EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%). Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%). 3 Madalaim sissetulek on Kirde-Eestis 2013. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) 731 eurot kuus. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 508 eurot
JAAPAN 1. Jaapanis elab 126 475 664 inimest. Riigi rahvaarvult on tegu suurriigiga, kuna Jaapan asub maailmas rahvaarvu poolest 10. kohal. Enam-vähem samapalju inimesi nagu Jaapanis elab ka Mehhikos ja Venemaal. 2. Võib öelda, et rahvastik paikneb üpriski ebaühtlaselt, kuna enamus inimkonnast elab rannikualadel, kuna sisemaal asub mitmeid vulkaane. Jaapani keskmine rahvastiku tihedus on 336 inimest ruutkilomeetril. Tihedamini on asustatud muidugi suuremad linnad nagu Tokyo, Yokohama, Kobe, Osaka, Nagoya jne kus inimesi elab ühel ruutkilomeetril üle 700. Hõredamini on asustatud riigi keskmine osa ning samuti riigi kirde osa. ( mida tumedam värv, seda tihedamini on
2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. Lõuna- Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.Lõuna- Korea rahvaarv muutub edaspidi ka sama vähe, täpselt nagu see 1995. aastast 2012.aastani on muutunud- kasvanud natuke. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine alates 1995.aastast 2012.aastani. 2.Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta on 465-504 inimest. Iga aastaga kasvab see arv natukene. Lõuna-Korea naaberriikidest on sama rahvastiku tihedus Jaapanis
Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel
TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Tartu maakonna rahvastikuanalüüs 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Rahvastikuanalüüs..................................................................................................................4-7 Rahvaarv ................................................................................................
....................................................... 8 Abiellumus ja lahutus Narva linnas .......................................................... 9 Kokkuvõte ...................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ........................................................................... 11 2 Sissejuhatus Demograafia kui teadus sündis 17 sajandil kui hakkati uurima rahvastiku protsesse. Põhilised tegelde statiistika muutus demograafia sünonüümiks. Nimetuse demograafia võttis kasutamisele prantsuse teadlane Guillard 19 sajandil. Tänaseni vaieldatakse kuidas defineerida demograafia ainet. Demograafia objektiks on inimene kogumina, populatsioon või keskmine inimene. Riik vajab andmeid rahvastiku kohta selleks, et luua sotsiaal-, haridus-, tööjõupoliitikat jne. Minu töö annab ülevaate viimaste aastate rahvastikusündmustest. Esitatakse rahvaarvu, sündide, abortide, surmade, abielude ja lahutuste andmeid.
Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi
TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Viljandi maakonna rahvastikuanalüüs Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv ..............................
Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux, Nantes, Belgia piiriäärne Lille jt. Tihedama asustusega alad asuvad veel Vahemere ääres, kus sealsed linnad: Cannes, Marseille, Toulon, Nice, on praktiliselt omavahel kokku kasvanud. Prantsusmaa rahvaarvu kasv Joonis. Rahvaarvu kasvu graafik 1950-2025 viie aastaste vahedega Aastatel 1950-2009 on rahvaarv pidevalt ja üsna ühtlaselt kasvanud. Välja saame tuua kiirema rahvaarvu kasvu perioodi aastatel 1950-1960. Tulevikus muutub rahvaarvu kasv märgatavalt väiksemaks, praktiliselt stabiliseerub 70 miljoni elanikku juures. Tegurid, mille mõjul Prantsusmaa rahvaarv kasvab 2009. aastal: · sündide arv: 810 000 · sündimus 2,0 ühe naise kohta · surmade arv: 551 000 · loomulik iive 810000-551000= 259 000
aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus *Eestlaste % rahvastikus on olnud maksimaalne...................................................., miks?...............................................................
revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika teadlased võtsid juhtrolli demograafiliste muutuste arutelus. Arutelu tulemusena eelistused olid rohkem majanduslikku laadi ning mõiste ,,üleminek" asendus sõnaga ,,revolutsioon". Muutusi demograafilises käitumises peeti põhiliselt ühiskonna edukuse funktsiooniks. Notestein (1945), kes mängis otsustavat rolli demograafilise üleminekuteooria formuleerimisel, rõhutas suremuse vähenemise mõju ja
Rahvastik on Ühendatud Kuningriigis varasemast vähem mitmekesine. Enne 1962. aastat anti Rahvaste Ühenduse maadelt saabunuile soovi korral kodakondsus, kuid hilisemad immigratsiooniseadused aastatel 1962, 1968 ja 1971 on sisserännet ja kodakondsuse andmist oluliselt piiranud. Juba 1850. aastal elas pool ja 1900. aastal kolm neljandikku rahvastikust linnades, mis teeb Suurbritanniast vanima linnastunud maa. Tänapäeval elab linnades 91,5% inimestest. Suurbritannia rahvastik on vananev. Järjest kasvav on kesk- ja pensioniealiste inimeste osakaal, noorte osakaal väheneb, kuigi sündimuse langus on peatunud. Alates 1971. aastast on alla 15-aastaste inimeste arvukus langenud väga suurel määral- 7%. 2006. aastal koostatud rahvastikupüramiidi vaadeldes võib järeldada eelseisvaid keerulisi aegu umbes kolmekümne aasta pärast, arvestades praeguse tööealise elanikkonna vananemist. Vananeva rahvastikuga riikide, sealhulgas
"Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%)
Kokku 291 297 325 286 264 236 176 217 2 092 Tabel 3 andemete järgi on aastate jooksul vanematelt õiguste äravõtmine mõne võrra vähenenud. Kõige suurem oli see aastal 2002, kui võeti vanemlikud õigused ära 325 7 lapsevanemalt. Aastaks 2007 oli see vähenenud 217ni. Kõige enam toimus kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist Harju maakonnas. Seal hulgas enamik neist Tallinnas, mida näitab Tabel 4. Kõige vähem vanemlikke õiguseid kaotatud Hiiu maakonnas. Maakonniti võrreldes peab arvestama ka elanike arvu erinevusi. Tabel 4 KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED Tallinn 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Poisid ja tüdrukud 133 131 116 122 108 106 80 72 8 KOKKUVÕTE
kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas. Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased. Uurimistöö tegijate eesmärk oli teada saada kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest. Ühtlasi
Rakvere Reaalgümnaasium Karin Toom 10.M klass EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED Rakvere 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED3 3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED7 5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-202011 KASUTATUD ALLIKAD AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaudu 958 000 ning aastal
01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel;
2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik koondunud rohkem põhja ja loodeossa, rahvastiku tihedus on suur samuti Prantsuse rivieras Vahemere ääres. Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975
b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb: a) Tabelid: Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of
KOKKUVÕTE 2009. aastal elussündinud laste analüüsis vaatlesin linnalise ja maa-asulate järgi: vastavalt 69% ja 31%. Tuleb märkida, et maal elab noori vähem, seega tulemus ka on selline. Samuti, kui vaadata ema vanuse ja haridustaseme järgi, saame tulemuseks, et kõige rohkem oli sünnitanud ema vaanuses 25-29 (33%), 30-34 (25%) ning 20-24 (21%). Kõik on hästi loogiline, kuna kõige parem vanus naistele laste sünnitamiseks on vahemikus 20- 30 eluaastat. See aspekt, et kõige rohkem sünnitavad keskharidusega naised, on hästi selgitatav meie keskooli seadusega, kuna 12. klassi lõpetaja tavaliselt on juba 19-aastane neiu. Kõrghariduse miinimum on 0, kuna alla 20-aastased veel ei jõua omandada kõrgharidust. Vaadates graafikuid võib teha otsuse, et enamus neiud saavad emaks, kui omandavad kõrghariduse, peale keskkooli. Samuti selgub tabelitest, et mida kõrgem on haidustase,
inimest. Seda 2018. aasta seisuga. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus peamiseks tööstusalaks on põlevkivist energia tootmine. Eelmisel sajandil aset leidnud maailmasõjad ja Eesti okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast Narva jõgi, lõunast Peipsi järv ja lääne poolt Lääne-Virumaa. Maakonnas asub Eesti kõige kõrgem juga, kõrgeim tehismägi, kõrgeim pankrannik. Peale 2017. aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi. Linnad on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Ida- Virumaa suurimaks linnaks rahvaarvu poolest on Narva, mis asub Venemaa piiriääres. Haldusreformi käigus lahkusid Ida-Viru maakonnast Aseri, Lohusalu ja Avinurme vallad.
2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017
Mis vanuses ülekaalus mehed /naised, kust toimub muutus? Märkan seda, et meeste eluiga on lühem kui naistel. Seega vanurieas mehi on vähem kui naisi, kuigi laste ja tööealiste seas domineerivad mehed (seda nii Lihulas kui Türil). Lihulas oli kõige rohkem 45-49 aastaseid mehi ning naisi oli kõige rohkem 65-69 aastaseid. Türil oli mehi kõige rohkem vanuses 50-54 ning naisi vanuses 70-74. Sündimus on jäänud Lihulas kui ka Türil aina väiksemaks. 5) Linnades noorenev/vananev rahvastik, milline võiks olla prognoos Mõlema linna puhul on tegemis vananeva rahvastikuga, kuna sündide arv kahaneb. Põhjuseks on tööealiste inimeste suurematesse linnadesse kolimine. Vanurite domineerimise põhjuseks võib olla see, et vanemas eas tahetakse suurlinnast tagasi väiksemasse kodulinna tagasi tulla. Kuna Lihulas ja Türil on lapsi aina vähem, siis jääbki domineerima vanurite rühm.
kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? … sest … Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1
Väikese küla kohta päris head võimalused. Mõnevõrra kurb on küll see, et neid üha vähem kasutatakse, praktiliselt enam ei ole võimalik näha, et mõnel platsil inimesed sporti teeks. Eelmistel aastatel korraldati pidevalt jalgpallimänge, kuid sel 4 suvel mängiti vaid ühe korra. Selline saatus lasub ilmselt paljudel väiksematel küladel ja asulatel. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Valla rahvastik 01.01.2015 seisuga 0-17 aastased; 17% 63 ja vanemad; 23% 18-27 aastased; 17% 28-62 aastased; 44% 0-17 aastased 18-27 aastased 28-62 aastased 63 ja vanemad Sooliselt jagunevad elanikud järgmiselt: 0-17 aastased: kokku 906 last, 464 poisslast ning 442 tütarlast 18-27 aastased: 846, nendest 459 meest ja 387 naist
maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) () Riik 20,29 5,14 0 1,515 1,5 552,359 139,927 0 412,432 412,432
Suurim on plii (91,2%) ja CO (29,5%) osatähtsus, järgneb (12,4%), mis näitab, et trantspordi osatähtsus on võrdlemisi väike puude juurdekasvu suurenemise mõjutajane. Seda selle pärast, et trantspordi tagajärjel ei teki eriti toitaineterikast saastet. Ainukeseks oluliseks toitaineks võiks lugeda tekkivad -d. 8 Joonis 1. Transpordisaaste osatähtsus Ida-Viru maakonnas saasteainete emissioonis 2003. a, t/aastas. Allikas: Liblik, Maalma 2005: 178 Antud töös keskendun peamiselt põlevkivi lendtuhale, mis on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Põlevkivi on Ordoviitsiumist pärinev fossiilne settekivim, mis tekkis kauges minevikus veekogudes, kui taimede ja
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
Tööealiste inimeste osatähtsus on kõige suurem, nt 30-34-aastaseid mehi on ligi 210 000. Nende osatähtsus on 68%. Naisi on ka selles eas veidikene vähem. Alates 30-34-aastastest läheb iga vanuse osatähtsus aina väiksemaks. Üle 65-aastaseid on seetõttu üsna vähe. Vanemaealised inimesed moodustavad kogu rahvastikust 11%.Naisi on rohkem kui mehi selles eas. Rahvastik ei vanane, kuni noori on palju rohkem kui vanureid. Sündimus on Iirimaal väga palju suurem kui suremus. Aastas on umbes 75 000 sündi ja 30 000 surma, seega on iive väga kõrge. Väikelaste suremus on 4 hukkunud last iga 1000 sünni kohta. Viimastel aastatel on sündimus enamasti samasuguseks jäänud. 2006-ndast 2008- da aastani on sellegipoolest suur sündide kasv, nimelt tõusis sündide arv 65 000-lt 75 000-le, ehk siis 10 000 võrra. Peale seda on sündimus olnud stabiilne. Meeste keskmine eluiga on 77,5 ja naiste oma on 82,3. See on kõrge.
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab
NORRA 1) Riigi rahvaarv, kas on arenenud riik või arengumaa. 1.01.2011 seisuga on Norra Kuningriigi rahvaarv 4 920 305 . Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal Türgit arvestamata . Norra on arenenud maa. 2) Rahvastiku tihedus ja paiknemine; põhjendus, miks selline. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Rahvastik ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt..Asulate all on 0,7% pindalast. Suur osa rahvastikust paikneb riigi lõunaosas ehk pealinnas Oslos ja selle ümbruses, kuna esiteks on inimestel lihtsam tööd leida , teiseks on Põhja- Norras elada raske kuna peaaegu aasta ringi on seal lumi maas. 3) Kirjelda selle riigi rahvastikupüramiidi Naiste keskmine eluiga on 83 aastat ja meeste keskmine eluiga on 78 aastat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
