude kohta: 1. Tehete prioriteet kõrgemast madalamani on , &, V, ->, <->. 2. Vasakassotsiatiivsus: kui mitme liikme konjuktsioonis või disjunktsioonis sooritatakse. tehteid vasakult paremale, siis võib tehete järjekorda täpsustavatest sulgudest l

Diskreetse matemaatika elemendid
Diskreetne matemaatika - konspekt
31
doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

Kui palju tudengeid (minimaalselt ja maksimaalselt) pääseb eksamile? · Vanal ajal toimunud lahingus sai palju sõdalasi kannatada. 70% lahingust osavõtjatest kaotas lahingus silma, 75% - kõrva, 80% - käe ja 85% - jala. Kui palju sõdalastest (minimaalselt ja maksimaalselt) jäi ilma nii silmast, kõrvast, käest kui ka jalast? 3 · Füüsika-matemaatika teaduskonna iga tudeng tunneb huvi kas füüsika või matemaatika vastu. Kui palju tudengitest tunneb huvi mõlema ala vastu, kui on teada, et matemaatikahuvilisi on 84% ja füüsikahuvilisi - 64%? · Hulk A koosneb naturaalarvudest 1 kuni 1000. Leida, mitu hulga A elementi ei jagu ei kolmega ega viiega. VASTAVUSED Antud 2 hulka A ja B ning reegel, kuidas hulga A elemendid on vastavuses hulga B elementidega. AxB :AB Vastavuse määramispiirkond (domain): D() = { a | b ( ) } Vastavuse muutumispiirkond (range): R() = { b | a ( ) }

Diskreetne matemaatika
Statika ja kinemaatika teooria vastused- vene keeles-
7
doc

Statika ja kinemaatika teooria vastused ( vene keeles )

1. ? . 2. . , , , . , . . 3. ? , . 4. ? , . 5. ? 6. ? ., , . 7. ? ,, ., , . 8. ? , . 9. ? - . 10. ? , , . 10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, - AC/F2=BC/F1=AB/F -(.) - F1. B -`'-F2 .C-

Vene keel
Statika ja kinemaatika teoria-vastused
8
doc

Statika ja kinemaatika teoria, vastused

1. ? . 2. . , , , . , . . 3. ? , . 4. ? , . 5. ? 6. ? ., , . 7. ? ,, ., , . 8. ? , . 9. ? - . 10. ? , , . 10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, - AC/F2=BC/F1=AB/F -(.) - F1. B -`'-F2 .C-

Staatika kinemaatika
Geomeetria Planimeetria-
20
pdf

Geomeetria/Planimeetria.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VI teema Geomeetria PLANIMEETRIA Tasandilised kujundid ja nendega seotud valemid. Ristkülik d b S  ab P  2a  b  d  a2  b2 a a Ruut d S  a2 a P  4a d a 2 Rööpkülik d1  S  ah  ab sin  h b P  2a  b  d2      180 0 d1  d 2  2a 2  b 2  a

Geomeetria
Lineaaralgebra eksam
24
rtf

Lineaaralgebra eksam

1. Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral

Lineaaralgebra
2009-aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused
12
pdf

2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused

mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam ­ 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksami 1. osa ülesannetega kontrollitakse gümnaasiumi ainekursuste põhiteadmiste ja -oskuste omandatust ning oskust neid teadmisi ja oskusi rakendada elulistes situatsioonides. Eksami 2. osa ülesannetega kontrollitakse, kuivõrd struktureeritud on eksaminandi teadmised,

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun