Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal 1. Mõisted ja nimed: Maailmapank: Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kri...
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänep...
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
annaabi.ee 
