Süsinikust veljed (2)

Süsinikplastist autoveljed
· Karl Aas, 093404, [email protected]
· Valmistamine:
Võetakse süsinkiust lehed (paksus on umbes 5-8 mikromeetrit), süsinikiud süsinikiu lehtedes on kootud risti, mis tekitab kergelt läbipaistva plastse riidelaadse
materjali
Vorm kaetakse vaiguga, mis ei lase süsinikiududel kleepuda vormi külge
Vormi asetatakse süsinikiust lehed, iga lehe vahele pannakse vaigukiht
(kihtide arv oleneb kui suurt tugevust taga aetakse)
Vorm i peale pannakse kile ja tekitatakse kile alla alarõhk, et eemaldada
õhk ja süsinikiud lehed pressida tugevalt üksteise vastu
Vorm pannakse ahju ja hoitakse seal, kuskil 2000 C juures peale seda võetakse
velg vormist välja. (http://www.youtube.com/watch?v=IAdVO8Rkv6c&NR=1)
· Eelised võrreldes alumiinumsulam velgedega või teras velgedega:
Kergemad(19 tolliste velgeda on võimalik saada kaalusäästu umbes 20 kg Süsnikiust leht (http://glassespoint.files.wordpress.com/2009/06/carbon_fibre.jpg)
4 velje kohta)
Väiksem inetrsus
Tugevamad ehk ei deformeeru ja säilitavad kuju
Võimalik teha erineva kujuga ja seest õõnsaid detaile
· Miinused:
· Kallis
· Habras( ei paindu plastselt, vaid puruneb)
· Siit ka järeldus: kahjuks ei taga kergus ja tugevus head veljematerjali, vaid on vaja ka plastsust. Ükski tee pole ideaalselt sile ja seega on vaja sõita paratamatult üle ka
takistustest(kivid, muu praht, augud jt). Süsinikiud on tugev, aga tema omadus mitte deformeeruda plastselt on ka üks tugevamaid nõrkusi. Deformeerumist ei toimu, vaid
toimub murdumine. (http://www.carzi.com/2008/02/14/carbon-fiber-wheels-not-the-ultimate-performance-material/)
Katki läinud süsinikiud (http://www.colorado.edu/ Katki läinud süsnikiust ratta sadulatoru.
ASEN/SrProjects/Archive/2005-06/Webpages/Mach_ (http://1.bp.blogspot.com/_V54WWN
SR1/images/2005-2006/Pressure%20Test- eyyp4/StixO0YD3AI/AAAAAAAA
1/Carbon%20Fiber%20Broken%20Off-2.JPG) Bu4/83BQDbW3Wns/s1600-h/in
Pildilt on võimalik näha, et süsnikkiud ei paindu, dex-1.php.jpeg)
vaid läheb lihtsaltkatki kui ületatakse katkevenivus.
Selleks, et süsinikiudu kasutada ja saada kaalusääst, samas aga saada velg, mis peaks autosõidu vastu, tuleb süsinikiule lisaks kasutada ka metalle. Näiteks magneesium, alumiinium
või titaan.
See osa, kus peal on rehv on süsinikiust ja velje külg, kus on mutri(te) augud on
alumiiniumist, tugevdatud titaaniga(poltide ümbrused ja põhiraam, et tagada tugevus). K
See kooslus annab kerguse ja nõutava plastse tugevuse, et oleks võimalik autosõit, ilma
et velg lõhkeks tükkideks.(http://www.bornrich.org/entry/hre-dymag-join-hands-to-velop-
carbon-fiber-wheels/)
»
Süsünikiust velg, alumiinium-titaan tsentriga (http://www.bornrich.org/entry/hre-dymag-
join-hands-to-develop-costly-carbon-fiber-wheels/)
Kuigi praegu ei toodeta süsinikkiust velgi, vaid ainult velje osi, mida seob metall, siis ikkagi
võime suhteliselt kindlad olla, et varsti on juba täissüsinikiust veljed. Oli ju süsinikkiud tava-
inimesel väga harv nähtus umbes 10 aastat tagasi. Kuid tänapäeval ei saa ükski sportauto,
mis mõeldud tsiviilkasutuseks ilma süsinikiust detailideta, sest süsinikkiud on kerge ja tugev.
Seega on sellele suur turg ja nõudlus ning seda täiustatakse pidevalt. On ainult aja
küsimus, millal näeme täissüsinikkiust velgi. Siiamaani peame leppima muude süsinikkiust
asjadega. (http://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_fiber)
Süsnikiust velg, mille tsenter on tehtud alumiiniumi, magneesiumi ja titaani kasutades.
(http://www.motorator.com/uploads/blog_images/0000/0862/HRE_Carbon_Wheels_3.jpg)