1. Mis on autoriõigus? V: Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 2. Kui kaua on autori looming autoriõigusega kaitstud?V: 70a. peale autori surma ja kui on kaks autorit siis teise autori surmani 3. Mis on piraatlus autoriõigusi silmas pidades?V: AUTORI ASJADE KASUTAMINE ILMA AUTORI NÕUSOLEKUTA 4. Mida tähendab plagieerimine?V: Millegi varastamine ja siis selle avalikustamine nt: laul 5. Millal tohib autoriõigusega teoseid ilma autori loata kasutada? Too vähemalt 2 näidet
Osaühingule kuuluvaid osasid kasumi jaotamisel ei arvestata. 8. KASUMI JAOTAMINE 8.1. OÜ lõpetatakse osanike otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 8.2. OÜ lõpetamisel toimub selle likvideerimine ja likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ likvideerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 8.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtusele. Osanikele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka varaga. 9. OSAÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE 9.1.OÜ, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
Ettevõtte tasandil omab tähtsust IO portfelli koostamine, IO väärtuse hindamine ja IO turustamine kommertsialiseerimine) mitmesuguste lepingute abil. 2. autoriõiguse tekkimine Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3.patentsuse kriteeriumid Patent on oma olemuselt monopol. Aga patent ei tähenda automaatselt rikkust, seda tuleb samuti müüa nagu iga kaupa. IO lähtealused on valgustusajastus, inimene on loodu isa jne; nüüd aga on põhiteema äri tegemine. Patent kaitseb leiutisi. Selleks, et leiutis oleks kaitstud, peavad olema täidetud teatud kriteeriumid: peab olema uudne, leiutustasemega ja tööstuslikult kasutatav. Kaitstus seondub registreerimisega.
autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused ning autoriõigusega kaasnevad õigused (õigused teoste esitajatele). Autoriõigus tekib teose loomisega. Teose loomiseks loetakse teose mingis objektiivses tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise momenti. Autoriõiguse tekkimiseks ja teostemiseks ei nõuta mitte mingeid formaalsusi (näiteks: registreerimist, deponeerimist jne.).Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mistahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised ehk moraalsed ja varalised õigused. Autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üle antavad autori eluajal. Autori varalised
võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 378 lg 1). Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor (ÄS § 378 lg 2). Lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamine. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan tuleb esitada aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja sellest neile ka teatada (ÄS § 378 lg 3). Vara tegelik jagamine aktsionäride vahel
rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1). Lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamine. Lõpp- bilanss ja vara jaotusplaan tuleb esitada osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele ka teatada (ÄS § 215 lg 3). Vara tegelik jagamine osanike vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja
osalust teistes äriühingutes ainult aktsionäride otsuse alusel. 6. AS-i lõpetamine 6.1. AS lõpetatakse aktsionäride otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 6.2. AS lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6.3. AS likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui aktsionäride otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. 6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäridele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka muu varaga. ______________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Tegevuse järjestus AS-i asutamisel AS-i asutamisel sõlmivad asutaja või asutajad asutamisotsuse või- lepingu. Asutamisleping ja
aastani Venemaa 1911. a. autoriõiguse seadus. Edasi kehtisid Nõukogude Liidu ja Eesti NSV õigusaktid, sealhulgas 1964. a. tsiviilkoodeksi IV osa "Autoriõigus". Eesti Vabariigi esimene päris oma autoriõiguse seadus võeti vastu 1992. a. Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteoseid. Autoriõigusliku kaitse saab teos, mis vastab teose tunnustele. Teos saab kaitse selle loomise momendist automaatselt; mingit teose registreerimist, deponeerimist, teostele kaitsetähiste vms lisamist ei nõuta. Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused (related rights või neighbouring rights) kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja raadio ning teleorganisatsioonile. Mõned sellised iseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi tegijale, filmi esmasalvestise tootjale jt. Ka need õigused tekivad automaatselt. Nendele iseseisvatele õigustele on pühendatud autoriõiguse seaduse 8. peatükk. Euroopa
Artikkel 46 Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõikidele riikidele. Artikkel 47 Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 48 Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks igale riigile. Ühinemiskirjad deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Artikkel 49 1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist ÜRO peasekretäri juures. [Lapse õiguste konventsioon jõustus 2. septembril 1990. a.] 2. Iga osalisriigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümnenda dokumendi üleandmist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimist. Artikkel 50 1. Iga osalisriik võib teha parandusettepanekuid ja anda need üle ÜRO peasekretärile.
· Spekulandid/spekuleerijad forwardtehingutega on suhteliselt lihtne võtta spekulatiivseid positsioone, kuna forwardtehingute puhul toimub maksmine tulevikus. Siis lepingu sõlmimisel ei pea reaalselt rahalist katet olema. Võib müüa väärtusid mida antud hetkel ei eksiteeri ega ole ( ehk võib müüa ka õhku). Kuna taolised tehingud sisaldavad olulisi riske siis riskide vähendamiseks nõutakse näiteks mingite varade deponeerimist võimaliku riski katteks. · Argikraatorid nende eesmärk on saada kasu turgudevahelistest hinnaerierisustest. Nt kui mõne finantsinstrumendi hind on forward turul kallim võrreldes üldise turutasemega. Siis ostavad argikraatorid selle instrumendi kokku ning realiseerivad forwardturul. · Riskimaandajad need moodustavad turul kõige suurema forwardtehingu sooritajatest.
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 5. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. 6. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. (3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 7. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. 8. Autoriõigus on tsiviilõiguse normide kogum, millega korraldatakse kirjandus, kunsti ja teadusteoste loomisel ning kasutamisel tekkivaid suhteid. Autoriõigus on autori isiklike õiguste kogum – õigus autorinimele, teose avaldamisele, reprodutseerimisele (taasesitamisele, paljundamisele), levitamisele,
tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor. 11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud
Intellektuaalse omandi õigus sai alguse tsunftide algusest. Põhiseadus, aptendiseadus, kaubamärgiseadus, autoriskaitseseadus. Teos peab vastama tingimustele,et läheks autoriõiguste alla: 1) Originaalteos 2) Peab olema objektiivsesvormis ja onselle vormi kaudu tajutav (pilt, kuju, teos) 3) Reprodutseeritav mingil kujul (taasesitatav) Autoriõiguste seauds paragrahv 4 lõige 3 lugeda!!! Millal tekib autoriõigus? teose loomisega. Ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist ega muid asju. Võin sahtlis ka hoida. Tööstusomandiõigus tekib registreerimisega! Isiklikud õigused on need, mis on seotud isikutega. Ehk õigus teose autori nimele. Autor jääb autoriks. Autoril õigus panna ka varjunimi. Kui tahad teost muuta või järele teha, siis pead küsima nõusoleku autorilt. Varalised õigused=raha. Kõik õigused, millega saab aha teha on varalised õigused. Varalisi õigusi saab lahutada, isisklikke ei saa.
Traditsioonilised ja mittetraditsioonilised kaubamärgid. 14 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste tekkimine, formaalsed nõuded teosele. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.(3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Autoriõiguste loovutamine. Üheks autoriõiguste üleandmise võimaluseks on varaliste autoriõiguste loovutamine teisele isikule, mis tähendab autori poolt varalistest õigustest loobumist tähtajatult koos isiklike autoriõiguste säilimisega. Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise
objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. 3. Patentsuse kriteeriumid - Leiutis on patentne, kui see on uus (erinev tehnika tasemest või olemasoleva leiutise edasiarendus), omab leiutustaset (endastmõistvalt ei tulene tehnika tasemest) ja on tööstuslikult kasutatav (seda peab saama toota või kasutada majanduses). Leiutis
tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud
* patendi saamise avaldus (ühes eksemplaris); * leiutiskirjeldus (kolmes eksemplaris); * patendinõudlus (kolmes eksemplaris); * joonis või muu illustratsioon, kui see on vajalik (kolmes eksemplaris); * leiutise olemuse lühikokkuvõte (kahes eksemplaris). Põhidokumentidele lisaks peavad patenditaotluses sisalduma järgmised dokumendid: * dokument, millel on esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta (riigilõivu tasumist tõendav dokument); * bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument biotehnoloogiliste leiutiste korral, kui leiutise olemus ei ole leiutiskirjelduses piisavalt avatud; * volikiri, kui patenditaotlejat esindab patendivolinik; * prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteedi määramist Pariisi Liidu või WTO liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse järgi. Dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Leiutise nimetus patendi saamise
juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse. 6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. (3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3 [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] Autoriõigus tekib teose loomisega. Teose loomise momendiks on oma loometulemuse mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise hetk. Kas teos fikseeritakse paberile, arvuti kõvakettale, magnetlindile või majaseinale (grafit), pole oluline.
23 Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded ning võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühistu likvideerimiseks. Kui ühistu varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Võlausaldajail tuleb esitada oma nõue nelja kuu jooksul. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist, vajalikku deponeerimist ja osamaksude tagastamist jaotakse allesjäänud vara liikmete vahel vastavalt nende osamaksudele, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui 6 kuu möödumisel viimase likvideerimisteate avaldamisest ja 3 kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest, esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist. 24
psühholoogid, tervishoiutöötajad) või riigisaladuse hoidmise kohustus. 3) Tunnistaja on nii haige, et ei ole suuteline ütlusi andma – nt kooma. 4) Deponeeritud ütlus – minnakse eeluurimiskohtuniku juurde ja antakse seal ütlused. Deponeerimine käib ristküsitluse reeglite järgi. Selle juurde kutsutakse kaitsja. Praktikas kasutatakse ka kannatanu ütluste deponeerimiseks. Deponeerimist kasutatakse, kui kardetakse, et tunnistaja paneb plehku või kui ta elab välismaal või teda hirmutatakse, aga ka kui kardetakse, et kannatanu sureb saadud haavadesse. Kas siis saab deponeerida, kui kahtlustatavat ei ole? Kui ei ole kahtlustatavat ja süüdistatavat, siis määratakse kaitsja potentsiaalse kahtlustatava/süüdistatava huvide kaitseks, kes jälgib, et järgitaks protseduuri reegleid ja saab küsimusi esitada
rajanevad arvutiprogrammi elemendid. Sekundaarsed asjaolud, nagu teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. Autoriõiguse kaitse on formaalsusteta. Autoriõigus tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud teostele • Õiguste sisu Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.
Riik seaduses ettenähtud juhtudel Pärimisel 11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud
Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui 1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, 2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik. Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi või kui kriminaalasjas puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, siis kaitsja osaleb võimaliku kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel. Ajavahemikul, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. Kaitsjal on õigus: 1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele abi andmiseks vajalikke dokumente; 2) esitada tõendeid; 3) esitada taotlusi ja kaebusi;
Nad avaldavad vastava teate ajalehe "Riigi Teataja" lisas. nad peavad saatma likvideerimisteate ka teadaolevatele võlausaldajatele. Selles tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised 4 kuu jooksul, teate avaldamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole 7 By Matti `98 nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist võib allesjäänud raha 6 kuu möödumisel välja jagada õigustatud isikutele. Kui juriidilise isiku lõpetamiseks kasutatakse pankrotimenetlust, siis seda alustatakse siis kui juriidilise isiku rahast ei jätku võlanõuete rahuldamiseks. Kui kogu likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks ja selle tegemisega juriidiline isik lakkab olemast.
· Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine 4 kuud Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). · Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1). · Lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamine. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan tuleb esitada osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele ka teatada (ÄS § 215 lg 3). · Vara tegelik jagamine osanike vahel - kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse
6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autoriõiguse tekkemoment Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, avalikult esitatud, üldsusele näidatud ja üldsusele edastatud) teostele. Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Autoriõiguse sisu Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. 1
psühholoogid, tervishoiutöötajad) või riigisaladuse hoidmise kohustus. 3) Tunnistaja on nii haige, et ei ole suuteline ütlusi andma nt kooma. 4) Deponeeritud ütlus minnakse eeluurimiskohtuniku juurde ja antakse seal ütlused. Deponeerimine käib ristküsitluse reeglite järgi. Selle juurde kutsutakse kaitsja. Praktikas kasutatakse ka kannatanu ütluste deponeerimiseks. Deponeerimist kasutatakse, kui kardetakse, et tunnistaja paneb plehku või kui ta elab välismaal või teda hirmutatakse, aga ka kui kardetakse, et kannatanu sureb saadud haavadesse. Kas siis saab deponeerida, kui kahtlustatavat ei ole? Kui ei ole kahtlustatavat ja süüdistatavat, siis määratakse kaitsja potentsiaalse kahtlustatava/süüdistatava huvide kaitseks, kes jälgib, et järgitaks protseduuri reegleid ja saab küsimusi esitada