Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Coelho teose "11 minutit" sisukokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poisi, ralf, armus, suudlus, süütu, kohtas, ootas, armastab, hart, noorest, kokkupuude, murrab, kohtumine, kuulsusest, kohtub, naabruses, vahetanud, panema, meeldivam, hetked, väsimus, temalt, küsima, ehmus, jooksis, hilja, kolinud, möödus, seostus, suudlust, klubis, unustas, neljandat, elamise, kogunud, kunstnikud, bussis, hotellis, teistsugunemaailma väga lähedalt raviviise, suhteid arstide ja patsientide vahel, selle elu meeldivaid ja kohutavaid külgi. (,,Veronika otsustab surra" lk 22-24) 7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus See on lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude armastusega murrab tema südame. Maria on veendunud, et ta ei leia kunagi tõelist armastust ja ta on kindel, et armastus ongi midagi kohutavat, mis põhjustab ainult kannatusi. Juhuslik kohtumine viib ta Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina. Tema kindel arusaam armastusest, mis on vaid põrgulik meeleheide, võtab pöörde pärast seda, kui ta kohtub ühe noore kunstnikuga. Algab tee tagasi iseenda juurde.
Just sinna tulid Bronislawa ja Zosia selle aasta sügisel tagasi. Ruumid olid ülerahvastatud, sest maja oli täis koolipoisse. 1874 hakkas levima uus haigus - tüüfus, kohutav tõbi, mida kannavad edasi kirbud ja täid. Nii Zosia kui ka Bronia haigestusid, Zosia suri. Bronislawa, kes ise polnud tuberkuloosist jagu saanud, oli muserdatud. 1876 läks ta tervist parandama Saksamaale Salzbrunni sanatooriumi, kuid ta vaim vandus alla. 8. mail 1878 ta suri, olles enne lastele olnud, et armastab neid väga. Maria ei saanud kunagi nende aastate leinast üle. Ta kannatas ema surma tõttu rängalt, sest oli just jõudnud murdeikka. Klassi parim Maria vanemad ei arvanud, et lapsed peaksid õppima ainult klassiruumis. Iga mäng ja iga jalutuskäik linnast välja muudeti õppetunniks. Lapsed said teadmisi ilmast ja loodusest, loodusteadusest ja matemaatikast ning Poola ajaloost. Nad õppisid ka mitut keelt, sest Maria vanemad ise oskasid vene, prantsuse ja inglise keelt.
taevast vaatasid. «Öelge talle, et hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise. Ja et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud, sest iga hetk sel teel on hetk, mil me kohtume Jumala ja igavikuga.»» 1 P.Coelho "Brida" "Brida" (1990) ,,Brida" on Paulo Coelho kolmas romaan, mille ta pani kirja üsna pea pärast ,,Alkeemikut". See on raamat vabadusest. Lugu jutustab noorest naisest, kes süüvib nõiakunsti ja erinevate maagiatraditsioonide kogemuste omandamisse. Coelho käsitleb selles romaanis mitmeid endale väga armsaid teemasid, nagu näiteks Suurt Ema, paganlikke religioone ja armastuse tajumist. Coelho ise ütleb "Brida" kohta: "Kui ma enam kui 18 aastat tagasi selle raamatu kirjutasin ja Brasiilias avaldasin, oli selline teema nagu Jumala naiselik pale enamikule inimestest väga võõras. Ometi märkasin aja
vabastamise temaatikat. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia eluviisisist. Kuna Fausil oli maailmast kõrini, siis ta eriti ei kõhelnud. etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane Selle järgselt oli Mefistofeles tema saatja ja alluv. Mefistofeles viis ei olnud. Fausti pidudele ja näitas teistsugust maailma, millest Faust oma Tatjana oli vaikse iseloomuga. Armus Oneginisse, saatis talle siira kõlblusega oli eemale hoidnud. kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema Fausti põhjal võib inimese olemust vaadelda kui kahtlevat ja ennast armastusavalduse tagasi. Tatjana oli maalt linna lahkunud, abiellus mahategevana, mitte kunagi täiesti rahulolevana. Alati on midagi kindraliga. mille üle nuriseda, kasvõi, et nagu Fausti õpilane Wagner, et too
Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa,
polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale
Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et
ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata ja nii ta teataski oma vanematele, et temast saab karjus
Marja Aleksejevna oli väimehele ja tütrele ammu käega löönud. Ta kraapis kokku leserahad, võttis pantkirjad ja lepingud ning ostis Moskva lähistele mõisa. Ariska jättis ta noorhärrade eest hoolitsema. Keegi ei pidanud teda kinni. Sügisel tuli kauaoodatud sõnum: Ossip Abramovits oli surnud ja jätnud Nadezdale Mihhailovskoje mõisa. Pärast seda, kui ema oli läinud Mihhailovskoje mõisasse tundis Aleksandr, et elu oli äkki täielik. Poisi liigutused muutusid vabadeks ja kiireteks. Ta mängis poistega palli ja tabas märki. Päevad veetis ta teenijatüdrukute toas. Tüdrukud harjusid temaga ja laulsid pikki, venivaid laule, Aleksandrile need meeldisid. Nadezda tuli koju tagasi ning avastas, et kokk Nikolaska oli põgenenud Sergei pärast ja majas polnud sugugi raha. Nadezda istus koos Sergeiga kahekesi laua taga ja peksis puruks lauanõusid. Lapsed olid peitu pugenud ja teenijarahvast polnud justkui ollagi
Samasse maakohta, kus elas Jevgeni, saabus Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed
tema pole fasist, tema oli hoopis eeskujulik kommunist, pärjatud aukirjade ja medalitega. Aliide ja tema mees Martin olid head parteilased. Zara sai aru et Aliidet on raske rääkima panna. Aliide soovitas nüüd magama minna. 2.osa 1936-1939 Lääne-Eesti Aliide ja tema õde Ingel läksid kirikusse. Nad tahtsid oma mustade siidsukkadega poistele silma jääda. Pärast surnuaias nägi Aliide meest kes talle koheselt meeldima hakkas. Ingel tõmbas aga poisi tähelepanu endale ja nende vahel süttis armastus. Aliide oli kade, et Ingeel temalt ainsa mehe kada ta tahtis ära võttis. Aliide nägi kuidas Ingliga ainult head asjad juhtuvad, tal ei juhtu kunagi ühtegi äpardust ja kõik mida ta puutub muutub heaks. Peagi tulid Ingli ja selle poisi, Hansu, vahel pulmad. Aliide kuulis kuidas kõrvaltoas Aliide ja Hans tegid suurte inimeste asja. 1939 Lääne-Eesti Aliide läks Kreeli Maria hurtsikusse. Ta lootis sealt leida abi
endale kunagi sama suure kodu. Ligi kolmkümmend viis aastat hiljem ostiski Charles selle mõisa ära. John Dickens nägi oma poega kui väga talendikat väikest poissi ja uskus, et talle on ette määratud saada kuulsaks ühel päeval. Charles ise unistas aga saada vaid tõeliseks dzentelmeniks. Ema õpetas tulevasele kirjanikule lugemist ja kodus pani isa väikese Charles´i tihti kõrgele toolile istuma ja lasi tal ballaade ette laulda. Mõnikord võttis ta poisi ka kontorisse kaasa ja Charles jutustas siis isa töökaaslastele erinevaid jutustusi ja anekdoote. Oma jutustustele ja hiljem oma teostele sai ta suurelt inspiratsiooni isa raamatute kogumikust, mida hoiti pööningul. Teiste kirjandusteoste hulgas lebasid seal ka ,,Roderick Randomi seiklused", ,,Peregrine Pickle seiklused", ,,Robinson Crusoe seklused" ja ,,Wakefieldi kirikuõpetaja". Charles veetis oma lapsepõlve kõige õnnelikumad aastad just Chathamis. Seal ta saadeti
Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole
Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas.
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuningliku kabeli varemetest
II novell VAAT Algusjutt sellest, et kui naised petavad, siis nad peaksid seda juttu levitama, et mehed taipaksid, et ka naised on selleks võimelised, mitte ainult nemad. See paneks neid mõtlema, et ka naised võivad petta, mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida. räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu. Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar- Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt. Ühel päeval aga läks mees tööle...Giannello vupsas ka juba tuppa sisse, kuid ühel hetkel tuli Peronella mees kodu poole tagasi
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas
Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda - algul läks Indrek valesti, käis kurakätt, kuigi pidi hääd kätt hoidma, lõpuks jõudis kohale ning ootas direktori vastuvõttu II - Indrek jõudis koolini, ta juhatati Mauruse juurde - teel trepist üles direktori kabinetti koges ta äratundmisrõõmu, trepiruumilõhn meenutas talle Vargamäel kirikus temast möödunud naiste lõhna, kes läksid palvetama, tol korral küsis ta: „Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“ - direktori väljanägemine just kuigi ametlik polnud, kandis tuhvleid, öökuube, mille alt paistis ihupesu
Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma. Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt
vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis
Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti
Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma
alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist
toimus Euroopas. Samal aastal ilmub ka kasvatusromaan ,,Émile". Rousseau järgi hakati kasvatama noormehi kogu Euroopas. Katariina II kasvatas ka oma pojapoega, tulevast keisrit just selle romaani järgi. Tuleb kasvatada inimene, kes on sõltumatu kõigest ta peab olema füüsiliselt tugev, sportlik. Émile'ile õpetati tööoskused, et ta oleks võimeline ise raha teenima. Katariina pojapoeg Alexander I ei olnud aga nii hea õpilane. Kogu Euroopa üldsus ootas, et peab puhkema mingisugune revolutsioon, mis muudaks täielikult Euroopa elu. Émile'i üheks printsiibiks on see, et vanemad ei saa kasvatada oma lapsi, kuna nad ei saa olla erapooletud. Lapsele peab olema valitud ideaalne kasvataja, kes tunneb suurepäraseid pedagoogilisi printsiipe ja kes on sündimisest saadik poisi juures. Romaani teine osa räägib tütarlapse kasvatusest, sest Émile'ile on vaja ka ideaalset pruuti. Tüdruku nimi on Sophie. Inimesi ei
,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. [1] 4.1 Raamatu analüüs Raamatu peategelane on poiss Santiago, kes on pärit Hispaaniast, lihtsast Andaluusia taluperekonnast. Tema vanemad tahtsid poega koolitada preestriks ning seetõttu õppis Santiago kuni kuueteistkümnenda eluaastani seminaris ladina ja hispaania keelt ning teoloogiat. Lapsest saadik oli poisi unistuseks olnud tundma õppida mailma ning lõpuks võttis ta julguse kätte ning teatas isale, et ei taha saada preestriks, vaid hoopis rännata. Isa vastas, et nende külast on inimesi läbi voorinud üle kogu maa: nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Inimesed ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis on praegu. Poiss aga vastas, et ei tea, millised on nende lossid
( mingi kukevõistlus oli ka ja seal lõi Jose ühe mehe, Prudencio Aguilari, piigiga maha) Et põgeneda piinavatest süümekatest otsustas Jose lahkuda külast koos naise ja lapsega , tulid kaasa ka mõned muud seiklus himulised pered. Nad rändasid 2 aastat. Vahepeal sündis teine poed 14 kuul ursulat kanti. Nüüd oli Ursula 3 kuud rase , nend majja tuli üks naine ennustama lapse tulevikku ja ütles, et sünnib ebanormaalne, seda Ursula ei uskunud aga ende vanem poeg isa nimekaim armus tasse ära ja käis ta juures pidevalt. Tolle naise nimi oli Pilar Ternera. Aga kui juba otsustati asi avalikuks teha jäi naine rasedaks ja Jose ei tahtnud taha mingit tegemist teha. Nüüd tulid aga uuesti mustlased külasse ja seal tantsis klaasehetega tüdruk , kelle sugust Jose polnud varem näinud ta armus tasse kohe. Ning lahkus koos mustlastega. Ema läks teda tsima jättes oma alles sündinud lapse maha Siis hoolitses lapse eest isa ja noorem vend Aureliano
Plebsi kõnepruuk oli kohe ära tuntav. Temaga toimusid tunnid keldrikorrusel. Õppeaasta eelviimasel tunnil otsustas härra Markson teha poistele töö, kuna hindeid oli vähe. Poisid protestisid ja tõid ettekäändeid, miks tööd ei saa teha just selle tunni ajal, kui Plebs jäi endale kindlaks. Selle peale otsustas Vare, et midagi tuleb ette võtta ja sidus ümber kraani nööri ning istus oma kohale. Õpetaja ei märganud midagi, kuid osa poisse juba ootas, et midagi peab nüüd juhtuma ja ei hakanud isegi tööd kirjutama. Ja juhtuski, Vare tõmbas nöörist ja kraan tuli ära, vett hakkas purskama. Jaak saadeti kojameest kutsuma. Hetkel, kui kojamees saabus olid paljud poisid põlvili maas ja koristasid vett ära. Terve ülejäänud tund ja veel vahetundi kulus põranda kuivatamiseks. Poisid arvasid, et nüüd on nad tööst pääsenud, kuid Plebs ütles, et töö lükkub järgmisele tunnile.
Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga.
See oli nende esimene kord abielu ajal, kus nad midagi üheskoos jõid. Suunduti koju, kuna Irma oli veidikene purjus, ise väitis , et purjus elust ja armastusest. Natukese aja möödudes täheldas mees, et Irma olla kõhnemaks jäänud, see hirmutas Irmat. Hiljem kohtas Irma tänaval Eedit, kes temast sugugi välja ei tahtnud teha, kuna Irma olla nii peeneks daamiks kätte ära läinud ja veel nii kõhnaks ka. Eedi tuletas Irmale meelde, kui kohutavalt ta teda armastab aga Irma ei teinud sellest ollagi. Eedi ütles ka, et mine või Hiina keisrile aga minu armastuse eest ei pääse sa kuhugi. See peale karjus Irma Eedile, et too olla purjus ja jooksid süda rinnus pekstes suure valuga minema. Ta kordas endale, et on abielus ja ei või endale taolisi seiku lubada, mis siis kui Rudolf seda kuulnud oleks , mis Eedi talle tänaval öelnud. Nüüd seisid ees jõulud, mida Irma suure palavusega oli oodanud, kuna neil Rudolfiga oli
annaabi.ee 
