TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
vallutuskatseid ei läinud korda. Et Tallinna aktsioon oli kogu riigipöördekatse seisukohalt keskse tähtsusega, siis jätsid kommunistid selle läbikukkumise järel ära planeeritud väljaastumised Tartus ja mujal Eestis. Pärnus toimus eraldi kooliõpetaja Jaan Rea organiseeritud mäss. 1. detsembri hommikul kella 10-ks oli mäss maha surutud, kuid mässajate jälitamine kestis veel mitu päeva. Jaan Anveltil õnnestus põgeneda Venemaale, kuid 11. detsember 1937 ta hukati ülekuulamisel. Karl Rimm hukati terroriorganisatsioonis osalemise eest 22. augustil 1938. aastal. 1924. aasta riigipöördekatse ebaõnnestus, kuna: 1) kommunistidel oli vähe mässajaid järgi jäänud sama aasta novembris oli 149 kommunisti hukatud ning 30 sunnitööle määratud 2) Vene kommunistid proovisid kehtestada kommunistide ülemvõimu kogu maakeral; sissetungid olid suures osas läbimõtlemata, kommunistid soovisid lihtsalt peale tungida ja
Births in Estonia in January 2009 and December 2008. This graph shows how many children were born in December 2008 and January 2009 in each county. The horizontal axis represents the counties and vertical axis represents the number of children. Most children born in January 2009 and December 2008 were born in Harjumaa and second popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were v...
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
JAAN Ksenia Bogdanova Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja
HENRI MATISSE Referaat Henri Matisse Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954. Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud
Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma. Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega. Pealkirjad Pealkirjad pole eksitavad, vaid suhteliselt lühikesed ja konkreetsed, anded täpse ...
LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehk...
Nero Claudius Caesar Nero (15. detsember 37 - 9. juuni 68), Rooma keiser 54-68, Agrippina Noorema poeg, kelle lapsendas Claudius. Ta valitses pretoriaanide prefekti Burruse ja Seneca mõjuavaldusena aastani 62 kooskõlas senatiga, seejärel laskis jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varandusi ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Nero kasutas saadud raha ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, ise ta esines teatris ja tsirkuses.64. a.süüdistas ta Rooma
FRITZ HUNDERTWASSER Ta sündis 1928 aastal 15 detsember ja suri 19. veebruar 2000 Tema päris nimi on Friedrich Stowasser, ta on Austria päritoluga. Tema ema oli juut, seega oli neil palju probleeme, sest toimus just Teine maailmasõda ja holokaust. Tänu sellele siis olid nad sunnitud teesklema et nad on kristlased, see õnnestus neil tänu sellele, et Stowasseri isa oli Katoliiklane. Pärast II MS läks ta õppima Kujutava Kunsti Akadeemiasse Austrias Viennas, seal õppis ta siiski vaid 3 kuud. Sest ta otsustas, et tema inspiratsioon ja edu ei on kuskil mujal. Ta võttis kasutusele oma kunstniku nime Hundertwasser ja läks maailma avastama. Tema esimene suurem saavutus oli 1952 aastal, kui ta avas oma esimese näituse Viennas Oma hilisematel eluaastatel jäi ta paikseks Uus-Meremaale. Seal ta omas väga suurt maa-ala ja see oli koht kus ta sai oma unistuse realiseerida ehk elada ja töötada loodusega tihedalt seotult. LOOMING Hundertwasser on...
● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget;
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim. • Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn. • 1573.aastal astus ta 13-aastasena Cambridge’i ülikooli Trinity College’isse. Seal õppis ta kolm aastat, elades oma vanema venna juures. Õppides Cam...
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
tööstustoodangu langusele märksa paranenud · Õhku saastab vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine · Hapestumine ei ole kõige suurem keskkonna probleem Eestis Detsember 2005 9 Kahjustused looduses: · Mulla hapestumine (leostumine) · Veekogude hapestumine · Taimede, eriti okaspuude kahjustumine · Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine Detsember 2005 10 Mõju skulptuuridele, ehitistele · Tekivad nn. rõugearmilised skulptuurid · Tekitavad kahju ajaloolistele ehitistele, fassaadidele · Lagunevad libjakivi killustikuga teed · Metallkonstruktsioonide korrosioon Detsember 2005 11 Detsember 2005 12 Mõju puudele Detsember 2005 13 Mida teevad happesademed puudele · Lehtpuud - puulehed muutuvad laiguliseks · Okaspuud-Hävitab vahakihi okastelt
Globaalne soojenemine Nimi Klass 30. detsember 2009 NIMI 1 Mis on ja miks tekib globaalne soojenemine? · Kogu maad haarav õhu- ja ookeanitemperatuuri soojenemine · Põhjustavad kasvuhoonegaasid Inimtekkelised Looduslikud · Toimib tasakaalus 30. detsember 2009 NIMI 2 Inimtekkelisel moel tekkinud kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamine · Transport · Metsade hävitamine · Hooned, ehitised 30. detsember 2009 NIMI 3 Kasvuhoonegaaside kasv tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30
Tegemist on kõige põhjapoolsema ning suuruselt kolmanda Ladina-Ameerika riigiga. 9 10 Mehhiko riigipeade loend Loetleb Mehhiko riigipead alates Mehhiko Ühendriikide moodustamisest 1824. aastal. Valitsemisaja algus Valitsemisaja lõpp Nimi Eluaastad 1824, 10. oktoober 1829 Guadalupe Victoria 1829, 1. aprill 1829 Vicente Ramón Guerrero 1829, 23. detsember 1830 Pedro Vélez (17871848) Lucas Alamán (17921853) Luis de Quintanar (17721837) 1830, 1. jaanuar 1832 Anastasio Bustamante (1) (17801853) 1832, 24. detsember 1833 Manuel Gómez Pedraza (17891851) 1833, 1
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning l...
september Kolmikpakt 28. oktoober Itaalia ründab Kreekat 6. aprill Saksamaa r. Kreekat ja Jugoslaaviat 22. juuni Saksamaa r. NSVL-i 26. Juuni Jätkusõda 1941 6. detsember NSVL alustas 7. detsember Pearl Harbor'i vastupealet. pommitamine 8. detsember Leningradi blokaad 11. detsember Saksa ja It. USA-le 8. detsember USA ja Sb Jaapanile sõja. sõda. 26. mai Sb ja NSVL liiduleping
endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918 · Jaanuar Asutava Kogu valimised · 19. veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (K. Päts, J. Vilms, K. Konik) Vabariigi sünd ·Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi ·23. veebruar Pärnus "Endla" teatri rõdult kuulutati esimest korda välja
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25.august Suurbritannia ja ...
RAHVUSPÜHA ja RIIGIPÜHAD 2009. AASTAL Kuupäev Püha 1. jaanuar uusaasta 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 10. aprill suur reede 12. aprill ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha 31. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev 25. detsember esimene jõulupüha 26. detsember teine jõulupüha Kursiivis on tähistatud muutuvad pühad, mis järgnevatel aastatel ei ole samal kuupäeval.
4 Juuli 4026 4957 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 5 August 4957 5840 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 6 September 5840 6699 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 7 Oktoober 6699 7531 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 8 November 7531 8450 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 9 Detsember 8450 9457 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 10 Jaanuar 9457 10295 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 11 Veebruar 10295 11370 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 12 Märts 11370 12298 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 Elektriarvestus Aprill
Kui töö iseloomust sõltuvalt ei ole võimalik tööpäeva lühendada ning tegu on ületundidega, siis kuidas ületunde hüvitatakse? Valige üks: a. Töötaja saab alati 1,5 kordset töötasu. b. Töötaja saab vaba aega ületundidega võrdses ulatuses või kokkuleppe korral 1,5 kordset hüvitist. Õige c. Töötaja saab vaba aega ületundidega võrdses ulatuses. d. Töötajale antakse täiendav vaba päev. Detsembris on 3 tunni võrra lühendatud tööpäevadeks: Valige üks: a. 23. Detsember b. 24. detsember ja 31. Detsember c. 23. detsember ja 31. Detsember Õige d. 24. Detsember Kas 22. juunil on lühendatud tööpäev? Valige üks: a. Ametnikel on kindlasti lühendatud tööpäev b. Sõltub tööandja ja töötaja vahelisest kokkuleppest c. Jah Õige d. Ei
§ 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev § 31. Üleriigiline lein
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutse...
aastaks. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10
Tavaelus saab lõpmatute küsimuste üle mõtiskleda ja nendel vastust välja mõtlema jäädagi. Selleks ongi olemas inimesed, filosoofid, kes pühenduvadki sellele, et teatud küsimustele selgust leida ja lõpplahendusele lähemale jõuda. Niiviisi on võimalik leida ühiskonna vead ja väärad hinnagud üles ning muuta need paremaks. 14 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vikipeedia, Filosoofia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia. 09. detsember 2014 2. Vikipeedia, Filosoofia ajalugu. URL=httphttp://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia_ajalugu. 09. detsember 2014 3. Vikipeedia, Antiikfilosoofia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikfilosoofia. 09. detsember 2014 4. Vikipeedia, Sokrates. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates. 11. detsember 2014, 12. detsember 2014 5. Hot lugemisvara, Sokrates. URL=http://www.hot.ee/i/indrme/sokrates.htm. 11. detsember 2014 6. Vikipeedia, Platon. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Platon 15
poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt. Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus. Iseseisvuspäevade loend · Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11. detsember 1975, Portugal tagas oma endisele kolooniale iseseisvuse. · Argentina - 9. juuli 1816, iseseisvus Hispaaniast. · Austraalia - 1. jaanuar 1901 · Botswana - 30. detsember 1966 · Brasiilia - 7. september 1822, iseseisvus Portugalist. · Burkina Faso - 5. august 1960, iseseisvus Prantsusmaast. · Burundi - 1. juuli 1962, iseseisvus Belgiast. · Colombia - 20. juuli 1810 · Costa Rica - 15. september 1821 · Eesti - 24. veebruar 1918
Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hilda 1.mai 1929 5. detsember Kruusi 2002 Helilooja- Veljo Tormis Oli eesti helirezissöör Helirezissöör- Roman Sabsay Hilda Kruusi (vasakul, koos Alide Leet-iga) 12.september 1915 - 27.juuni 1994 Veljo Tormis Oli eesti kostüümikunstnik 7.August
Ivan Konev Ivan Stepanovits Konev (28. detsember 1897 21. mai 1973) oli Vene Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane. NSV Liidu marssal Nooruspõlv Ivan Stepanovits Konev sündis 28. detsembril 1897 Vene Keisririigis Vologda kubermangus Lodeino külas. 1912. aastal lõpetas ta lähedal asuva Setkino kirikukooli. 1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused
28.november toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. 29. november Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. 29. november Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. 30. november - Punaarmee vallutab Läänerindel Pihkva. 5. detsember - Punaarmee vallutab Läänerindel Vastseliina ja Räpina. 6. detsember Põhjarinde 7. armee - (juht Nikolai Hendrikson) 6. Kütidiviisi väeosad alustasid pealetungi Reveli suunal. 7. detsember - Punaarmee vallutas Põhjarindel Vasknarva. 9. detsember - Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa. 11. detsember Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik.
· 28.november toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. · 29. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Narva ja Narva-Jõesuu. Eesti sõjarevolutsiooniline komitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. · 11. detsember Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23
ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000
areng. Samas on positiivne külg see, et kokkuvõttes on Eesti piisavalt arenenud, et toimida 5 vähese välise toetusega ning tulevikus juba ise hakkama saada ning panustada Euroopa Liitu rohkem kui sealt toetustega tagasi saab (Pott 2017). Kasutatud materjalid Euroopa Liit (2017). ELi-poolne rahastamine. Kättesaadav: https://europa.eu/european-union/about-eu/funding-grants_et#rahastamise_taotlemine, 15. detsember. 2017. Kikas, A (2016). Eurotoetused suurendavad Eesti konkurentsivõimet. Kättesaadav: http://arileht.delfi.ee/archive/eurotoetused-suurendavad-eesti- konkurentsivoimet? id=75805793, 12. detsember. 2017. Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond (2017). Eesti Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte. Kättesaadav: http://www.keskkonnaauhind.ee/, 15. detsember. 2017. Liiva, S (2017). Riigikontroll seekordses aastaaruandes: eurotoetuste magus põli saab läbi, aeg
limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 3. nädalal on inimese embrüo umbes 3mm pikkune ja on alanud enamiku elundkondade kujunemine. 22. Päeval alustab tööd süda, mis on küll ainult torjuas moodustis, kuid võimaldab siiski pumbata verd areneva loote vereringesse. Sarapuu, T., 2003. Bioloogia gümnaasiumile, I osa. Eesti Loodusfoto, Tartu 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste
· 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. · 29. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Narva ja Narva-Jõesuu. Eesti sõjarevolutsiooniline komitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. · 11. detsember Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon
Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945. a Jaapani kapituleerumine 2. septembril 1945. a Konverentsid Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja Suurbritannia juhtide vahel konerentsid, milles arutati Saksamaa ja Jaapani purustamist ning sõjajärgse maailmakorralduse küsimusi. Teherani konverents 28. november 1. detsember 1943. a Jalta konverents 4. - 11. veebruar 1945. a Potsdami konverents 17. juuni 2. august 1945. a Adolf Hitler 1889-1945 Baieri sõjavägi ``Mein Kampf`` Natsipartei reorganiseerimine Käsk tungida Poolasse 30. aprillil 1945 tegi enesetapu Jossif Stalin 1879-1953 NSVL-i riigijuht Kaks korda Siberis Kiire majanduslik areng
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Triin Tõnisson matrikli nr. 105308EAKI Robotid: inimkonnale kahjulikud või kasulikud? Referaat õppeaines Insenerieetika (Materjalide taaskasutus 1) Üliõpilane: "21" detsember 10 a. ......................... Triin Tõnisson Juhendaja: " " 10 a. ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2010 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Triin Tõnisson Allkiri 1. Sisukord 1
28. oktoober siunapäev Siim teeb sillad ja Nigul lööb pärast naeltega kinni. · November (talvekuu, mardikuu): 2. november hingedepäev kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa kas tuppa või sauna. Tänatakse elatud elu eest. 10. november mardipäev talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd 25. november kadripäev kombestik sarnaneb mardipäevaga, karjaõnne soovimise päev · Detsember: 6. detsember nigulapäev talve algus 13. detsember luutsipäev õlgedesse pandi mingi raudese, et loomad ikka neid õlgi sööksid. Käisid ringi luutsid ehk jõulusandid. 21. detsember toomapäev aasta kõige lühem päev, Toomast on peetud pagaluse ajast pärit surmahaldjaks. Soolati liha, kuna merele ei saanud enam minna, siis keerati paadid tagurpidi ja kallati anniks õlut peale. 22. detsember talvine pööripäev 24
rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi Soome vabatahtlikud Rootsi ja Taani vabatahtlikud
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D
4 Aprill 16,00 18,00 5 Mai 13,00 12,00 6 Juuni 12,00 10,00 7 Juuli 15,00 18,00 8 August 14,00 17,00 9 September 15,00 19,00 10 Oktoober 20,00 15,00 11 November 21,00 17,00 12 Detsember 21,00 18,00 Munade hind 1929.a. 25,00 20,00 Hind sentides 15,00 10,00 5,00 0,00 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond JÕUOSAD AUTOLE Referaat Juhendaja Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1 SIDURIKOMPLEKTID,SIDURIKETTAD, SIDURIKORVID, SURVELAAGRID............4 2 VEOVÕLLIOTSA KOMPLEKTID, VEOVÕLLIOTSA KAITSEKUMMID, VEOVÕLLID. 5 3 KARDAANIRISTID, KARDAANI TUGILAAGRID, KARDAANI TUGIPUKID................6 4 RATTALAAGRID, RATTARUMMUD........................................................................... 7 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................... 9 LISAD................................................................
Eurobaromeeter 381 Margit Metsma Tartu Ülikool 2014 Sissejuhatus 2012 aasta juunis avaldati järjekordne Eurobaromeeter Special aruanne, milles on juttu ligipääsust internetiühendusele, mobiili- ja lauatelefoniteenustele ning televisioonile. Samuti on kaardistatud, millist tüüpi lepinguid ja ühendusi kõige enam kasutatakse. Detsember 2011 on tehtud välitöö. Varasemalt on samal teemal uuringud tehtud veebruar/märts 2011, november/detsember 2009, november 2007/jaanuar 2008, november/detsember 2006 and detsember 2005/jaanuar 2006 Mobiiltelefonile ja lauatelefonile ligipääs Uuringust selgub, et 46%-il Eesti leibkondadest on nii mobiiltelefoni- kui ka lauatelefoniühendus, 5%-il on ainult lauatelefoniühendus ja 47%-il leibkondadest on ainult mobiiltelefoniühendus. Riigid, kus on kõige
videomängudega. Ta oli esimene, kes tegi õhus 900 kraadise hüppe (kaks ja pool pööret). Tony’l on poeg Riley, kes on 26aastane tänavasõidu stiilis rulataja. TUNTUMAD RULATAJAD JA PROFFID Rodney Mullen (17. august 1966), leiutas enamus trikid ja asutas Almost firma. Daewon Song (17. veebruar 1975), tänavakultuuri legend ja Almost firma kaasasutaja. Tony Hawk (12. mai 1968), tuntuim vertikaalis rulataja. Olemas on temanimelised videomängud. Ryan Sheckler (30. detsember, 1989), professionaalne rulataja. Paul Rodriguez (31. detsember, 1984), P-Rod firma asutaja ja professionaalne rulataja. Andrew Reynolds (6. juuni 1978), Baker firma asutaja ja professionaalne rulataja. Riley Hawk (6. detsember 1992), Tony Hawk’i poeg ja professionaalne tänavarulataja. RULASÕIDU REEGLID Rulasõidul pole kirja pandud reegleid, aga enamus rulasõidu harrastajaid teavad kirjapanemata reegleid, näiteks: • Rulata lõbu pärast. • Varu kannatust.
22. november Enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi. 24. november Virumaal algas sundmobilisatsioon. 27. november K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse. Eesti Vabadussõda (1918–20) 1918 28. november Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva. Eesti Töörahva Kommuuni - Eesti bolševike nukuvalitsuse - moodustamine; Eestis 29. november kuulutati välja üldine sundmobilisatsioon. 8. detsember Punavägi vallutas Võru; Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner. 10. Eesti sai Soomelt esimese välislaenu - 10 miljonit marka. detsember 12. Inglise laevastik jõudis Liibavist Tallinna. detsember 15. Punavägi vallutas Rakvere. detsember 21. Punavägi vallutas Tartu. detsember 23. Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht (ülemjuhatajaks määrati detsember polkovnik J. Laidoner). 24.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
