KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT JA PAUL BROCA AJAL Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Lühiülevaade raamatust .............................................................................................................. 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit .............................................................. 5 Monogenism ja polügenism ................................................................................................... 6 Louis Agassiz (1807-1873) .................................................................................................... 6 Samuel George Morton (1799-1851) ..................................................................................... 8 Kranioloogia õitseaeg ....................
1825-1827 asus Darwin õppima isa jälgedes Edinburgis arstiteadust. Kahjuks ei olnud Darwin sellest eriti huvitatud ja kuna ta esimesel lahkamisel ära minestas, otsustas ta isa (Robert Darwin) saata ta õppima preestriks. 1825-1827 Cambridge. Cambridge´s õppis Darwin usuteadust ja omandas selle ka bakalaureuse tasemel, aga et rahva ees rääkida, oleks ta pidanud õppima veel ühe aasta. Cambridge´s sai ta sõbraks Henslowga ( geoloog), kes hiljem ka soovitas Darwinit ümbermaailma reisile. 1831-1835 ümbermaailma ekspeditsioon. Darwini isa ei kiitnud reisi heaks ja sellepärast rääkis Darwin oma ema poolse vanaisa Josiah Wedgwoodiga, kes kiitis seda heaks ja nii hakkas ka vaikselt isa uskuma sellesse. Nii sõitiski Charles Darwin 1831. aastal laevaga Londonist välja. Ekspeditsioon ümbermaailma kestis laeval viis aastat, laeva kapteniks oli Robert FitzRoy. Esimeseks peatuseks oli Argentiina ja Lõuna-Ameerika idarannik. Seal kohtas
"Vääriti mõõdetud inimene" Stephen Jay Gould Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit *Alamasse klassi kuuluvad inimesed on "tehtud" viletsamatest materjalidest(neil on kehvad ajud, halvad geenid). *Juhid ja intellektuaalid ütlesid, et iniaanlased on madalam klass ja neegrid veel madalam (piltidel kujutati neegri lõuga etteulatuvana, et jääks mulje, et neegrid võivad olla veel madalam "tõug" ahvidest). *Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele.
üliõpilasrühma. 1828 aastal saatis Isa Darwini Cambridge'i Ülikooli, et temast sai vaimulik Cambridge Juba noore mehena Darwin kuulus teadlaste eliiti. Merereis Beagle'il Reis algas Plymouthi sadamast ja kestis kokku viis aastat. Kogutud näidised (koos kirjeldusega) saatis posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. Merel olles vaevas Darwinit tihti merehaigus. Darwini poolt läbitud viie aastase reisi marsruut koos peatustega. Abielu Darwin abiellus emapoolse nõoga Emma Wedgwoodiga. George Richmondi akvarell 1840. aastast. Darwini perekonnas oli kümme last, kellest kolm suri varases eas Darwini evolutsiooni teooriad Darwin arvas, et elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet.
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on
omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. 3 Kehakeelest üldiselt Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes
kindlasti üks laiemalt tuntud teadlasi tänapäeval. Tema eri teadusharusid, teaduse arengut ja sellega seonduvat käsitlevad raamatud on teinud ta kuulsaks terves maailmas ning käesoleva teosega pälvis ta Ameerika Teadusraamatu Auhinna ning Rahvusliku Raamatukriitikute auhinna Kokkuvõtvalt siis raamatu ,,Vääriti mõõdetud inimene" kolmest esimesest peatükist. Esimene peatükk ,, Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit": Hinnates teaduse mõju 18. ja 19. Sajandi seisukohtadele rasside olemusest, peame me kõige pealt mõistma tolleaegse ühiskonna kultuurimiljööd, kus juhid ja intelluktuaalid ei kahelnud vähimalgi määral inimeste rasside alusel järjestamise kohasuses ja sündsuses indiaanlased olid valgetest madalamal ja mustanahalised kõigist kõige madalamal. Üks grupp - nn. karmi käes poliitika pooldajad olid seisukohal, et mustad kuulusid
" "Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest... Inimene see on inimmaailm, riik, ühiskond." Religioon on oopium rahvale, see on pahupidi pööratud maailm inimteadvuses. Tegelikult ei peegelda meie teadvus ümbritsevat ühiskonda ja selle majanduslikke struktuure nii lihtsal viisil. Materialistlik ajalookäsitlus Mis suunas on inimühiskond arenemas? Samal aastal kui Darwini Liikide tekkimine (1859) ilmus ka Marxi Poliitilise ökonoomia kriitika. Marx peab Darwinit oma hingesugulaseks. Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur läbi ühe oma kriisiaegadest. Engels: "Nagu Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo arenemise seaduse..." Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse
Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. 13 · Kriitilise meele poolest ei küündi keegi Nietzscheni "On tõdesid, millest saavad kõige paremini aru keskpärased vaimud, sest nood on neile sobivaimad, on tõdesid, mis ahvatlevad ja suudavad ahvatleda vaid keskpäraseid hingi; selle võib-olla ebameeldiva mõtte juurde lihtsalt peab nüüd jõudma, kui lugupeetud, kuid keskpäraste inglaste vaim mainin Darwinit, John Stuart Milli ja Herbert Spencerit hakkab muutuma Euroopa keskmist maitset valitsevaks." 14 · Hullumeelse filosoofi metodoloogia on läbimõeldud. · Teda ei hoia tagasi mitte ükski traditsioon; mida muud saabki oodata mõtlejalt, kelle stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab tema inimesekäsitus, kus tuntuim mõiste on üliinimene. 15
Platoni koobas on inimese oleku allegooria: igaüks meist on vang kuni me suudame põgeneda. Me võtame vastu reaalsuse mitte-ideaalsete silmadega, aksepteerides seda müraga kaetud illusiooni reaalsusena, esitamata küsimusi. Üks koopa näide juhtus näiteks Charles Darwiniga. Aastal 1837 reisis ta HMS Beagle'i pardal Ida-Vaiksel ookeanil ja peatus Galapagose saartel. Darwin leidis laiahaardelise hulga loomi. Erinevused loomade seas sundisid Darwinit uurima, mida ta tegi peaaegu surmani ja kulmineerudes "On the Origin of Species by Means of Natural Selection" avaldamisega aastal 1858. Ta väitis, et me (loomaliigid) ei teki iseenesest õhust vaid kujuneme teisest liikidest loodusliku valiku abil. See tekitas meeletu kriitika laine. Selle puhul on Darwin ja tema teooria pooldajad paralleelselt koopast põgenenud vang. Nad läksid päikese valguse kätte ja nägid päris reaalsust
huvitas teda geoloogia. Tõeline loodusteadlane sai temast viis aastat kestnud (1831-1836) ümbermaailmareisil purjekal "Beagle". Kogutud materjale uurides jõudis Charles järeldusele, et taimede ja loomaliikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Põhjaliku ja ettevaatliku teadlasena avaldas ta oma evolutsiooniteooria aastal 1859, 20aastase teadustöö alusel. Isamesilane või abikaasa? Uurinud kaks aastat mikroskoobi kohale kummardunult oma reisil kogutud materjale, tabas Darwinit hirmutav mõte: kas tema edasine elu ongi vaid töö, töö ja töö? Nagu isamesilane mõnes tahmase Londoni räämas majas... Võibolla tasuks valida hoopis mugav kodu, kaminatuli, armas naine, lapsed? 29aastane teadlane pani kirja poolt- ja vastuargumendid. Ta ei saaks küll enam omatahtsi reisida ega viita piiramatult aega tarkade meeste seltsis, ometi jäi peale mõte abielluda. Charles abiellus 9. jaanuaril 1838 endast aasta vanema emapoolse onutütre Emmaga (1808-1896).
raamatu algul välja, et peamiselt on jälgitud ameeriklaste iseloomulikke zeste, mis eestlaste puhul tunduvad võõravõitu. Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned kasulikud zestid, mida kasutada suhtlussituatsioonides. 1. KEHAKEEL Teerajajaks kehakeele uurimisel võib pidada Charles Darwinit, kelle teoses ,,Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine" on välja toodud vaatluste põhjal vastus küsimusele, kas samad väljendusvahendid ja kehaliigutused on omased kõikidele rassidele. Kehakeele ja sõnalise teabe mõistmine on igas vestluses võrdselt oluline. Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu autorid jõudsid tõdemusele, et inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile
.........9 9 AVATUS............................................................................................10 10 RUUMI VÖÖND................................................................................10 11 PEEGELPILT.....................................................................................11 14 KIRJANDUS............................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (2.Lk: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane
kõik mis tead Darwin : Beagle ekspeditsioon vintide nokad Galapagose saartel sellele juthis tähelepanu J. Could (ornitoloog), Malthuse ideede mõjul hakkas arendama LV teooriat (toidu hulk piirab populatsiooni), Lyelli ideed mõjutasid samuti (geoloog kõik maal on toimunud aeglaselt), oli ka sõber ja suur Darwini ideede toetaja. Darwinile saadeti Wallace töö retseseerida oli sisult sama millega Darwin vaeva nägi. Wallace töö and lisamaterjali ja sundis Darwinit tagant kiirustama on the origins of spicies tuli välja 1859, kuid natukene toorena. Mõlema tööd avalikustati samal aastal. *puu (liigid hargnevad eelnevatest liikidest), *LV teooria *omandatud tunnuste pärandumine - SARNASUS Lamarck : de Buffon mõjutas palju (ja lisaks veel paljusid naturaliste "He was not an evolutionist, yet he was the father of evolutionism. He was the first person to discuss a large number of evolutionary problems,
Vastutasuks hankis Vilde talle röövliromaane. 1 Koolipäevil hakkas välja kujunema Vilde maailmavaade. Koolis valitsev saksameelsus ning saadavalolev kirjandus (,,Kalevipoeg", ,,Sakala", Koidula luule) süvendasid Vildes rahvameelsust. Samal ajal hakkas Vilde usku skeptiliselt suhtuma (koolis räägiti tundides umbluud Darwinit ja usuõpetust segamini). Pärast koolist langemist läks Vilde vanemate juurde, kes olid nüüd elama asunud Keila lähistele Karjakülla. Seal pani Vilde kirja ka oma esimese teose jutustuse ,,Kurjal teel" (1882). Kriminaaljutustus, milles esinevad kõik selle zanri elemendid. + hea faabula arendamise oskus, leidlik kompositsioon. Tegevuskohaks Peterburi. Kõrgromantiline teos
4 Piibel. Darwin väitis, et inimene oli arenenud juhuslikult tuhandete aastate jooksul . See leidis pahameelt ja vastuseisu, eriti usuringkondadelt. Sellepärast ootaski ta enne 20 aastat et tõendeid koguda. (100 teadlast...) Tema peateose tõttu korraldati kiriku poolt Oxfordis koosolek kus Oxfordi piiskop Samuel Wilberforce, paljud vaimulikud ja laeva Beagle kapten Robert Fitzroy ründasid Darwinit, Thomas Henry Huxleyt ja teisi evolutsiooni pooldajaid. Wilberforce küsis Huxleylt mõnitavalt kas too põlvneb ahvist vanaema või vanaisa poolt. Ta vastas selle peale, et pigem põlvneb ta ahvist, kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin) Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (1868). 1871 Inimese põlvnemine ja suguline valik
kõikidele võistlejatele õpetatakse vastavaid liigutusi, et jätta endast võimalikku sooja muljet. Mõnikord on võltsimist ka võimalik ära tunda, sest väga kaua liigutusi matkides hakkab keha tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegevusele. 3 2. Kehakeele alused Kehakeele teerajajaks peeatkse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg, 1997) Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, zestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Kehakeel on ja jääb meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks. (Pease, 1994) 2.1 Geneetilised alused
Tööst tulenevad pinged avaldasid toimet ka Darwini tervisele. 20. septembril tundis ta "südame pekslemist", mille tõttu Darwini arst sundis teda tööst välja lülituma ja mõned nädalad maal veetma. Ta puhkas kuu aega ja siis jätkas oma tööga. Väsimusest Darwini tervis nõrgenes taas ning seekord endisest pahemini. Peavalu, südameprobleemide ja kõhuvalude tõttu ta veetis suvel mitmeid päevi haigevoodis. Siit alates Darwinit vaevasid kogu elu ajal üha uuesti ja uuesti korduvad valud, aeg-ajalt põhjustades tema töövõimetust. Haigestumist tuli ette eriti stressiolukordades, näiteks kui ta hiljem oma elus oli sunnitud kaitsma oma teooriaid. Darwini poolt põetavale haigusele ei osatud kunagi lõplikku diagnoosi panna, ja ükski katse seda ravida polnud kuigi edukas. Hiljem on seda haigust proovitud diagnoosida, kandidaatideks on olnud Chagasini taud, mis võiks olla pärit Lõuna-Ameerika perioodilt, ja
tähenduses rahuldust (ingl works satisfactorily).” (James, Pragmatism, lk 131.) Jamesi silmis ei ole erilist kaalu teoreetilistel jumalatõestustel. Ta leidis koguni, et need on vigased. Sellegi poolest ei suuda mingi kriitika neid usklike silmis lõplikult kahtluse alla seada. Kes usub Jumalat, sellele on need tõestused veenvad; kes ei usu, seda nad usku igatahes ei pööra. James pooldas Darwini evolutsiooniteooriat ning märkis, et sihipärasuse argument ei ole enam veenev pärast Darwinit, kes avas meie silmad juhuste tähtsuse mõistmiseks, mis summeerudes võivad anda sihipäraseid tulemusi. Teatavad sihipärasused (nt kiskjate kihvad jms) räägivad aga pigem kurjast loojast (saatanast) kui heast. Nii et see jumalatõestus ei kõlba kuhugi. Ka Jumala mõiste defineerimine on tema meelest ülearune. Jumala metafüüsilistel atribuutidel puudub igasugune konkreetne tähendus. Sellised on näiteks väidetavad
Üks paljudest kehakeele tundmaõppimise kasuteguritest on see, et muututakse teadlikumaks nii enese kui ka teiste käitumise suhtes. See omakorda muudab kokkupuuted teiste inimestega huvitavamaks ja rahuldustpakkuvamaks. Lisaks on mitmeid kehakeele märke, mida sageli tõlgendatakse valesti, kuid mis tegelikult võivad mõnikord omada täiesti maist ja üldse mitte sügavat psühholoogilist tähendust. 2.1 KEHAKEELEST ÜLDISELT Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane
a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks,
Seega ei tohi üht liigutust teistest eraldi vaadelda, vaid arvestada tuleb liigutuste kogumit. Liigutuste kooskõla on see võti, mis võimaldab lahti mõtestada suhtluspartneri seisundit ja selle põhjal aru saada, miks ta toimib ühel või teisel viisil. Kunagi ei saa oma arvamust kujundada mõne üksikliigutuse põhjal, eksimise tõenäosus oleks liiga suur. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Ei teata, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, päritavad või on neid võimalik omandada. Uuringute põhjal jõuti tulemuseni, et zheste saab liigitada: · kaasasündinud (näiteks naeratamine, viha ja rõõmu näitamine) · geneetiliselt päritavad (nt käte ristamine. Tavaliselt tunneb inimene end mugavalt vaid siis, kui pealmine on näiteks parem käsi
-Rühmitus sai alguse õpilasseltsidest. 1. albumi nime järgi said ka nemad nime. Oli põhikoosseis + laiem ring kunstnike ja teatritegelasi. (põhi: Tuglas, Suits, Aavik, Grünthal-Ridala) väga noored asutades! - Murrand kultuuritraditsioonis, sisuks teadlik lahkulöömine senisest baltisaksa traditsioonist ja seega ka seda immiteerivast romantismist. Panid rõhku ka Prantsuse, Inglise, Vene, Soome ideedele (saksa visoonile lisandus uus, euroopalik mõõde). Lugesid Nietzschet, Karl Marxi, Darwinit, Ibsenit, Tolstoid, Gorkit, vene sümboliste jne..). Aavik loeb ja tõlgib Baudelaire'i, Poe'd . (Moto ju neil Olgem estlased, aga saagem ka eurooplasteks!). - Nooruse ideaal, kui edasiviiv jõud, eristasid end konservatiivsusest, pessimistlikust maailmavaatest (noorus kohustab..üksmeelt ja ühistunnet on meil nii väga tarvis.. selle puudus on meie rahva needus..). -Eesti kultuuriavalikkus oli killustunud -noorus jõu ja energia ülistamine, ühiskonnas see seisukoht oli erakordne, sest
Eriti arvutil töötades. 15 Keel ilma helita Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsioonisüsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (näiteks noodikiri, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (näiteks pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane.
Teises peatükis on kehakeelt kirjeldatud üksikasjalikumalt, seletades erinevate zestide ning liigutuste tähendusi. Kolmandas peatükis antakse lugejale ülevaade autori koostatud uuringu tulemustest. Lisa 1 näidatakse õpilastele paberkandjal laiali jaotatud ankeeti. Lisa 2 on välja toodud autori koostatud punktisüsteemi tulemused, mille abil toodi kinnitus ühele püstitatud hüpoteesidest. 1. Kehakeele alused Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt (Nierenberg 1997: 22). Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika
kõrgkoolidesse. 1802 rajati esimene lastehaigla Pariisis, 1834 Peterburgis. Valdavaks seisukohaks muutus, et pere on oluline, mõisteti laste emotsionaalsete protsesside olulisust. Lastekaitse temaatika teke. 1982 avaldas Kemphe läbipekstud lapse sündroomi, lastekaitse intensiivistumine, laste ja täiskasvanute võimekuse eristamine. Arengupsühholoogia kujunemislugu, algusaastad 1859-1914 Alusepanijaks loetakse C. Darwinit ja tema teost "Liikide teke" ja evolutsiooniteooriat. Kirjeldas oma imikueas poja arengut. Hakkas rõhutama teaduslikke uurimismeetodeid ja nende olulisust, objektiivsuse tähtsust. Lõi uue distsipliini, arengu uurimise. Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu K. E. Von Baer oli huvitatud embrüoloogiast ja tõi arengupsühholoogiasse arengu tendentsi: areng toimib lihtsamalt keerulisemale ja lihtsamalt spetsiifilisemale. H
oleks viinud kokku darvinistliku valikuga. Vastupidi - selle sajandi algus möödus teadmises, et pärilikkuse seadused lükkasid darvinistliku loodusliku valiku ümber. Miks? Seetõttu, et tänu Hugo de Vries’I ja William Batesoni tööde ja järelduste mõjule, sai prevalleeruvaks seisukoht, mille kohaselt mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik! Seetõttu 20. s. alul ei tunnustanud Darwinit ei mendelistid ega ka paleontoloogid. Viimased põhjusel, et ka nemad nägid evolutsioonis vaid hüppeid. Seda muidugi (nagu me nüüd teame) eelkõige tänu paleontoloogilise materjali äärmisele fragmentaarsusele. EVOLUTSIOONITEOORIA ARENG PEALE DARWINIT evolbio loeng 97-6 Nagu juba öeldud, mendelismi ja darvinismi vahelise sideme ehitamine algas alles kaua aega peale Mendeli seaduste taasavastamist ja kogunisti üle poole sajandi pärast Mendeli seaduste esmaavastamist.
ning seega ka tervishoius, on Herbert Spencer (1820-1903), keda peetakse nn sotsiaaldarvinismi isaks. Pärilikkusteooria raames räägib ta füsioloogilistest ühikutest, mis kannaksid endas infot, nende koostööl põhineks organismi funktsioneerimine ning sarnaselt füüsikaliste algosakestega oleksid nad polariseeritud seda polarisatsiooni omakorda saaks keskkonnatingimused muuta, nii et oleks seletatav nt muutlikkus liigi piires ja sealtkaudu evolutsioon. Koelliker korrigeerib Darwinit, leides, et areng ei pruugi toimuda järkjärgult ja ühtlaselt, vaid et võivad toimuda ka järsud muudatused arenguhüpped. Nägeli lähtub Darwinist, jõuab aga lõpuks selektsiooni eitamisele ning arenemistungi jutlustamisele. Ta loob aga geneetika arengule olulise arusaamise, mille kohaselt saab pärlikkus aine olla vaid suguraku mingis osas vastupidisel juhul (eeldusel, et munarakk palju suurem kui seemnerakk), oleks ju uues organismis emasloomalt rohkem tunnuseid kui isalt.
hea meel ja Ithakale saabub jälle rahu! 2. G.Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tartumaal, Võnnus. Isa koolmeister. Oli suurte vaimsete annetega lapsepõlves. Luges 4-aastaselt läbi piibli (ei tea, kas midagi aru ka sai). J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused.
Võta inimeselt arenemine, ja mina, Vladimir Solotarski, tahaksin teada, kuidas saab temast üliinimene. Marksism on kääbus darvinismi kõrval, sest üks ahmib kogu ilma sülle, teine udib pisut ainult inimest. Nii siis: arenemine on õpetus, et mina, Vladimir Solotarski, põlvnen saurustest, kes said viisteistkümmend sülda pikaks ja seitse kõrgeks. Mõistate? Mina, inimene, inimsugu. Rohkem pole vaja teada. Kes seda mõistab, mõistab mind ja Darwinit. Üliinimene aga -- see on laste mäng, sest mis viga on inimesest üliinimene teha, aga eks katsu saurusest inimene saada. See on Nietzsche ja Darwini vahe." See oli see õpetus, mida Solotarski esitas lõpmatuis teisendeis väsimatult, ja ikka seisis kõige keskel tema ise oma väikese ja nõrga keha, viletsate silmade ja kummitud otsaesisega. Kuigi kaaslased teda naersid ja tema üle nalja heitsid, et suurtel saurustel nii nääpsuke poeg, ometi ei
annaabi.ee 
