ega üleandmisele kolmandale isikule. 2.Üldisuse põhimõte-nõuab,et loendusega hõlmatakse eranditult kõik antud territooriumil elunevad inimesed,sõltumata nende east,soost ,sots.seisundist v muudest tunnustest.Ei loendata välisriikide diplomaatiliste esinduste töötajaid. 3.Üheaegsuse põhimõte-loendus peab toimuma kogu territooriumil samaaegselt ja kõiki isikuid registreeritakse tunnustega,mis neid iseloomustavad mingil ühel ja samal ajamomendil so kriitiline e loendusmoment. 4.Isikulisuse põhimõte- loendusühikuks on üksikisik.Erandjuhtudel esitab andmed täiskasvanud leibkonna liige 9.Loendusteooria tähtsamad põhimõtted: 1.Kava- e programmiühtsus:kõigile loendatavatele esitatakse täpselt ühesuguse sisuga ning ühtviisi sõnastatud küsimusi.Küsimused peavad olema üheselt mõistetavad 2.Metodika ja dokumendatsooni ühtsus-st et kõikjal tuleb loendatavatele ühte moodi läheneda,anda neile ühesuguseid
probleemid agregaatandmetega: puudub paindlikkus andmetega ,,mängida" tuleb leida geograafiline analüüsiüksus, mille kohta andmeid saab edastada, et ei tekiks isikute tuvastamise probleemi. Rahvaloendused Rahvaloendus on protsess, mille käidus kogutakse, süstematiseeritakse ja avaldatakse demograafilist, majanduslikku ja sotsiaalset infot kõigi riigi elanike kohta. Aluspõhimõtted: üldistus; üheaegsus (aja valik, kriitiline ja loendusmoment); isikulisus, perioodilisus. Korraldamise viisid: traditsiooniline küsitlemine; e-loendus; kombineeritud; riigiregistritel põhinev. Rahvaloenduse tugevused: tegelik pilt kogu riigi rahvastikust, ajas ja ruumis harmoneeritud andmed, detailsed ruumiandmed. Rahvaloenduse nõrkused: kajastab vaid ühe ajahetke rahvastikupilti; küsimustik on piiratud; rändeajastul ei kattu riik, territoorium ja kodanikud- hargimaisus. Mõisted: alaline elukoht - püsielukoht - Riigiregistrid
Komisjoni juhtis rahandusminister ja sinna kuulusid ministrid , ametite (sealhulgas Statistikaameti) ning kohalike omavalitsuste esindajad . Ettepanekud rahvaloenduse toimumise aja kohta, samuti rahvaloenduse eelarve projekt ning seaduse eelnõu töötati välja Statistikaametis. Loenduse eesmärk oli saada aktuaalseid andmeid riigi rahvaarvu , rahvastiku koosseisu , paiknemise ja eluruumide kohta ning avaldada loendustulemused. Loendusega kogutavate andmete fikseerimise aeg (loendusmoment) oli kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendus hõlmas: · isikud, kes viibisid loendusmomendil (31. märtsil kell 00.00) Eesti Vabariigis (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende pereliikmed ning välisriigi sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud); · isikud, kelle püsielukoht oli Eesti Vabariigis, kuid kes ajutiselt (kuni 1 aasta), viibisid välisriigis;
annaabi.ee 
