jänes teda juba märganud on. Ökosemiootiline vaade Hoffmeyer seletab, et kui organismid, kellel on väike semiootiline vabadus, võivad ühinedes luua süsteemi, mille semiootiline vabadus on selle võrra suurem. Näiteks toob ta inimese raku, millel on üksikult väike semiootiline vabadus, kuid nendest rakkudest koosneval inimesel on hulga suurem semiootiline vabadus. Toetudes Gregory Batesoni definitsioonidele mängust ning rituaalist, seletab Hoffmeyer, et evolutsiooniprotsess sisaldab peale tuntud valikuteooria ka nö looduslikku mängu. Autor kirjeldab looduslikku mängu erinevate liikidevaheliste suhete otsimise ja uurimisena. Pärast mainitud mängu võivad suhted kinnistuda ehk ritualiseeruda, muutudes instinktiks. Hoffmeyeri näide taolisest järgnevusest hõlmab sipelgaliike, kes on evolutsiooni käigus sattunud tugevasse sõltuvussuhtesse seentega, mida nad aitavad kasvatada
ning miks. Mis teeb intelligentse inimese intelligentseks? INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. “The measure of intelligence is the ability to change.” - Albert Einstein INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks erinevatele definitsioonidele on olemas ka väga mitmeid intelligentsuse teooriad. Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldas oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet Igalühel neist on oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud)
integratsioonile. Kunsti eeldused kunstiteraapias Kunstiteraapiates käsitletakse kunsti mõistet väga laiaulatuslikult. Joonistus võib olla nii sodimine kui ka struktureeritud pilt, muusika nii müra kui harmooniline heli, tants nii minimaalne zest, katkendlik liigutus kui koreograafiline tervik. Modernismist alguse saanud kunsti avatum määratlus on loonud pinnase uuematele ja vabamatele definitsioonidele. Kuna kunstiteraapiates puuduvad esteetilised, kunstilised hinnangud kunstitöödele, siis on taoline avatud kunsti mõiste sobiv. Oluline ei ole tehniliste oskuste omamine ega ka niivõrd "kunstitöö" vaid loominguline protsess iseenesest. Rõhk on sellel, kuidas tehakse mitte sellel mida tehakse. Kunstiterapeudid usuvad, et loominguline potentsiaal areneb inimesel enne, kui verbaalsed oskused ning igasugused varajased kunstikogemused talletuvad meis läbi elu
feministid nõuavad naiste keele loomist, samal ajal kui teised propageerivad päritud keele, mille on loonud mehed, kohastamist ja parandamist. Üldiselt nõustutakse, et hierarhiliselt järjestatud mehe-naise suhted mõjutavad kõiki inimese sotsiaalse eksistentsi aspekte, kaasa arvatud näiliselt ilma soota kategooriaid, rajades binaarseid opositsioone, mis mõjutavad mõtlemist ning mille järgimist ühiskonnas peetakse kohustuslikuks. Feminism propageerib mõtestatud vastuhakku definitsioonidele, avatust ja tolerantsust. Feministid on tagasi lükanud objektiivsuse ja neutraalsuse mõisted ning rajanud teed uuele aususele. Ebasümmeetrilised mehe-naise suhted illustreerivad naiste rõhumist. Nii nagu feminism, mis kriitiliselt analüüsib ja püüab muundada tänapäevast sotsiaalsüsteemi, toob ka feministlik kirjandusteooria kaasa kahekordse liikumise, hõlmates nii olemasolevate sotsioloogiliste
poliitlingvistilist analüüsi poliitilises retoorikas- analüüsi diskursust ei saa rakendada mehhaaniliselt ja automaatselt, kuna iga hea analüüs baseerub korralikul teaduslikul loomel ja täpsel interpretatsioonil ja nõuab eelnevaid praktilisi ja teoreetilisi teadmisi milliseid ei saa ühest ainsast tekstiraamatust. See kehtib ka kvantitatiivsete analüüside kohta, millised toetuvad eelnevatele kvalitatiivsete kategooriate teoreetilistele definitsioonidele, milliseid saab mõõta (loendades). Järgnev 8-astmeline praktiline teadusuuring on tehtud eesmärgiga pakkuda lühikest orienteerumist vallas- 1. Teadusuuring algab sotsiaalse ja poliitilise probleemi märkamisest, millel on lingvistilised aspektid. Esimene aste koosneb eelnevate teadmiste kogumisest antud probleemi kohta. 2. Teine aste on kolmnurkse(kolmemõõtmelise) andmebaasi kogumine ja loomine (jälgimise, audiovisuaalsete märkmete tegemise jne abil) , ja info
Kui on seos hulgast hulka , siis -1 on seos hulgast hulka . On ka lihtne näha, et (-1)-1= Näide 4. Olgu ={(1,5),(2,6),(3,7),(3,8)}. Siis -1={(5,1),(6,2),(7,3),(8,3)}. Näide 5. Olgu == ja reaalarvudel defineeritud range järjestuse seos <, s.o. = {(,)| <}. Siis -1={(,) | (,)}={(,) | < }={(,) | > }, st seose < pöördseos on seos >. Seoste × ja × korrutiseks ehk kompositsiooniks nimetatakse seost ×, kus ={(,) | nii, et (,)(,)}. Sarnaselt eespool olevatele definitsioonidele, võime kahe seose korrutise definitsiooni tingimuse esitada ka kujul () (). Erijuhul, kui ja mõlemad on seosed hulgal , on ka nende korrutis seos samal hulgal . Lause 1. Kui ×, × ja ×, siis i. ()-1=-1-1; ii. ()=(). Tõestus. Tõestuseks on järgmised samaväärsuste ahelad: i. (,)()-1 (,) (,)(,) (,)-1(,)-1 (,)-1(,)-1 (,)-1-1. ii. (,) () (,)(,) (,)(,)(,) (,)(,) (,)(). Ekvivalentsusseos Olgu suvaline mittetühi hulk
17. Funktsiooni graafiku peegeldus punktist (0;0), graafik, valem- 18. Funktsiooni graafiku peegeldus sirgest y=x, graafik valem 19. Soo- ja liigimõiste mahtude vaheline kuuluvusseos, näide- · Rrombide hulk on osa rööpkülikute hulgast, st iga romb on ka rööpkülik 20. Soo- ja liigimõiste sisude vaheline kuuluvusseos, näide- · Rööpküliku omaduste hulk on osa rombi omaduste hulgast (iga rööpküliku omadus on ka rombi omadus). 21. Definitsioonidele püstitatud nõuded- · Definitsioon peab olema adekvaatne, st vastav defineeritavale objektile. 21..1. Ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed, nimetatakse ruuduks. (+) 21..2. Rööpkülikuks nimetatakse hulknurka, mille vastasküljed on paarikaupa paralleelsed. (-) 21..3. Mittelõikuvaid sirgeid nimetatakse paralleelseteks. (-) 21..4
Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Leibnizi arvates ei olnud mõistuse- ja faktitõdesid küllaldaselt eristatud seega ta kirjeldas nad ise uuesti lahti. Mõistusetõed on nt geomeetria ja aritmeetika väited. Leibnizi arusaama järgi taanduvad matemaatika teoreemid analüüsi tulemusel definitsioonidele, aksioomidele ja postulaatidele. On olemas geomeetria ja aritmeetika lihtideed, mida ei saa defineerida ning aksioomid ja postulaadid, mida ei saa tõestada nad on meie hinges sünnipäraselt olemas. Kuid, rõhutas 3 Leibniz, me ei arutleks nende üle, kui me poleks kunagi midagi näinud või muud moodi meeltega kogenud. Meie hinges on järelikult ideed ja printsiibid, mis ei pärine meelelisest
Vaja on arvutada kujundi pinnakeskme koordinaadid (selles teljestikus). Kujundile on näiteks määratud kaks paralleelset teljestikku: y1z1 ja y2z2 (Joon. 5.6.): · z2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on a ning y2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on b; · kujundi staatilised momendid nende teljestike suhtes on seotud (vastavalt definitsioonidele) valemitega: S y 2 = z 2 dA = ( z1 - b )dA = z1 dA - b dA = S y1 - bA A A A A ; S z 2 = S z1 - aA · kui y2z2-teljestik oleks keskteljestik (telgede ristumispunkt on pinnakese), siis: S y 2 = 0 y = a
Vaja on arvutada kujundi pinnakeskme koordinaadid (selles teljestikus). Kujundile on näiteks määratud kaks paralleelset teljestikku: y1z1 ja y2z2 (Joon. 5.6.): · z2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on a ning y2-telje koordinaat y1z1-teljestikus on b; · kujundi staatilised momendid nende teljestike suhtes on seotud (vastavalt definitsioonidele) valemitega: S y 2 = z 2 dA = ( z1 - b )dA = z1 dA - b dA = S y1 - bA A A A A ; S z 2 = S z1 - aA · kui y2z2-teljestik oleks keskteljestik (telgede ristumispunkt on pinnakese), siis: S y 2 = 0 y = a
.... või f(x) b kui x a+ . Toodud definitsioonides võib lõpliku arvu b asendada kas --ga v~oi -ga. Geomeetriline tõlgendus: Sõnastada teoreem funktsiooni piirväärtuse olemasolu ja ühepoolsete piirväärtuste võrdsuse omavahelise seose kohta: Vaata lk 39 2.3. 10. Funktsiooni piirväärtuste omadused, mis on seotud aritmeetiliste tehetega: lk 41 Liitfunktsiooni piirväärtuse valem: lk 41 11. Lõpmatult kahanevad ja kasvavad suurused kui funktsioonid: Vastavalt §2.3 toodud definitsioonidele on funktsioon (x) lõpmatult kahanev ehk lõpmatult väike piirprotsessis .......................... lõpmatult kasvav piirprotsessis .......................................... Sõnastada teoreem lõpmatult kasvava ja kahaneva funktsiooni omavahelisest seosest: Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev suurus protsessis x a siis ja ainult siis, kui 1 (x) on lõpmatult kasvav suurus samas protsessis. Tõkestatud funktsiooni definitsioon: Funktsiooni
Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistetele. Platoni varasemates, n.n. sokraatilistes dialoogides vestlus positiivse olemusdefinitsioonini ei jõuagi. Kõik väljapakutud definitsioonid osutuvad kritiseeritavaiks ja jääb vaid nentida nüüd ma tean, et ma tegelekult ei tea seda, mida eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide
vastaste vastu suur tõenäosus väitlus kaotada. Ning isegi kui väitlus võidetakse, on see tõenäoliselt segane ja raskesti arusaadav ning ei oma erilist pedagoogilist efekti. Seega meie kindel soovitus on: defineerige asjad kõige lihtsamal võimalikul viisil. Ühtlasi ei ole mingit põhjust, miks ühe võistkonna jaatava ja eitava kaasuse definitsioonid erinevad peaksid olema. Põhjus, miks reeglid keelavad ,,loovamat" lähenemist definitsioonidele, on see, et nii satuvad eitajad ebaausasse seisu nad ei ole sellise kaasuse oponeerimiseks ette valmistunud. Teiseks on väitlusteemad alati valitud harival eesmärgil ning neist mööda hiilides kaotab ka väitlus osa oma mõttest. Järgnevalt mõned näited definitsioonidest, mis on pigem ebaausad. Teema: Planeerimine võtab elult võlu. Definitsioon: planeerimine on purilennukiga lendamine.
juuksekarvu või vastupidi paaritu. On vähetõenäoline, et keegi midagi kindlat ütleks. See on olukord, kus me ei usu üht ega teist varianti ning oleme lihtsalt neutraalsed. 11. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust! Selleks ,et teada on tarvilik ,et ma usuksin õigle alusel(saunajutt, hääled unenäost ei anna alust teadmiseks). Teadmine peab olema põhjendatud, nö pime usk ei saa olla teadmine. Põhjenduseks võivad olla viited faktidele, aktsioomidele, definitsioonidele, reeglitele. Põhjendus peab olema korrektne-veatu. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum , kus pole kas tõesust või uskumust või õigustatust. Kas leidub juhtumist kus on tõesus, uskumus ja õigustatus, aga pole teadmist. Esiteks: väide, et teadmine on uskumuse üks liike, tähendab ühendada ühendamatut. Usk ja teadmine ju välistavad teineeist. Oletame, et keegi küsib, kas ma usun et 2+2=4
laevis´e organismis oli 2700 korda rohkem pliid kui peremeesorganismi lihastes ja 11 000 korda rohkem kui ümbritsevas veekeskkonnas. Samas oli nakatunud peremeesorganismi soolestiku seinas märkimisväärselt vähem pliid kui mittenakatunud liigikaaslastel. Vastavas katses oli vaatluse all turb (Leuciscus cephalus). Plii akmumuleerimine P. laevis´e poolt on kahtlemata paremeesorganismile kasulik ja seega on tegemist väga huvitava fenomeniga, mis vôib osaliselt esitada väljakutse definitsioonidele parsitism ja parasiidid. (Sures, Sidall, 1999) 3.2.3.3. Acanthocephalus anguillae (Müller, 1780) (Acanthocephala, Echinorhynchidae) A. anguillae lõppperemeheks võivad olla kõik meie vete röövkalad, harvem karplased, ogalikud, lest, meri- ja madunõel. Traditsiooniline vaheperemees on vesikakand (Asellus aquaticus), kuid ka teised Isopoda liigid nagu näiteks Idothea. Nende sooltorus
täpsusega väljaarendatud mõistete süsteem. Ta tuletas õiguse teooria etteantud ühiskonnamudelist ning samas kaasas õiguse teiste sotsiaalteaduste ringi. [21]W-i arvates tõde pidi end ilmutama mõtteselguses. Tõe äratundmiseks ei tohtinud usaldada endiste teadlaste õpetusi ega valitsevaid arvamusi, vaid väide pidi osutuma tõeseks matemaatiliselt mõtleva mõistuse otsustuses. Tõde tõestab end vastuolude puudumisega. W. viitas pidevalt teistele definitsioonidele ja lausetele, et nii luua selgust ja arusaamist igast mõistest. Ükski lause ei seisnud omaette ega olnud üksikuna mõistetav. Muidugi tekkis täielikule defineerimisele rajatud teoorias keeleprobleem: tema õiguskeeles ei tohtinud ühelgi sõnal olla rohkem kui üks tähendus ning ühtegi mõistet ei tohtinud väljendada rohkem kui ühe sõnaga. Mõisted ja nende tuletised sisaldasid uut õigust. [sünteetilistest ja analüütilistest keeltest]
Metsapoliitika ja metsanduse arengukava dokumendid on olemas 33-s ning koostamisel või täiendamisel kõigis Euroopa riikides . Säästva metsanduse hindamiseks kasutatakse Euroopa ministrite metsakaitseprotsessil 2003. aastal vastu võetud kriteeriumite ja näitajate süsteemi. Kriteeriumite abil defineeritakse säästva metsanduse peamisi valdkondi. Näitajaid kasutatakse kriteeriumite kirjeldamiseks, mõõtmiseks ja võetud eesmärkide täitmise hindamiseks. Vaatamata FAO ühtsetele definitsioonidele võivad nende näitajate kasutatavad arvväärtused olla riikide lõikes vägagi erinevad. Näiteks kasutab Austria 1975. aasta metsaseaduse järgi metsa definitsiooni puittaimedega kaetud ala minimaalse pindala juuresl alates 0,05, Saksamaa alates 0,1 ja Soome alates 0,25 hektarist (FAO FRA 2010 definitsioonis on see teatavasti 0,5 hektarit). Vägagi erinevad on riikide metsaseadustes või metsamajandamise soovitustes esitatud seisukohad ka
5) Selgitada välja kõrge riskiga patsiendid. Kindlustada, et kontrolli jõupingutused saavutavad seal maksimumi. 6) Määrata ennetamise ja tõrjemeetmed ja mõõta nende efektiivsust. 3 Infektsioonialane järelevalve sisaldab: 1. Standardiseeritud andmete kogumine nakkuste kohta, mis vastavad haiglanakkuste juhtumite definitsioonidele Juhtumidefinitsioone on mitmesuguseid. Ideaalsed juhtumidefinitsioonid peaksid olema lihtsad ja selged. Oluline on, et järelevalveks mõeldud juhtumidefinitsioonid tagaksid suure tundlikkuse, et soodustada õigeaegset probleemide avastamist. Minimaalselt tuleb koguda järgmised andmed: · patsiendi haigusloo number · vanus · sugu · osakond · arsti kood ja eriala · haiglasse sissekirjutamise kuupäev
Definitsioon 8. Jada, millel on l~oplik piirv¨a¨artus, nimetatakse koonduvaks jadaks. Jada, millel ei ole l~ oplikku piirv¨ a¨artust, nimetatakse hajuvaks jadaks. Seega ka l~opmatut piirv¨a¨ artust omav jada on hajuv jada. Olgu c k~oigi koonduvate jadade hulk. Asjaolu, et jada {xn } koondub, t¨ahistatakse {xn } c ja asjaolu, et jada {xn } hajub, t¨ ahistatakse {xn } / c. Definitsioonidele 6 ja 7 v~oib anda kompaktse kuju xn a ( > 0 n0 = n0 () N : n > n0 |xn - a| < ) ja vastavalt xn + (M R n0 = n0 (M ) N : n > n0 xn > M ) . N¨ aide 2. T~ oestame Definitsiooni 6 abil, et N¨aites 1 esitatud jada {(n - 1)/n} piirv¨a¨artus on arv 1. Olgu > 0 suvaline. Antud n¨ aite korral xn = (n - 1)/n ja a = 1. Uurime Definit- sioonis 6 esinevat tingimust |xn - a| < : n-1 1 1
summutava seadmega (nt amortisaatoriga), siis v~onkumist u ¨mber tasakaalupunkti ei teki. Vedru pikkus x l¨aheneb a-le ainult vasakult v~oi paremalt s~oltuvalt sell- est, kas vedru on kokku surutud v~oi v¨alja venitatud. 28 Defineerime ka sellised piirprotsesseid, mille k¨aigus x l¨aheneb pluss v~oi mii- nus l~opmatusele. Idee poolest on need definitsioonid sarnased eelpooltoodud definitsioonidele, ainult reaalarvu a u ¨mbruste asemel kasutatakse l~opmatuse v~oi miinus l~opmatuse u ¨mbrust. Alustame suurusest, mis l¨aheneb pluss l~opmatusele. Piltlikult v¨aljendudes on tegemist sellise j¨arjestatud suurusega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes kasvavab piiramatult, st saab suuremaks kuitahes suurest positiivsest arvust M . Selgitame seda l¨ahemalt. Olgu n¨aiteks M = 100. Leidub selline x v¨a¨artus, millest alates k~oik j¨argnevad x v¨a¨
summutava seadmega (nt amortisaatoriga), siis v~onkumist u ¨mber tasakaalupunkti ei teki. Vedru pikkus x l¨aheneb a-le ainult vasakult v~oi paremalt s~oltuvalt sell- est, kas vedru on kokku surutud v~oi v¨alja venitatud. 28 Defineerime ka sellised piirprotsesseid, mille k¨aigus x l¨aheneb pluss v~oi mii- nus l~opmatusele. Idee poolest on need definitsioonid sarnased eelpooltoodud definitsioonidele, ainult reaalarvu a u ¨mbruste asemel kasutatakse l~opmatuse v~oi miinus l~opmatuse u ¨mbrust. Alustame suurusest, mis l¨aheneb pluss l~opmatusele. Piltlikult v¨aljendudes on tegemist sellise j¨arjestatud suurusega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes kasvavab piiramatult, st saab suuremaks kuitahes suurest positiivsest arvust M . Selgitame seda l¨ahemalt. Olgu n¨aiteks M = 100. Leidub selline x v¨a¨artus, millest alates k~oik j¨argnevad x v¨a¨artused on 100-st suuremad
täisealised täitsid oma loomulikke ülesandeid. Inimeste kohustused olid samased järelikult olid ka nende õigused samased. Kaasasündinud õigused ja kohustused on inimestega lahutamatult seotud, neid ei saa temalt ära võtta. Wolfi õpetuses muutusid alamad kodanikeks. Samas oli tema õpetuses välja arendatud õigusmõistete täpne süsteem. Tema õpetuse iga lause oli loogilises kooskõlas teiste lausetega. Ta rajas oma õpetuse definitsioonidele ja mõistetele. Seega nõudis tema õigusõpetus täpset ja kasutamiskõlblikku erialakeelt. Ühelgi sõnal ei tohtinud olla üle ühe tähenduse, ühtki mõistet ei võinud väljendada enama kui ühe sõnaga. Ta andis juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Tema on esimene, kes hakkab juuraloenguid pidama saksa keeles. Wolff annab uue õiguse rakendamise võimaluse. Saab võimalikuks üldistest põhimõtetest
12. kolmekordselt neetud on nõrgad, kelle ebakindlus teeb nad nurjatuks, nemad teenigu ja kannatagu! 13. Enesepettuse ingel pesitseb moraalijüngrite hingedes, igavese õnne ja võimu tuli satanisti hinges! (ÕHK) LUCIFERI RAAMAT VALGUSTUS Rooma jumal Lucifer oli tule kandja, õhu vaim ja valguse kehastus, kristlaste mütoloogias aga samastati ta kurjusega. Seda võis oodata ainult selliselt religioonilt, mille enda olemasolu on rajatud segastele definitsioonidele ja võltsidele väärtustele. On aeg asjad korda seada. Võltsmoraali nõuded ja varjatud vead peavad saama parandatud. Nii meelelahutuslikud, kui need lood Saatana kummardamisest ka poleks, tuleb neis ära tunda igasugune absurdsus. On öeldud, et tõde teeb inimesed vabaks. Tõde üksi pole kunagi kedagi vabastanud. See on ainult eksiarvamus, mis toob vaimse vabaduse. Ilma selle imelise eksiarvamuseta oleks uks, mille kaudu Tõde välja pääseb, tihedalt suletud
Loogilised meetodid: terminoloogiline meetod Sõnastamine (terminoloogiline meetod) on loogilis-tehniline meetod: väljendi iseloomu selgitamine termini vajalikkuse tuvastamiseks, mõiste määratlus loogikareeglite alusel: termini suhtestamine üldmõistega, mõiste mahu määramine jne, mõistele lühikese sõnalise vormi andmine, mõiste liigi arendamine iseseisvaks soomõisteks (üldistav mõiste, kategooria e. liik). Termineid vajatakse igas süsteemis lisaks definitsioonidele ja mõistetele. Termin hõlmab mõistet, olles maksimaalselt lühike keelemärk mingi mõiste tähistamiseks. Termin ei või olla meelevaldne, sest siis ei oleks võimalik selle abil mõista väljendatavat mõistet. Termini vajalikkus seisnebki aga selles, et taibata mõiste sisu. Meetodi positiivset külge iseloomustav võluv lühidus ja spartalik konkreetsus on ka selle negatiivse külje peamine iseloomustaja, sest
tõeväärtustabeli abil, ent siis peab silmas pidama, et tõesustabel esitab vaid lausearvutuse 5 tehtele vastavat tõeväärtusfunktsiooni. Lausearvutuse tehte tulemi tõlgendamisel tavakeelseks lauseks tuleb lähtuda operandide tõlgendustest tavakeelde ning tehet väljendab sellele vastav indikaatorsõna. Allpool käsutame lausearvutuse tehteid teksti analüüsimiseks, mis sisaldab teksti tõlgendamist lausearvutuse lauseteks. Selleks lisame tehete kirjeldustes definitsioonidele ka indikaatorid ehk indikaatorsõnad. Lausearvutuses on indikaatoriteks sõnad, sõnakombinatsioonid või muud konstruktsioonid, mis tekstis esinedes võivad väljendada loogikatehet. Liitlause igal komponentlausel on vastavalt konkreetsele interpretatsioonile tõeväärtus (kas tõene või väär). Liitlause kõigile komponentlausetele konkreetse interpretatsiooniga määratud tõeväärtuste järjestatud ennikut nimetatakse komponentlausete tõeväärtusjaotuseks.
5 tehtele vastavat tõeväärtusfunktsiooni. Lausearvutuse tehte tulemi tõlgendamisel tavakeelseks lauseks tuleb lähtuda operandide tõlgendustest tavakeelde ning tehet väljendab sellele vastav indikaatorsõna. Allpool käsutame lausearvutuse tehteid teksti analüüsimiseks, mis sisaldab teksti tõlgendamist lausearvutuse lauseteks. Selleks lisame tehete kirjeldustes definitsioonidele ka indikaatorid ehk indikaatorsõnad. Lausearvutuses on indikaatoriteks sõnad, sõnakombinatsioonid või muud konstruktsioonid, mis tekstis esinedes võivad väljendada loogikatehet. Liitlause igal komponentlausel on vastavalt konkreetsele interpretatsioonile tõeväärtus (kas tõene või väär). Liitlause kõigile komponentlausetele konkreetse interpretatsiooniga määratud tõeväärtuste järjestatud ennikut nimetatakse komponentlausete tõeväärtusjaotuseks.
annaabi.ee 
