Eesti demograafilised probleemid Viimasel aastakümnel on Eestis kerkinud esile mitmed demograafilised probleemid. Kuigi need probleemid on meie ühiskonnas juba pikka aega endast märku andnud, on asjad viimastel aastatel just halvemuse poole liikuma hakanud. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on sündivuse langus. Sündimus langes Eestis ajavahemikul 19912000 19,3 tuhandelt lapselt 13 tuhandele aastas. Alles 1999. aastal oli sündide arv esimest korda pärast 11-aastast vaheaega eelmise aasta sündide arvust veidi suurem. Kasv jätkus ka 2000. aastal
HOLLAND Demograafilised näitajad 2010 Rahvaarv 16,783,092 Kasvutempo (protsentides) 0.4 Laste arv ühe naise kohta 1.7 Sündimus (tuhandetes) 173 Keskmine eluiga (aastates) 80
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
traumeerivamad ja liialdavad kui politsei jaoskonna tunnistused reaalselt on. Keskmine vägivalla kuritegude kajastamine kolmes ajalehes oli 56 %, kuigi Politsei andmed näitavad, et vägivalla kuritegusid pandi toime 30-l protsendil kõikidest kuritegevustest kokku. Kuid antud teema uurimine sõltubki väga paljudest erinevatest asjaolusest, alustadest valimi moodustamisest ja meedodi valikust, lõpetades religioossete ja geograafiliste asjaoludega. Nad leidsid, et demograafilised faktorid (nt. elanikkonna vanuseline ja rahvuslik koosseis) mõjutavad kuritegevuse hirmu suurust kuid meediakajastused ei mõjuta hirmu.näitasid, et vanud, sugu ja kuritegevuse asukoht koos raadio, ajalehe, teletundide ja teleuudised mõjutavad. Kokkuvõtvalt saab öelda, et uurimise tulemusena leiti, et Trinidadis puudub suhe meedia ja kuritegevusliku kartuse vahel ning. Lisaks leidsin, et 2005 aastal on justiitministeerium välja andnud krininaalpoliitika uuringute
Kuna lapsevanemaks saadakse kogu eluks, siis ei saa otsust langetada kergekäeliselt ja egoistlikult. Enne lõplikku otsustamist tuleks nõu pidada partneriga. Ajakirjanduses tuuakse sageli välja, et ,,abiellumine pole enam popp. Lihtsalt niisama koos elada tundub lihtsam, vastutus on väiksem" ja ka statistika kinnitab, et registreeritud abielu pole meie ühiskonnas valdav kooseluvorm nooremates vanusgruppides. Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid, ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika). Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam, mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada. 2008
Kuna lapsevanemaks saadakse kogu eluks, siis ei saa otsust langetada kergekäeliselt ja egoistlikult. Enne lõplikku otsustamist tuleks nõu pidada partneriga. Ajakirjanduses tuuakse sageli välja, et ,,abiellumine pole enam popp. Lihtsalt niisama koos elada tundub lihtsam, vastutus on väiksem" ja ka statistika kinnitab, et registreeritud abielu pole meie ühiskonnas valdav kooseluvorm nooremates vanusgruppides. Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid, ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika). Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam, mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada. 2008
rändesaldo sisse ja väljarännanute vahe leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarve ja majapidamisotsusteid langetavad inimesed. perekond ühiseid väärtusi ja vastutust teineteise suhtes omavate isikute kooslus. põlvkond ehk generatsioon ligikaudu ühevanuste inimeste kogum kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused: demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne sündmused: sünd, surm, elukohavahetus kaasprotsessid: vananemine, linnastumine protsesside eripära: pikaajalised, raskesti (tagantjärele) muudetavad
Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................. ....................3 Üldandmed................................................................................... ....................4 Etniline koosseis........................................................................................ ........4 Demograafilised andmed..................................................................................4 Rahvastikupüramiid...................................................................... ....................5 Vanuseline koosseis........................................................................................ ..5 Rahvastikuga seotud andmed...........................................................................6 Suurimad linnad...................................................................
Mis on megatrendid? Megatrendid on trendid, mis mõjutavad kõiki globaalselt. Millised megatrendid mõjutavad teid lähitulevikus ja kuidas? Demograafilised muutused, infotehnoloogia kui tugi kogu majanduse toimimisele, nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt, suur admetest tärkavad võimalused, sotsiaal- ja multimeedia mõju oluline suurendamine, sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalsed ettevõtjad, kasvab vabatahtliku ja projektipõhise töö osakaal, organisatsioonimudelid hägustavad, tööd tehakse kõikjal, pehmed motivatsioonipaketid ja ideaalne tulevikutöötaja. Milliseid tüüpi töö oskusi oodatakse teilt?
Inimeste soovide ja vajaduste rahuldamine. Turunduse põhieesmärk: Viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid Põhifunktsioonid turumajanduses: Turunduse subjektid: · Tootjad- valmistavad kaupa ja osutavad teenuseid · Tarbijad (lõpptarbijad)- pered, üksikisikud · Jaekaubandus- müük lõpptarbijale · Turundusspetsialistid- kitsalt spetsialiseerunud Turusegmentide jaotuse olemus: · Geograafilised tegurid- riiklik või rahvusvaheline turg · Demograafilised tegurid- vanus, keel, sugu · Sotsiaal- majanduslikud tegurid-haridus, elukutse · Psühholoogilised tegurid- elustiil · Tarbimismotiivid- · Muud tegurid- loomapidaja
ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1. Majanduskasv parandab inimeste üldist materiaalset heaolu, kuid kasvatab ebavõrdsust ning pärsib inimeste vahelist ja institutsioonilist usaldust ja solidaarsust; suureneb diskrimineerimisoht. 2
Venemaa rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu
esile ilmumine · Turu kasvu aeglustumine · Kulukad ettekirjutused · Üldise majandusolukorra halvenemine · Intressimäära tõus · Demograafilised muutused Swecon on kaasaegne firma, hoov ning garaaz on hooldatud ja heas korras. Firmas võetakse õpilasi vastu viisakalt, vähemalt mind võeti. Mulle tutvustas ülemus garaazi esimesena, seejärel tulid dusiruumi ning seejärel ülejäänud hoonet. Swecon on ehitus masinaid remontiv, müüv ning rentiv firma. Eestis on firma peakontor Haapsalus. Firma on laialt arenenud ning on ühtlasi ka ametlik volvo esindus Eestis.
· Ajakirjanik ei tohi kuuluda ühesssegi erakonda · Õigus avaldada oma arvamus kanali tähelepanu alla sattunud küsimustest. Sotsiaalne meedia - Suhtlus inimeste vahel internetis erinevate kanalite läbi (rääkimine,jagamine,soovitamine) - Võimalused on lõputud ja erinevad iga aastaga meeletul kiirusel . Reklaam Demograafilised näitajad ( rahvus,sugu,vanus..) Psühhograafilised näitajad( motiivid,suhtumised, jms) Sotsiaalmajanduslikud näitajad ( staatus,palk jms) Reklaamiseadused 1) Üldsätted 2) Üldnõuded reklaamile 3) Kaubad ja teenused,mille reklaam on keelatud 4) Kaupade ja teenuste reklaami piirang 5) Järelevalve 6) Vastutus 7) Rakendussätted
III mittetulundussektor, koosneb mittepoliitilistest kodanikuorganisatsioonidest, eesmärk töökohtade pakkumine, riigivõimu kontrollimine, meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Ühiskonna osa, mis iseloomustab info levikut ja seob riigi tervikuks Kommunikatsiooni ül: Majanduse edendamine, riigi sidumine üheks tervikuks, inimeste teavitamine maailmas toimuvast Mis on massikommunikatsioon? Info levimine suurtele inimhulkadele massimeediumite abil. Demograafilised probleemid: Eestlaste suur väljaränne, madal iive ning suur suremus Mõisted: Poliitika: riigi jugtimist ja toimimist korraldav tegevus Majandus: valdkond, mis hõömab tootmist ja kauplemist Kultuur: mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum Õigus: riigivõimude poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide kogum Moraal: moraalinormide kogum Kodanikuühiskond: ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganistatsioone
3. Siseturism- elanike reisimine territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse piiridesse. 4. Turismiettevõtlus- ettevõtlus, mis tegeleb turismiteenuste pakkumisega 5. Visioon- tulevikuvaade, organisatsioonil 6. Eesti heade üllatuste maa! Positive suprising! 7. Turismiseadus, turismi korraldamise seadus, toiduseadus, töölepinguseadus 8. Rahvastiku vananemine, tööhõive, haridus- ja palgatase, demograafilised muutused 9. Et parandada turismiga seotud võimalusi, ettevõtlust jne. Turismisektori rahvusvahelisuse konkurentsivõime suurendamise kaudu majanduskasvu toetamine. 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Maiu Talirand HT14
Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Leidisd rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale lainele. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nii pos. Kui ka neg. vabadussõjalased pöörasid tähelepanu eesti poliitika valupunktidele: põhiseaduse nõrkadele
erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstiimulitele. Segmentimisel võib aluseks võtta: · geograafilised tegurid; · demograafilised tegurid; · sotsiaalmajanduslikud tegurid; · psühholoogilised tegurid; · tarbimismotiivid · muud tegurid Meetodi kasutamisse on kaasatud nii ostjas- või tarbijaskond kui ka oma tooteid/teenuseid realiseerivad reklaamijad/organisatsioonid. Turu segmenteerimine aitab selgitada organisatsiooni turupotensiaali ning määratleda konkurentsipilti. Samuti aitab selline meetod mõista kliendi vajadusi ja tarbimisstiili.
põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsionaalselt kiinduda, sest suremus oli kõrge, siis hiljem, 20. sajandi alguses, kui suremus langes, tõusis ka laste emotsionaalne väärtus. 2. Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib
ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid •Demograafilised muutused, elanikkonna vananemine •Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots
· Türgi Kaasaegne põlvkondade vaheldumine: · Sündimus- madal, isegi negatiivne · Suremus-madal · Rahvaarvu kasv e. Iive-nullilähedane, mõnikord isegi negatiivne · Laste osatähtsus rahvastikus väheneb · Soome, Rootsi, Jaapan Ränne e migratsioon lk 48.- Sisse-ja väljaränne tegurid: · Palkade ja sissetulekute erinevused · Situatsioon tööturgudel · Geograafiline lähedus · Kultuuri- ja keelebarjäärid · Demograafilised protsessid · Ootused jt tegurid Tõmbetegurid: · Vabade töökohtade olemasolu · Kõrgem püalk · Head elamis- ja töötingimused · Sugulased, sõbrad · Võimalused minna välismaale õppima · Meeldiv looduskeskkond Migratsiooni mõju päritoluriigile · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused · Migrantide rahaülekanded kodumaale · Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad
töötavad väljaspool organisatsioonitavapäraseid tööruume. Sellise töökorralduse puhuleelda töö iseloom vähem ja harvem töö vahetut jälgimist ja kontrollimist ning töökorralduses panustatakse rohkem töötajate sisemisele kontrollileja juhtimine keskendub rohkem eesmärkidejuhtimisele kui töö meetodite, viiside juhtimisele. 3. Millised sotsiaal-demograafilised tegurid mõjutavad töötajate hinnanguid töökorraldusele ja kuidas? Töötaja ja tööandja kokkulepe töötamiseks võibolla sõlmitud tähtajatult või tähtajaliselt. Viimaseljuhul lepitakse kokku kas kindel tähtaeg või muutingimus, näiteks töö valmimine, mil kokkulepe lõppeb. Samas, ajutine töö ei ole siiski väga levinud töövorm,sest kokku vaid
nõudluse kasvu (nt savitellise hinna tõus ja silikaattelliste nõudlus); täiendkaubad neid kasutatakse koos - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (nt elamute kallinemine ja vaipade nõudlus); tarbijate ootused; nt elamuehitus ja laenutingimused; 5 4.02.2014 NÕUDLUSE MÕJURID demograafilised muutused; nt rahvaarvu suurenemine ja korterivajadus; valitsuse mõju; nt seadusandluse (ka ehitusregulatsioonide) muutumine; ... Toodud loetelu pole lõplik nt saaks lisada tehnoloogilised arengud, tarbijate maitse ja eelistused, aastaaeg jne. NÕUDLUSE MÕJURID. NÄITEID. Nõudlus eluasemete järgi: erinevat tüüpi eluasemete hinnad; sissetulekud ning ootused; laenuintressid ning nende muutumine;
Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed (kuni 15 aastased) · Kui suure osa moodustavad tööealised (16-65) · Palju on vanureid , kui suur osa(66+)
on suhteliselt kõrge ning eakamaid inimesi, u. 65 aastaseid on kolmandiku võrra rohkem kui alla 15.aastaseid. Naised elavad meestest kauem, kuna paljudel meestel esineb palju vere-soonkonna haiguseid, õnnetusi, enesetappe jne. Itaalia elanikkond vananeb suhteliselt kiiresti, mis toob riigile kaasa erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ning demograafilisi probleeme: · Majanduslikud: pole maksumaksjaid · Sotsiaalsed: suur koormus riigile(pensionid) · Demograafilised: elanikkond väheneb, suremus ületab sündimuse Sündimus ja suremus Suremus ja sündimus on langenud . Väikelaste suremus on samuti langenud. Keskmine eluiga terves riigis on 81 aastat. Kuni 14.aastaseid poisse ja tüdrukuid on Itaalias umbes
lähtuda rahvaarvust ja selle dünaamikast · Alles seejärel on mõtet analüüsida rahvastiku struktuuri allrühmi ja nende ostujõudu. Rahvastik kui tarbijad Rahvastiku grupeerimise ja allrühmade jaotuses olulised: 1. Vanus, sugu, rahvus jne. 2. Potentsiaalse sihtgrupi eelistused, trenditeadlikus ja ostujõud (sihtgruppe saab mõjutada) Rahvastik kui tööjõud ... olulised: 1. Haridus 2. Teadmised, oskused 3. Kogemused, traditsioonid 4. teised, sh demograafilised näitajad Rahvastik kui tööjõud 1. Kui ettevõte laieneb, oluline teada, kas sihtpaigas on rahuldavat tööjõudu 2. Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest 3. (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg) Demograafiline info · Demograafilised näitajad: · Sotsiaalsed näitajad: Sugu Rahvus/keel Sünniaeg/vanus Usk
Blend” • 1978 Transcultural nursing: Concepts, Theories and Practice Sisaldab: • Transkultuurilise õendustöö põhlised mõisted • Praktika • Viisi, kuidas antopoloogia ja õendustöö teineteist täiendavad või mille poolest nad erinevad CULTURE CARE: DIVERSITY AND UNIVESALITY THEORY • ... teooria, mis sai ülemaailmse kuulsuse, sest kultuuriliste eripäradega arvestamist peetakse • 20-21 saj. olulisemaks trendiks õenduses. Demograafilised muutused jätkuvad, mistõttu üha rohkem läheb vaja õendusabi osutamist erineva kultuuritaustaga patsintidele • Leininger nimetab mitmekultuurilise õendusabi eesmärgiks kultuurispetsiifilise abi osutamist patsientidele • Kesksed mõisted Leiningeri teoorias on: kultuur, väärtused, kultuuridevahelised erinevused, rass, etnotsentrism, kultuurisokk, etnograafia kui uurimismeetod • Leiniger rõhutab vajadust arendada õdede kultuurialast
puudumine), mis võivad lapse hilisemas elus põhjustada tõsiseid psühholoogilisi probleeme. 3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE 2.1 Uuringu metoodika ALSPAC (Avon Longitudinal Study of Parents and Children) uuringus võtsid osa kõik rasedad naised Inglismaal, Avoni piirkonnas, kes sünnitasid vahemikus 1991. aasta aprillist kuni 1992. aasta detsembrini. Kokku sündis 14 062 last. Lähteandmed, sealhulgas sotsiaal-demograafilised ja perekondlikud andmed, koguti rasedatelt naistelt ja nende partneritelt 18. ja 32. rasedusnädalal, kasutades postiteel saadetud küsimustikku. Naised, kes ei täitnud küsimustikku mõlemal ajahetkel arvati uuringust välja, samamoodi jäeti välja mitmike sünnid. Kokku põhines uurimus 9244 naise ja nende laste andmetel. Tegemist pole meditsiinilise uurimustööga, kus osalejatel diagnoositi depressioon, vaid psühholoogilise uuringuga, kus osalejad pidid iseseisvalt
Enamasti on see põhjustatud isendite viljakuse vähenemisest populatsiooni tiheduse vähenedes, näiteks selle tõttu, et isendite kohtumise tõenäosus väheneb. Keskkonna stohhastilisus (environmental variation, environmental stochasticity) – Füüsikalise ja bioloogilise keskkonna juhuslikud muutused; suurendavad väikeste populatsioonide väljasuremisohtu. Väljasuremiskeeris (extinction vortex) – Protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt, tegurid koostoimes ja üksteise mõju võimendades vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni. Demograafiline populatsiooniuuring (demogaphic study) – Isendite jälgimisele tuginev uuring, mille käigus selgitatakse välja populatsiooni demograafilised näitajad (nt. popultasiooni kasvukiirus, sündimus ja suremus).
5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Nt. ei saaks kristlus eksisteerida, kui keegi ei usu Jumala olemasolusse või nt. uskumus, et kui sa käid pühapäeviti kirikus oma patte andeks palumas, siis ootab sind peale surma taevariik. 7. Kuidas mõjutavad ühiskonna ülesehitust ja kultuuri looduslikust raamistikust tulenevad ökoloogilised, geograafilised ja demograafilised tingimused? Ökoloogilised/keskkonna tingimused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Geograafilised tingimused: Elad mereääres või sisemaal, oled kalur või metsamees, kas saad
........................ ....................... KLIENDITEENINDUSE UURIMUS Uurimustöö Juhendaja: ................. ............... 2010 SISUKORD 1. ERINEVAD KLIENDIRÜHMAD KAUBANDUSES.......................................................................................3 1.1 Klientide rühmitamine 1.2 Demograafilised tunnused 1.3 Geograafilised tunnused 1.4 Psühholoogilised tunnused 2. ERINEVAD KULTUURITAUSTAGA KLIENDID JA NENDE TEENINDAMINE......................................................................................4 2.1 Kultuuridevahelised erinevused 2.2 Vestluskäitumine 2.3 Ajakäitumine 2.4 Ruumikäitumine 2.5 Erinevate kultuuride vaheline suhtlus 3. RASKETE NING ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE.......................................
d ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist teeninduses põllumajandus tööstuses es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import
Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d 1 inimese kohta. Eesti on 41. 7. Kuidas jaotatakse majandussüsteeme? Iseloomusta neid. Käsu-, sega-, tava- ja turumajandus. 8. Majandusvabaduse indeks? Millel tugineb? Mitmendal kohal Eesti? Rootsi?
kvalitatiivselt väljenduvaid üldtunnuseid. Rahvastik ehk populatsioon kõik mingil territooriumil asuvad elanikud Demograafia Käsitleb inimelu valdkondi, mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega uurib sünde, abiellumist, rändeid, suremust, vananemist, eluiga ja iivet kui massinähtusi Rahvasitikuregister- andmekogu Põhimõisted Aasta keskmine rahvaarv pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast Demograafilised sündmused sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne Elukoht piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab Elussünd Emigrant isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses (eestisiseselt väljarändaja) Emigratsioon isiku elama asumine Eestist teise riiki. Immigrant isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teistest
Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarvu dünaamika 1992-2007 Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult kaheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis
-Sobivus ostetud varem asjadega -Universaalsus-püütakse rahuldada erinevaid vajadusi vähemate või isegi ühe tootega Müük ja realiseerimine See on ostule vastupidine funktsioon. Kui ostu kaudu sooritame mingi toote omandamist, siis müük ja realiseerimine on klientide otsimine, reklaami abil nõudluse kujundamine ja suurendamine kui ka klientide edasine abistamine toote kasutamisel või edasi müümise -Geograafilised tegurid: Turg on kohalik, riiklik või rahvusvaheline -Demograafilised tegurid: Ostjate vanus, sugu, keel, haridustase. -Muud tegurid:puuetega inimesed Kaubamärk -Toodet iselm kõige rohkem kaubamärki. Et olla edukas on vaja hea kaubamärki, head nime mis jääks meelde , sest just nimi tagab toote või teenuse edu. -Ebaõnnestunud toote nimi ei taga kasumit ja edu. -Ei tohiks kasutada juba turul olevat kaubamärki ja ka sellega seonduvat tootestrateegiat.
· Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades. Kui pakkumine on fikseeritud ja nõudlus kasvab, siis tarbija on kehvemas olukorras: - kõrge nafta hind; - konfliktide võimalus Demograafia ja majandus. 1. Mis on demograafia? Demograafia tähistab teaduskeeles tegeliku rahvastiku statistilist analüüsi. Uurib muutusi: sünnid, surmad, ealine ja sooline koosseis ning migratsioon. 2. Demograafilised arengutendentsid- maailma rahvaarv. Maailma elanikkond kasvab. a) 1750 u 800 miljonit inimest b) 1900 u 1,7 miljardit inimest c) 21. sajand algusel 6 miljardit inimest d) 2050 umbes 9 miljardit Samas Jaapanis ja Euroopas kasvab inimeste arv vähe või isegi kahaneb. Rahvaarv kasvab peamiselt arenevates riikides ja seega koondub majanduslik ja poliitilinejõud üha nende riikide kätte. 3. Vaikse ookeani majandusruum. 21
Nad vastandasid keskaega oma ajastule, sest nende arvates ei toimunud seal midagi märkimisväärset. Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus
valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine riigist. Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva seaduse muutmist. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4.VABADUSSÕJALASED JA NENDE TEGEVUS. 1. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? - Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. 2. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? - Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. 3. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Põhjendage. - Nad süüdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudsid uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. Leidsid rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale
laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi. 7. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Kuivõrd on need probleemid veel ka tänapäeval aktuaalsed? Massiline võõrtööliste sissevool. Ainuüksi 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra. Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine pidi lisaks kõigele tagama annekteeritud territooriumi elanike kindlama sulamise NSV Liidu rahvaste sõbralikku perre. Kasvasid ka linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Talupojad tulid maalt linnadesse. 1945
.............................................................................................. 3-4 USA majandustase..................................................................................................................... 4 Sotsiaal-demograafilised näitajad............................................................................................. 4-5 Panus maailmamajandusse....................................................................................................... 6
Suurema osa tema ametiajast valitses sõjaväelise riigipöördega võimule tulnud hunta, kuid 1994 õnnestus Aristide'il võimule naasta. 1996 valiti presidendiks Aristide'i lähedane abiline René Préval. 2000. aasta presidendivalimised, mida opositsioon boikoteeris, võitis jälle Aristide. 2004. aasta alguses muutusid valitsusevastased protestiavaldused vägivaldseiks. 11 RAHVASTIK Demograafilised näitajad Haiti on üks tihedamailt asustatud riike maailmas. 354,3 in/km´2. Rahvastiku aastane iive on 1.7% Tööhõive on madal. Linnad Umbes 80% elanikest elab maal. Pealinn Port-au-Pronce on kiiresti kasvanud. Seal elab umbes miljon inimest, paljud neist linna ümbritsevates slummides. Teised suuremad linnad on Cap-Haitien, Gonaives, Les Cayes ja Jérémie. Päritolu Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18
Itaalia rahvas on väga kiindunud oma kommetesse ning peaaegu kõik elanikud räägivad itaalia keelt. Itaalias räägitakse veel prantsuse, saksa ja sardi keelt. Kaks kolmandikku ehk 67% itaallastest elavad linnades, põhiliselt tööstuslinnades. Lõuna-Itaalias elab suurem osa inimesi maakohtades. Rahvastiku tihedus on 197 elanikku/. Seal on 94% rahvast itaallased ning ülejäänud 6% on muud rahvad. Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult viiendal kohal (60 200 060 elanikku), kuid demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim. Arvatakse, et see arv kasvab mingi aastaks 2020 on üks isik neljast vanuses üle 65 aasta. Meeste keskmine eluiga Itaalias on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku arvu langust tasakaalustab migrantide sissevool, mis suurendab sündivust, hoides rahvastiku langust umbes 0% juures. Rahvaarv on alates 1950. aastast tõusma hakanud ja 1985. aastat on rahvaarvu kasv aeglustunud. Peale 2005
(retuusid) 3.Kaalutlen kust ikka osta ja kas mul on ikka vaja . Äkki ootan veel ,et äkki läheb odavamaks.Mul ju ei ole praegult nii palju raha jpm. 4.Kas ostan või mitte toodet ? 5.Ostan toote ära vaatan kas sain hea hinna eest või ei . Kui sain siis olen õnnelik kui ei siis petun . Kui läheb mööda pool kuud ja näen ,et retuusid maksid 2,50 ja mina ostsin 6ega siis on kurb küll . 3. Kuidas alljärgnevad demograafilised tegurid mõjutavad majutus- või toitlustusettevõtete teenuste ostuotsuseid: kliendi tulud, - Mida rohkem ostetakse tooteid seda rohkem saab toitlustusettevõtte endale raha.Kui on ka kliendil rohkem raha saab ta väljas söömas käija. kliendi vanus, - Mida nooremad inimesed on seda rohkem raatsitakse raha jätta majutusettevõttesse. Noored ei armasta väga erilisi roogi vaid nad tahavad lihtsalt süüa saada
hinnad *teadusuuringute maht *elatustase *tehbikiiguate areng *inflatsioon tempo Sotsiaalsed mõjurid '*demograafilised trendid *väärtustehingud *elustiil *migratsioon *tarbijate aktiivsus Et jõuda lähiriikide suuremaks veetootjaks Kustutame janu saaremaa puhta veega Eesmärgid liigitatakse Pikaajalised (3-5 aastat) Stiil Nooruslik ja tehniline
▪ Konkurents ▪ Mitmekesisus ▪ Sihtgrupp ▪ Hind ▪ Atraktiivsus 4 ▪ Nõudlusest ja pakkumisest juhitud tootearendus ▪ Pisiasjad 19. Selgita erinevust kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu metoodika vahel. Kvantitatiivuuring - Kogutakse statistiliste meetoditega töödeldavaid andmeid, mis enamasti esitatakse arvulisel kujul, sh. statistika (demograafilised näitajad, faktid). Kvalitatiivuuring - Kogutakse enamasti mittearvulist infot: arvamused, ideed, vihjed, visioonid. Põhiline andmete kogumise viis on süvaintervjuud üksikisikute ja gruppidega. Milliseid turismiettevõtjate vahelisi koostöövõimalusi on olemas, üldista? 20. Milliseid analüüse viikase läbi turundus- ja äriplaani koostamiseks? • enese ja pere võimaluste ja soovide • konkurentide/koostööpartnerite
Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia, *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa, Austraalia, Madagaskar) * okeaanide saared (Havai, Galapagos, Mauritius) – Suur liikide arv – endeemsus – erilised kooslused Raamat sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Demograafilised kõikumised muutuvad olulisteks siis, kui arvukus kahaneb elupaiga hävitamise või killustumise tõttu. Sel juhul langeb arvukus suure tõenäosusega ka edaspidi ja juhuste kokkulangemise korral (nt aastal, mil sündimus on madal ja suremus kõrge) võib populatsioon isegi välja surra. Liigid, mille sündimus ja suremus on väga varieeruvad (nt üheaastased taimed ja lühiajalised putukad) on demograafilisest kõikumisest eriti ohustatud. Suurem väljasuremisoht on ka väikese
majanduslikke ja poliitilisi suundumusi. Sotsiaal-majanduslikud faktorid mõjutavad generatsiooni ja sihtkohta. Aeg, reisimise soov ja sissetulekute tase on peamisteks reisimotivatsiooni mõjutavateks teguriteks. Kõige tähtsamaks jääb aga siiski majandusliku kasvu tase turismi genereerivates riikides praegu ja tulevikus. Kulutused reisimiseks suurenevad rahvusliku koguproduktiga võrreldes kaks või enam korda kiiremini. Turismile on kõige olulisemad demograafilised suundumused - elanikkonna juurdekasv,keskmine eluiga ja vanuselised profiilid.Pensionärid moodustavad aina suurema osa elanikkonnast.Aastaks 2001 on üks igast eurooplasest üle 55-aastane ja keskmine pensionile jäämise vanuseliselt langeb.Suurimaks erinevuseks siis saab olema vanemate inimeste rekordiline arv enamikes arenenud ja ka turismi poolt mõjutatavates maades.See on "küps" segment,mis on aina
usuvoolude levik mõjutas eestlaste elu rohkem kui nad seda eales arvata oleks osanud. Nii Liivi sõja järgne kui ka Põhjasõja aeg olid eesti rahvastikule laastavad. Peale Liivi sõda oli eestlaste arv kahanenud vähemalt poole võrra ja kahanes jätkuvalt näljahäda tõttu. Hiljem järgnes veel suur näljahäda ja Põhjasõja ajal ka katk, mis vähendas rahvaarvu taaskord, rohkem kui poole võrra. Kuigi kahe sõja vahele jäi üsna pikk aeg, kujunesid sõdadest ühed suurimad demograafilised tagasilöögid, mis mõjutasid eesti rahvastikku tugevalt, aga siiski õnneks mitte püsivalt. Põhjasõja tõttu Vene võimu alla läinud Eestis halvenes talurahva olukord. Vene valitsejad soosisid aadlike huve ja seetõttu Rootsi ajal kehtestatud talupoegade õigused ei kehtnud enam eramõisades. Mõisad anti aga tagasi nende endistele omanikele ja niimoodi enamikud talupojad sattusid eramõisnike valdusesse. See tähendas, et mindi tagasi enne reduktsiooniaega.
III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20
annaabi.ee 
