Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turg, gaulle, reagan, adenauer, turumajandus, maailmapank, konrad, adenaueri, ettevõtjad, eraomand, valuuta, schuman, inflatsioon, reaganoomika, suurbritannia, istid, nsvl, nato, konkurents, valuutafond, organisatsioon, õiglus, president, välisminister, ronald, majandusühendus, taastati, truman, rasside, pingelõdvendus, välispoliitika, vaesusa. tulid taas võimule konservatiivid, kes ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat ning üritasid SB rahvusvahelisi positsioone taastada. Prantsusmaa • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958 Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli seisnud kindral Charles de Gaulle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958. a.-ni. Uus poliitiline süsteem osutus aga ebakindlaks ja ebapüsivaks. Kiiresti vahetusid valitsused. Kommunistidega koostööst teised erakonnad keeldusid
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused:
loominekommunistlike NSVL ja Hiina RV-ga. 1980.aastate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, alustas president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, töötati välja “Tähesõdade programm” (e kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu. Oma kõnedes halvustas Reagan NSV Liitu ja nimetas seda “kurjuse impeeriumiks”. DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kahepooluselises maailmas (Külmas sõjas) kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne- Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. 1950.-1960
majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine uute ja võimsamate relvade väljatöötamine, et ära hoida vastaste võimalikku rünnakut, ABC-relvad (aatom-, bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm, IMF rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank), makartism kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3
USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60
USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma → Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu → suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60
Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused.
Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001- · USA sisepoliitika on II maailmasõja järel olnud suhteliselt stabiilne; kaheparteiline süsteem on jäänud püsima (NB! 1992.a. presidendivalimistel sai Texase miljardär
Läänemaailma majanduslangus tõi kaasa pessimismi ja vaimse surutise. Roland Reagan- majanduspoliitika aluseks arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine kärbib majanduse arengut. Alandada makse. Mõne aastaga taastus Ameerika Ühendriikide majandus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. Taksitas uue gaasijuhtme rajamist Siberist euroopasse, kuna see oleks kujunenud suureks sissetulekuallikaks. Usa majandussõda viis NL nö pankrotti. Reagan alustas võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSVL sammu pidada. Tähtede sõda ristitus programm- Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide kaitsekilp. 1980.aastate lõpuks oli selge, et USA on võidurelvastumise võitnud. NSVL Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idaplokiks nimetada. Idaplokki kuulusid Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania,
Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alammäära. Ühe rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus ka erakondlik süsteem. Enamasti olid Lääne-Euroopas võimul kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erkonnad. Hispaania ja Portugal demokratiseerusid alles 1970.aastal, kuid nemadki polnud enam nii isoleeritud kui varem. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitas teise maailmasõja tekitatud kaotusi kiiresti taastada. 1950.aastate alguseks olid lääneriigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ning asusid majandust moderniseerima. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Valuutafond. Edasi liiguti heaoluühiskonna poole ning esimesena jõuti selleni Põhjamaades. Eesmärgiks on tagada kõikidele võrdsed võimalused ning kindlustada nende elu
S'is säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valimised võitsid leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 51. a. tulid võimule konservatiivid, parempoolse poliitikaga. Prantsusmaa sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel sõjajärgsetel valimistel anti palju hääli ka kommunistidele. 1946 a. koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Küllaltki vasakpoolseks sai ka P majanduspoliitika. De Gaulle oli IV põhiseaduse vastu. Uus poliitiline süsteem osutuski ebakindlaks: 12 a jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust
Kommunistidel õnnestus võim haarata kuna NSVL aitas neid. 7. Demokraatia laienemine peale II MS: a. Enamikes Lääne- Euroopa riikides taastati demokraatlik kord b. Langetati valijate vanuse alammäära c. Stabiliseerumine: nii riigivalitsemine kui ka erakondlik süsteem d. Suurenes ametiühingute mõju 8. Millised soodustavad tegurid aitasid kaasa lääneriikide majanduse kiirele taastamisele?: a. Demokraatlik valitsemiskord b. Turumajandus c. Marshalli plaan d. Rahvusvahelised institutsioonid: i. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arnegupank (Maailmapank) ii. Rahvusvaheline valuutafond (IMF) 9. Heaoluühiskond: Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond
· Briti impeerium lagunes, kuid SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. · Rahvusvaheline tähtsus langes · Säilis kaheparteisüsteem(kord võimul konservatiivid, kord leiboristid) · Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme, nad riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteeme. · Konservatiivid üritasid rahvusvahelisi positsioone taastada. PRANTSUSMAA · Kindral Charles de Gaulle moodustas maavabastamise järel 1944. aastal. Kommunistlik maailmasüsteem 14.02. · 1950. a-te algul oli kommunistide võimu all 13 riiki. Iseloomulikud jooned: 1) Võim on koondunud kommunistliku partei kätte, inimestel puuduvad demokraatilised vabadused, õigused. 2) Kommunistlik partei kontrollis kogu elu. 3) Võimul püsiti julgeoluekuorganite abil (KGB).
Vietnamis aga alandavalt lüüa.1960-ndad aastad majanduslikult edukad. 1960dnad ongi ajalukku läinud kui Gaulle´i kümnendina. Riigi isepäisuse ja eripärase Ameerika-vastasuse olulisemaks avalduseks oli lahkumine NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.a. DE Gaulle´i poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realisteetide tunnetamine. 1968-Pariisis noorte rahutused,reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle neile võrdlemisi jäigalt. Seetõttu marsalli populaarsus langes ja mõistnud seda astus ta 1969.a ragasi. Gaulleistid jäid ka edaspidi Prantsusmaa üheks kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks. SAKSAMAA: 1949.a mais loodi Saksamaal uus demokraatlik riik-Saksa Liitvabariik.Sel puhul toimusid paljudes linnades rahvapeod.Eriti popul. Hüüdlause:"HURRAA!ELAME VEEL!" maj. Olukord raske-raha oli kaotanudväärtuse ja must turg õitses.
välispoliitika) Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme etappi: 1)1950-1960 kristlikud demokraadid vanad traditsioonid 2) sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei. Konrad Adenauer kantsler, Saksamaa ülesehitaja. Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud. Saksamaa välispoliitikas teravad suhted idapoolsete riikidega. 1960 ja 1970 II poolel suhete paranemine. 1980-1990 kahe saksa tihe koostöö. 1990 kahe saksa ühinemine. 6) Külma sõja kriisid (Suessi kriis, Praha kevad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda aastad + seletused)
Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma? Ebaefektiivne ülemereturg, leiboristide sotsiaalprogrammid,etevõtete doteerimine SAKSAMAA 31. Adenaueri Lääne-Saksamaa: majandusime, , arenes väkja Euroopa Liit, NATO liige kujunes välja 1960 sõjavägi,SDV ei tunnustatud,protestid sõja vastu,1969 liidukantsleriks W.Brandt, võimule tulid kommunistid Saksa DVs, põgeneti läände. 32
selle eest oma eluga. Kuni 1968. aastani. R. Nixon Pärast Vietnami sõda valitsenud USA president. Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud. 1969-1974. J. McCarthy USA senaator. Paistis silma omaalgatatud kommunistide- ja juutidevastase poliitikaga, mis hiljem hukka mõisteti, sest see kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957. R. Reagan USA president. Lõi majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks ning mille ideeks oli ettevõtete riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine, maksude alandamine. Taoline majanduskava tõi USA üsna pea majanduskriisist välja. Reagan oli ka suur kommunismivastane. Tegutses 80ndatel. 8. Mitmeks okupatsioonitsooniks ja kelle vahel oli jagatud Saksamaa? Miks? Neljaks Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel
1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov.
aastast ka müntidena 1995 ühinesid Austria, Rootsi,Soome 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 Rumeenia ja Bulgaaria 2013. aasta suvest sai Euroopa liidu 28. liikmeks Horvaatia Isikud: John Fitzgerald Kennedy – USA president 1961-63 Martin Luther King – Neegriliikumise eestvedaja. Tapeti 1968. „I have a dream“. Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis
leiboristid. Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi. 1951 konservatiivid üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8). 2.4 Prantsusmaa Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui De Gaulle'i vastu, ent ei suutnud ka ise riiki tõhusalt juhtida.1947 aastal keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust. Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi alanud lagunemine.Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa 1946-1954 sõda Indo-Hiinas, aga sai Vietnamis luau (8). 2
NKL sai võimu juurde. Arreteeriti ja tapeti inimesi. NKLi liidrid · Stalin · Hrustsov · Breznev 1964-82 · Andropov 1982-84 · Tserenko 1984-85 · Gorbatsov 1985-91 Kõik NRKP peasekretärid olnud. USA liidrid · Truman 1945-53 demokraat · Eisenhower 1953-61 vabariiklane · Kennedy 1961-63 dem · Jonhson 1963-69 dem · Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro). · Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule.
12.Millised alad Saksamaast eraldati/kellele need anti? Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ning NSVLile, kes sai ka osa Ida-Preisimaa territooriumist. 14.SLV peamised erakonnad Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba Demokraatlik Partei. 15.Kuidas kulges SLV majanduse taastamine peale II MS? Tänu Marshalli plaanile sai võimalikuks Lääna-Saksamaa majanduse kiire taasumine.Loodi ühtne majanduspiirkond.Toimus rahareform. 17.Konrad Adenauer SLV esimene kantsler, Kristlik-Demokraatliku Liidu juht.Esmaseks ülesandeks sai riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine.Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika.Hitleri äge vastane.Saavutas kantsleri raha hulgas suure populaarsuse.Ei nõustunud NSVLi juhtide ettepanekuga rajada kahest Saksamaast üks neutraalne riik. 18.Milleks pidas Adenauer ja SLV SDV'd? Kuidas sellist poliitikat nimetati?
Inimkaotused I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid. Rahvusvaheline kohus Nürnbergi protsess II MS tagajärjed demokraatia levik Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. majanduskriis Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud, aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks
kiiresti ja majandus hakkas uuesti tõusma. 8) Hallsteini doktriin- SLVs doktriin, mille järgi lähtuti suhtlemises SDV-ga kristlike demokraatide võimul oleku ajal (lõpetati suhtlemine riikidega, kes tunnustasid SDV-d). 9) Uus idapoliitika- SLVs sotsiaaldemokraatliku partei võimul olemise ajal kasutusele võetud poliitika, millest lähtuti suhete parandamisega SDV ja teiste idariikidega. 10) Sotsiaalne turumajandus Saksamaal- SLVs kasutusele võetud majanduspoliitika, mille loojaks oli Ludwig Erhard ja mille põhimõtted olid: · Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng
tegevuse tulemusena 1948.aastal. IMF - Rahvusvaheline Valuutafond - rahvusvaheline pank, mis annab riikidele laenu eelarve tasakaalustamiseks ja rahakursi hoidmiseks (1945) Heaoluühiskond on ühiskond, mille enamik liikmeid tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turavliselt, on tagatud sotsiaalne õigus, demokraatia. Heaoluriigid on näiteks: USA, SBR, Prantsusmaa, Rootsi, Jaapan, Lääne-Saksamaa IBRD - Rahvusvaheline Rekonstrueerimis-ja Arengupank ehk Maailmapank - rahvusvaheline pank, mis anna laenu turumajanduse edendamiseks kogu maailmas. Üro rahandusasutus. (1945) OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon - 1960 nafta hinna- ja tarnepoliitika kooskõlastamiseks asutatud organisatsioon. Liikmed on Alzeeria, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. Makartism - senaator Joseph McCarthy järgi kujunenud poliitika kommusnistide ja
kaitseks. o Liikmed (Pmst sama mis VMN’i oma.) Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, NSVL, Rumeenia, DDR. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem
üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960.-1970.aastate vahetuseni. Rahareform- Lääne- Saksamaa võtab kasutusele marga. See oli Berliini blokaadi ajendiks. Õhusild- Lääne-Berliin sai tarbekaupu tänu lennuliiklusele. Lääne-Saksamaal oli läänelik valitsemine. Ida- Saksamaal kommunistlik valitsemine. NSVL blokeeris kõik juurdepääsud Lääne- Saksamaale. Liidukantsler Konrad Adenauer päästis Saksamaa kriisist välja. Saksamaa Liitvabariigi väljakuulutamine- 1949 mai. Idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik- 1949. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s. Juba 1940.aastate teisel poolel hakati seoses Ida-Euroopa sovietiseerimisega rääkima nn raudsest eesriidest Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, mille all mõisteti Nõukogude bloki poolt
vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaalset majandusreformi, mis sai tuntuks kui sotsiaalne turumajandus- riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgmima; kaasnes avatud turg ning rahareform ja kehtestati uus rahaühik Saksa mark, majandus hakkas kiiresti arenema. Idablokk- maailmasüsteem, ulatus Elbe jõest
NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda kiire majandusareng ja elatustaseme tõus. Makartism sen. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. 1954 see lõpetati. Suurbritannia Ühine Prantsusmaa Taastus sõjas kiiremini II maailmasõja võitjariigid taastus aeglasemalt 1950-ndad UK saab kaotasid juhtpositsioonid maa- integreeruvad muu Euroo-
Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu. Truman valitses Külma Sõja alguses ning tänu temale muutus USA üheks võimsamaks tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistlike liikumise vastu,kuna ,,doominoteooria" järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regiooni aladest ilmajäämise. 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Sõda muutus aina julmemaks.Kommunistide terrorile
Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. Okupatsioonitsoonid: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine
ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad. Saksamaa majanduslik olukord paranes USA rahalise abi ja sakslaste töökuse tulemusel
Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. MAJANDUS. 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras, sest linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel miljonid Ida-Euroopst põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem.
annaabi.ee 
