c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks: a. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. b. Materjali võime purunemata taluda koormust. c. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi. d. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on plastsus?
Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B
Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime purunemata taluda koormust. 2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 3. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi. 4. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 5. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on plastsus? Vali üks või enam: 1
Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile C. Materjali võime purunemata taluda koormust. D. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A
D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata D. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja
välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5 2. Mis on elastsus? Student Response Feedback A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. C. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata D. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada Student Response Feedback
materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. Score: 5/5 Küsimus 2 (5 points) Mis on elastsus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali võime purunemata taluda koormust. b. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata c. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada d. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule
olla. Score: 5/5 Küsimus 2 (5 points) Mis on elastsus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali võime purunemata taluda koormust. b. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata c. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada d. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule
P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7
1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3.
17 19:12 19:30 sek. Küsimus 1 (7 points) Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat b. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat
proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus? Materjalide omadus koormise mõjul deformeeruda pragunemiseta ja pärast koormuse eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju · Mis on materjalide plastsus? Omadus deformeeruda ilma pragunemistea ja peale koormuse eemaldamist säilida · Milliseid materjalide omadusi on tarvilik arvestada kontserdisaalide projekteerimisel? Akustilisi omadusi-helineelavus ja helipeegelduvus
16. Kuumakindlus materjali võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 17. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. 18. Kivimaterjalide kõvaduse skaala: 1 - talk, 2 - kivisool, 3 – kaltsiit, 4 – sulapagu, 5 – apatiit, 6 – ortoklaas, 7 – kvarts, 8 – topaas, 9 – korund, 10 – teemant. 19. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. 20. Standardne puidu niiskus on 15%. 21. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. 22. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. 23. Puidu kui ehitusmaterjali positiivsed omadused: väike mahumass
Tehnoloogilised omadused. 1. Like tdeldavus: -hsti tdeldavad likeriistadega -halvasti tdeldavad (suur kvadus) sitked ja vikse kvadusega. Tdeldavust saab parandada termottlemisega. 2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav
Leitakse külgõmbluste pikkus ll võttest arvesse ainult keevisõmbluseid väänavat koormust T. lk= 0,5*ll= 0,5*160= 80 mm Arvutatakse lõike keskmine nihkepinge keevisõmblustes: Tehakse valitud keevisliite kontroll lõikele: Teha konstruktsiooni joonis Mõõtkava 1:4 Eelised - Tasandi väikse mass võrreldes poltliitega - Liite saamise kiirus - Liide on jäik - Liide jääb esteetiline Puudused - Detailid võivad keevitamisel deformeeruda - Esineb haprus- ja väsimuspurunemise oht - Keevitaja oskused on olulised
surutakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus- materjali võime vastu panna teise materjali kivistustele või sissetungimisele. · Hõõrduvus- on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Kuluvus- on materjali massikadu hõõrde ja lõõkide koosmõjul. · Lõõgitugevus- iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisetele koormistele. · Elastsus- on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.
KERAAMILISED PÕRANDAPLAADID Liis Kullamaa EH I Eesti Maaülikool KERAAMILINE PLAAT Üks vanimaid ehitusmaterjale Kena, vastupidav, kergesti hooldatav Väga vastupidav (kui on õigesti paigutatud vastupidavuse piir ületab 1020 korda tsemendi ja raudbetooni vastupidavuse, võib saavutada kandevõime kuni 30 tonni ruutmeetrile) Kõrge jäikuse näitaja ei lase plaadil deformeeruda. Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja. Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab, seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja karbonaate LIIGITUS Kahhelplaadid Kuivalt pressitud
all. Ühend koosneb täielikult süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%) polümeer. Polütetrafluoroetüleen on termoplastne ja hüdrofoobne tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine. Sel on kõrge sulamistemperatuur – 327 °C -, suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, suur roome(tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu)- ning töötemperatuur −200...260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel ning madala tõmbetugevusega. Teflon on äärmiselt vastupidav plastist materjal, mida kasutatakse näiteks praepannide sisepinna kattematerjalina ja näiteks ka laborinõude valmistamiseks, kus hoitakse agressiivseid aineid. Teflonil on head dielektrilised omadused. Veel kasutusalasid:
Kultuur on mõjutatav. Kuna seda vormivad ja täiendavad elanikud, kes selles pidevalt eksisteerivad, on välistatud võimalus, et selle olemus ei muutu, sest ühiskonnaski toimub pidev areng. Mõttemaailma mõjutavad kõige rohkem tugeva iseloomuga isiksused, liidrid, nagu näiteks revolutsioonidel on alati peamine eestvedaja, keda kuulatakse ja kelle soovi kohaselt kultuur muutub. Kuna see protsess toimub küllaltki sageli, pole ,,kultuuril" kindlat omadust, mis ei saaks kunagi deformeeruda. Ent Ilmar Raag on siiski üritanud: ,,kultuur on kui mõtteline tarkvara, mis jookseb inimeste kui sotsiaalbioloogilise riistvara peal". Ta ei seleta, mis see täpselt on, kuid on püüdnud hõlmata kõike olemasolevat ühte lausesse, mis tal hästi välja tuli. ,,Ei ole kultuuritust, on vaid vaimne keskkond, milles me elame," lõpetab Ilmar Raag oma arutluse, lisades veel, et tema vanaema oli hea inimene. Nõustun mõlema mõtteteraga
Oster. ET3 tööpõhimõtet võrdleb Daryl internetiga. Internetis on väikeste infoühikute liiklus tihe ja kiire. Iga teabekild on varustatud n-ö aadressiga ja leiab seetõttu tee internetvõrgustikus ise üles. Sama põhimõte peab ka kapsleid suunama. Süsteemi välja ehitades ja arendades moodustab see ühel hetkel suure võrgustiku. Torudesse vaakumi tekitamine on leiutaja sõnul lihtne ning ka torud on piisavalt tugevad,et mitte deformeeruda. Kindlasti tuleb varustada kapslit jahutusüsteemiga ning hapnikuvaruga ja ka rõhk peab olema õige, tingimused on samasugused nagu lennukiski. “Tuulik pigistab kõrbeõhust vee välja “ Välja on töötatud uut tüüpi tuulegeneraator, mis lisaks elektri tootmisele suudab ka vett toota. Tuulikud töötavad ikka samamoodi kuid uudne on see, et väikest hulka energiat kasutatakse selleks, et tuuliku korpusesse õhku imeda ja õhuniiskus veeks kondenseerida.
õmblus = 101 MPa Kui külgõmbluse pikkuseks valida 170 mm, siis samuti on tagatud ka keevisõmbluse otste halba läbikeevitatavuse arvesse võtmine. Keevisliite eelised võrreldes poltliitega: - Tarendi väike mass võrreldes poltliitega - Liite saamise kiirus - Liite saab teha liidetavate detailidega võrdtugeva - Liide on jäik - Liide jääb esteetilise välimusega Keevisliite puudused võrreldes poltliitega: - Liidetavad detailid vöivad keevitamisel deformeeruda - Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht - Keevisliidetel esineb väsimuspurunemise oht - Kvaliteedikontroll on kallis - Keevitajate ja kontrollijate kvalifikatsioon peab olema kõrge
· Miinused: · Kallis · Habras( ei paindu plastselt, vaid puruneb) · Siit ka järeldus: kahjuks ei taga kergus ja tugevus head veljematerjali, vaid on vaja ka plastsust. Ükski tee pole ideaalselt sile ja seega on vaja sõita paratamatult üle ka takistustest(kivid, muu praht, augud jt). Süsinikiud on tugev, aga tema omadus mitte deformeeruda plastselt on ka üks tugevamaid nõrkusi. Deformeerumist ei toimu, vaid toimub murdumine. (http://www.carzi.com/2008/02/14/carbon-fiber-wheels-not-the-ultimate-performance-material/) Katki läinud süsinikiud (http://www.colorado.edu/ Katki läinud süsnikiust ratta sadulatoru.
osakeste raskusjõud liituvad. Seega, mida sügavamale vedelikku keha sukeldub seda suurem on mõjuv jõud ja seda suurem on rõhk keha pinnale. Järelikult mida sügavmal vees oleme, seda suurem on rõhk keha pinnale. Seega tuleb vedeliku poolt avalduvat rõhku arvestada sukeldumisel ja ka allveelaevade ehitamisel, kuna vees sügavuse suurenemisel muutub suuremaks rõhk vedelikku asetatud eseme seintele, mille tulemusena võib see ese deformeeruda. Järelikult vee sügavuse suurenedes tuleb arvestada keha materjale, sest mitte vastupidavast materjalist keha võib deformeeruda. Archimedese seaduse sõnastus: vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Gaaside omadused · Gaasid on kergesti kokkusurutavad ja täidavad kiiresti kogu neile saadaoleva ruumala. · See näitab, et gaasi molekulid on üksteisest suhteliselt kaugel ning pidevas kaootilises liikumises.
kollakas-> see on etalon, sellest tumedamaks ei tohi minna) 7. Betooni tugevust mõjutavad: (survetugevus), vesitsementtegur; tugevust vähendab dünaamiline koormus, läbikülmumine ja ülessulamine; tugevust suurendab niiske keskkond 8.Vesitsementtegur-> vee mass suhe tsemendi massi (masside suhe) 9.Elastne deformatsioon- deformatsioonid, mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist 10.Roomamine betooni omadus järel deformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel = nihkumine 11. Betooni tõmbe tugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem -> kasut eelkõige survele töötavates konstruktsioonides ( nt surve järgi on klass C 25/30) 12.Puidu paindetugevus u 60 N/mm2 ? (70-100 ) 13. Puidu kuivamisel muutub kõige rohkem tangensiaalsuunaline mõõde
m2 4. Nihkeelastsusmooduliks nimetatakse tugevusõpetuses võrdetegurit, mis iseloomustab E materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. Tähis on G. G = . 2(1 + µ ) 5. Poissoni tegur ehk põikdeformatsioonitegur on tegur tugevusõpetuses, mis iseloomustab materjali kalduvust deformeeruda põiksuunas. Tähis on . laiuse suhteline muutus Poissoni tegur = = x pikkuse suhteline muutus y Teguri väärtus on kõigi materjalide puhul piires 0...0,5, kuid enamasti 0,25...0,35. Teraste elastsete deformatsioonide puhul on 0,3. Joonis 4. Poissoni tegur. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/tugevusõpetus 2. https://cens.ioc.ee/~salupere/lk/elastsus_opetus_2005_1_2.pdf
D. Rockwell'i meetodi B skaalaga ei saa mõõta karastatud terase kõvadust. Score: 8/10 5. Millised väited on õiged plastsuse ja sitkuse kohta? Correct Student Response Feedback Answer A. Plastsus ja sitkus on üks ja sama näitaja B. Plastsus on materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel ja tekkinud mõõtmete/kujumuutust säilitada pärast jõudude eemaldamist. C. Sitkus on tehnoloogiline näitaja, näitab külmsurvetöödeldavust D. Sitkus on materjali võime taluda purunemata löökkoormusi Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused? Student Response Correct Answer Feedback A. kõvadusteim B
Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on kõver selgroog ja aluaegsed seljavalud. Et vältida sundasendit on soovitav muuta mingi aja tagant tooli või paigutada ümber töökohta. Kintsud peaksid olema paralleelselt põrandaga. Hea vaatenurk kuvarile on 20-45 allpool silmade tasapinnast. Kuvari kalle peab olema muudetav. Tool on reguleeritava kõrgusega ( jalad toetuvad korralikult põrandale ); kohandatav polsterdatud seljatoega, mis toetab selja alumist osa vöö kõrgusel ja kaitseb selja
deformatsioonideta. Kuumuskindluse järgi liitatakse materjale kuumuskindlad, raskesti sulavad ja kergsulavad: Kuumuskindlad kannatavad temperatuuri üle 1580 °C (k a), Raskesti sulavad 1350 kuni 1580 °C Kergsulavad kannatavad alla 1350 °C. Kuumuskindlaks peetakse materjali, mis säilitab oma tugevuse kõrge temperatuuri või leegi mõjul. Materjali füüsikalised omadused Tulekindlus Tulekindlus materjali võime säilitada oma kuju ja omadusi, mitte sulada ega deformeeruda kõrgetel temperatuuridel, pikka aja vältel. Tulekindluse järi liigitatakse materjalid: Tulekindlad leegi mõjul ei hõõgu ega söestu. Materjalid nagu teras võivad deformeeruda. Raskesti põlevad võivad söestuda, hõõguda, süttivad väga raskesti ning põlevad vaid leegi olemasolul (immutatud puitmaterjalid) Põlevad materjalid jätkavad põlemist isegi pärast leegi sumbumist (kõik orgaanilised materjalid). Termiline vastupidavus
18. Mis on koormuse jäikuse tegur nihke- ja normaalpingetesuhe katsetamisel 19. Mis on staatiliste mehaaniliste omaduste tunnus materjali mehaaniliste omaduste püsivus kuumas keskkonnas 20. Mis on elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob koormuse katkemisel Mat meh omadused Variant 2 1. Mis on metalli tugevus võime taluda mehaanilist koormust 2. Mis on metalli sitkus võime elastset deformeeruda 3. Löökpaine Variant 3. 1. Löökpainetega määratakse sitkusnäitajad 2. Kuidas tähistatakse tõmbetugevust EN ja GOST-i järgi?- B) Rpo2, t 3. Materjali plasatsusnäitajateks EN ja Gosti järgi?- katkevenivus A ja 4. Milline kõvaduse määramise meetod on kõige universaalsem(lubab mõõta materjalid kõvadest pehmeteni)- C)HB 5. Materjali tugevuse ühikuks on Nm/m 6. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi
1. Mis on kõvadus? Student Response Feedback A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response Feedback A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response Feedback A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on
Time spent: 00:48:53 Total score: 94/100 = 94% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi * B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah * B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos?
Total 93/100 = 93% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõv C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos?
Total score: 94/100 = 94% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah B. Ei Score: 6/6 3.
1. Mis on kõvadus? Student Response A. Materjali võime taluda purunemata koormusi B. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel C. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist D. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response A. Jah B. Ei Score: 6/6 3. Kas mittelegeerterastel (süsinikusiasaldus alla 0,65%) võib kõvaduse ja tugevuse vahel olla seos? Student Response A. Jah, kui materjal on kõvem, siis on ta ka tugevam. B
Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. JOONIS 1.3.5 Löögitugevuse määramine Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik
tugevust lisavad detaile. 2) keevisliidet on lihtne kohandada erinevate nõuete ja otsatarbega tarindite jaoks 3) keevisliiteid on kerge ning kiire saada, ei ole avasid puurida ning detaile täpselt sobitada jms 4) liide on jäik ning selle saab teha liidetavate detailidega võrdtugevaks 5) liidet on võimalik vajaduse korral muuta 6) võimalik teha esteetilise välimusega ning ka valmistamisega ei kaasne märkimisväärset müra Olulisemad puudused: 1) liidetavad detailed võivad keevitamsel deformeeruda, nad soojenevad ja jahtuvad keevitusprotsessis ebaühtlaselt ning esineb hapra purunemise oht 2) lisaks esineb väsimuspurunemise oht, keevisõmblus on sagedane väsimusprao tekkekoht 3) keevisõmbluse kontrolli on tülikas teostada ning keevitajate kvalifikatsioon peab olema kõrge
Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kõvadus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel 2. Materjali võime taluda purunemata koormusi 3. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile 4. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Vali üks või enam: 1. Jah 2. Ei Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Vali üks või enam: 1. HV 2. HRA 3. HRB 4. HB 5. HRC Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
(inertsimomente peatelgede suhtes peainertsimomentideks.) Kui deformatsioonid peale väliskoormuse eemaldamist kaovad, siis nimetatakse neid elastseteks deformatsioonideks ja keha, mis taastab peale väliskoormuse eemaldamist oma kuju ja mõõtmed elastseks. Deformatsioonid mis peale väliskoormuse eemaldamist jäävad nimetatakse plastseteks e jääkdeformatsiooniks. Kehi, mis säilitavad peale koormuse eemaldamist deformatsioone, nimetatakse plastseteks. Materjalide omadust deformeeruda märgatavate plastsete deformatsioonideta nimetatakse plastsuseks. Materjale, mis purunevad märgatavate plastsete deformatsioonide ilmnemiseta nimetatakse habrasteks Tugevus: detaili vastupanuvõime purunemata vastu panna koormustele(voolavuspiir) Jäikus: detaili vastupanuvõime deformeerumata vastu panna koormustele(elastsete deform piirkond) Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus)
Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus - on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Haprus - on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevat deformatsioonideta. 3. Loetle materjalide termilisi omadusi Külmakindlus - on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset
Küsimus 1 (6 points) Mis on kõvadus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali võime taluda purunemata koormusi b. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel c. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist d. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 Küsimus 2 (6 points) Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Jah b. Ei Score: 6/6
muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allakirjutaja on põhimõtteliselt enesetapja, sest ta on nõus loovutama oma elu. Faust langetab otsuse, küsimusele ,,omada või olla?" vastab ta: ,,Omada." Faust pälvib oma õnnelikema hetke ja on valmis oma elu loovutama. Ehk ongi selline otsus õige, hukkuma oleme määratud nii või teisiti. Inimene kardab surma, kuid kas olukorra ilus lahendus ei oleks oskus istuda toolile ja deformeeruda tuhandeks liblikaks, nagu vabanes Liblikmees elukoormast, või rännata hingena pigviinipoega, nagu tegi seda härra Pauli hingerahu. Nende Mehis Heinsaare karakterite elu lõpp on lausa kadestusväärne. Surm ootab meid kõiki ning meil on üks võimalus ehitada üles oma elu ja arendada ennast. Orjadel ei ole vabadust otsustada oma healolu üle, kuid neil on siiski olemas valik: kas võidelda või resigneeruda. Võitlus oma vajaduste nimel on üks inimese instinkte ja on välja
looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn. Hüdratsioon. TSEMENDI tardumine ja kivinemine tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi,kuid ei võta vastu välist jõudu. tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaaltingimuste kivinemise järgi nn. Normtugevus. Mahupüsivuse alla mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mite muuta oma mahtu ega deformeeruda Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskondades. ERITSEMENDID Kiirkivinebad,merevees püsivad,hüdrofoobsed,plastifitseeritud, paisuvad tsemendid. KÜS. 1.mida nim. Mineraalseteks sideaineteks 2.Milleks kasutatakse mineraalseid sideaineid? 3.Kuidas jaotatakse min. Sideained keemilise päritolu järgi? 4.Kuidas jagunevad min. Sideained? 5.Milliseid sideaineid nim. Õhksideaineteks ja nimeta neid2 ? 6
nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb
Plastsus suureneb, kui suureneb savi- ja veesisaldus ning peenenevad liivaterad. Väljalöödavus (выбиваемость, ability to crumble, friability) On vormi- või kärnimaterjali omadus, mis näitab, kui raske on jahtunud kärni ja vormiosi valandilt eemaldada. Hea väljalöödavusega on segud, mis kaotavad kuumenedes sideaine lagunemise tõttu tugevuse. Järeleandvus (податливость, collapsibility) On valuvormi või kärnimaterjali (segu) võime deformeeruda või puruneda metalli kahanemisel tekkinud jõudude toimel. Kui suureneb vormisegu poorsus, suureneb ka järeleandvus. Termokeemiline püsivus (термохимическая стойкость, thermochemical stability) Näitab segu võimet taluda sulamata või metalliga keemiliselt reageerimata kõrgeid temperatuure. Termokeemiline püsivus väldib segu valandile paakumist. 4 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud
võidejuustud. Juustu säilitamine Juustu säilitatakse koos piimatoodetega külmkambris, mille temperatuur on +2 kuni +5 kraadi. Juustu ei ladustata suurtesse kuhjadesse. Kõvad juustud asetatakse kastidesse, õhuringluse tagamiseks peavad kastid asuma seintest eemal. Kiiresti riknevate juustudehulka kuuluvad toorjuustud nõuavad säilitamiseks külmseadmeid. Kui juustu säilitamise temperatuur tõuseb üle +5 kraadi, kiireneb hallituse kasv. Juust pehmeneb ja kuju võib deformeeruda. Juust peab olema pakitud ettenähtud pakendisse.
Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber- &tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus-&jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad.(kare pind). Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v .250x120x88.Täist-s:külmakindlus>15ts,tihedus 1850kg/m3
elektroonkattest. Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus. 2.Mis on teras , mis malm ? Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku. Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused. Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid. Pilet nr. 2 1.Materjalide aatomstruktuur. Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreelemendi all tuleb
.. 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel. Keevisliidete eelised: 1.Tarindi väike mass 2. Liite saamise kiirus 3. Kohandatavus 4. Liite saab teja liidetavate detailidega võrdtugeva 5. Hermeetiline 6. Jäik 7. Liite konstruktsiooni saab vajaudsel muuta 8.Keevitamisega ei kaasne märkmisväärset müra 9.Liite saab teha esteetilise välimusega Keevisliidete puudused – 1. Liite detailidel on oht keevitamisel deformeeruda 2. Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht 3. Väsimuspurunemise oht 4. Keevisõmbluse kvaliteedikontroll on tülikas ja kallis 5. Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus
Antud valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis.Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. 9. Materjali elastsus, mõni elastse materjali näide Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad.Ehitusmaterjalide
annaabi.ee 
