Page 2 Sheet1 aasta rahvaarv surmad kordaja 1990 45289 679 14,99260306 2010 37693 577 15,3078821 u Suremuse vanuskordaja Võru maakonnas 15,4 15,3 15,2 15,1 15 14,9 14,8 1990 2010 2030
2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on sündimus üle rahvastiku taastetasemest (2,5). 2009. aastal on keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tervelt 1 lapse võrra madalam ( 1,4) ja samas kõvasti allpool rahvastiku taastetaset. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri. Viljandimaa suurt ,,beebibuumi" iseloomustab ka see graafik, kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 400 last ja sündimuse vanuskordaja oli pisut üle 200, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja samuti moodustab suure kontrasti 2009
kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000. aastast on summaarne kordaja küll kasvutrendis, kuid siiski al rahvastiku taastetaseme (2,1 last naise kohta) . Samas on näitajad siiski paremad, kui Eestis keskmiselt. Kui 2000 aastal oli elussündide arv ühe naise kohta kõigest 1,2, siis 2010ndaks aastaks on too näitaja tõusnud pea 1,6- ni, kuigi püsiva positiivse iibe säilitamiseks on seegi näitaja veel küllaltki madal. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse ja teinud karjääri. Tartumaa suurt ,,beebibuumi" iseloomustab ka see graafik, kuna 1990. aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 1200 last ja sündimuse vanuskordaja oli üle 200, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja samuti moodustab suure kontrasti 2010
Geneetik Jan Vijg, Albert Einstein- College of medicine- bioloogilise eluea piir 115; vananedes suurenevad DNA ja muude molekulide vigastused, mis tasapisi halvendab rakkude tööd; pärast 80 a väheneb tõenäosus sellistesse haigustesse surra. Suremust mõjutavad: geneetilised tegurid; keskkond; käitumine; välised tegurid Kõige kauem elanud inimene elas 122 a. Suremust iseloomustavad näitajad: suremuse üldkordaja suremuse vanuskordaja imikusuremuskordaja Suremuskordaja standardiseerimine: standardiseerimise eesmärk; standardrahvastik ja uuritav rahvastik; standardiseerimise viisid (otsene, kaudne); koostise erinevus ja protsesside erinevus; vanus rahvastiku- uuringustes. Ülesanne: UR (uuritav rahvastik) CDR (suremuse üldkordaja) enne S (standardiseerimine) = 14 SR (standardrahvastik) CDR enne = 10 UR CDR pärast S = 12 --> tõlgendus Suremus arenenud riikides:
taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud suremust mõjutavad tegurid: vaesus ebterve eluviis halb tervishoiukorraldus halb arstiabi kättesaadavus suremus sõltub: südameveresoonkonna haigused vähk hingamisteede haigused vägivald, õnnetused vee ja toidu puudus sõjad
korrutatud 1000ga Erikordaja-elussündide arv jagatud fertiilses eas toimumise tõenäolisuse mõõtu skaalas 0-st 1-ni. Võimatu 0, kindel 1. on sümmeetriline; kellukesekujuline ·Valimi keskväärtus on naiste aasta keskmise arvuga korrutades 1000ga. Vanuskordaja- Tinglik tõenäosus mingi sündmuse tõenäosus teatud eelinfo korral informatiivne eelkõige ligikaudse normaaljaotusega valimite korral. · elusalt sündinud laste arv mingis vanuserühmas naistel jagatud samas seda kasutatakse ka diag.testide omaduste uurimisel. Diagnostiliste Enamik klassikalisi statistilise analüüsi meetodeid pidevate tunnuste vanuserühmas naiste aasta keskmise arvuga korrutades 1000ga