Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Claude Monet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monet, impression, claude, havre, impressionism, camille, isse, alice, näitus, impressioon, doncieux, biograafia, viimased, eluaastad, kunstivool, muljet, impressionistid, renoir, louise, courbet, ernest, 1879, seeria, vaadet, 1862, ateljee, menu, maalides, pidasid, maalisid, värvides, uksi, 1859, tutvub, manet, plein, fontainebleau, metsast, sainteLUUNJA KESKKOOL ELE TUVI XII klass IMPRESSIONISM Claude Monet Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 1 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................. 2 2. SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926)............................................................................................. 4 6.1 Elulugu............................................................................................................................... 4 6.2 Le Havre'i aastad................................................................................................................ 4 6.3 Camille Doncieux.............................................................................
Järva-Jaani Gumnaasium Mittestatsionaarne õpe Mari-Liis Reinholdy Claude Monet Referaat Koeru 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................1 Claude Monet.......................................2 Elulugu..................................................3 Havre`i aastad.......................................4 Camille Doncieux..................................4 Viimased eluaastad...............................5 Looming................................................6 ,,Impressioon .Tõusev päike"................7 Teose analüüs.......................................8 Kokkuvõte.............................................9 Kasutatud kirjandus......
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kunstiajalugu Claude Monet referaat Juhendaja:Kaia Kullamaa Koostas:Reelika Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8
Claude Monet (1840 1926) Elukäik · Claude Monet sündis 14. november 1840. aastal Pariisis vürtspoodnike perre. · Ta ristiti Notre-Dame-de- Lorette'i kirikus Oscar- Claude'iks. · 6 aastaselt lahkus perega Põhja-Prantsusmaale Le Havre'isse. · Kunstianne avaldus väga noorelt, alguses karikaturistina. · 1858 võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, kust tuli mõte hakata elukutseliseks kunstnikuks. · Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i
KLASS KOHT JA AEG 2 3 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Elulugu........................................................................................................................................5 Impressionism ja Argentuil.....................................................................................................5 Camille Doncieux................................................................................................................... 6 Viimased eluaastad..................................................................................................................6 Tuntuimad teosed.................................................................................................
Claude Monet Sissejuhatus Impressionism oli 19. sajandil alguse saanud maalikunsti vool. Selle nimetus pärineb sõnast ,,impressioon", mis tähendab muljet. Impressionistid püüdsid maalida muljeid mida nad said ümbritsevast loodusest. Nad ei maalinud eriti esemeid, vaid loodust. Enamusele neist meeldis maalida õues päikese käes. Impressionismi rajajaks ja peaesindajaks peetakse Claude Monet. Ta oli prantsuse maalikunstnik, kes hakkas juba väga noorelt kunsti vastu huvi tundma. Monet maalis enamasti maastikke ja talle meeldis seda teha vabas õhus. Impressionism sai nime tema maali ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi. 1. Elulugu 1.1 Lapsepõlv Claude Monet sündis 1840. Aastal Pariisis. Ta oli Adolphe ja Louise-Justine Monet teine poeg. Ta ristiti Oscar-Claude'iks, aga tema vanemad kutsusid teda lihtsalt Oscariks. 1845. aastal, kui Monet oli kuue aastane, kolisid nad oma
Tatjana Kareva 11A klass Tallinna Pae Gümnaasium 2009/2010 aasta 14. november 1840 5. detsember 1926 prantsuse maalikunstnik impressionismi rajaja ja peaesindaja impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi sündis Pariisis vanemad: vürtspoodnik Adolphe ja Louise Justine Monet ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus Oscar Claude'iks kuueaastasena kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i,
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga
.......................................... 12 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 14 LISAD........................................................................................................................................ 15 SISSEJUHATUS Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming. Selle teema valisin kuna Monet on oma aja üks suurimaid ja põhimõttekindlamaid kunstnike. Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnike moodsa kunsti ajaloos. Noore mehenatõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu. Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid.
Claude Monet Claude Monet´i maalimisstiil Claude Monet oli prantsuse maalikunstnik. Tema maalimisstiiliks oli impressionism, mille rajajaks ta oma maali "Impression, soleil levant" ´ga on. Sellele kunstistiilile on iseloomulikud muuhulgas ka nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele. Claude Monet on loonud ligikaudu 2500 maali. Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte. “Impression, soleil levant” ("Impressioon. Tõusev päike")- 1872 Õpingud Claude Monet sündis 14. november 1840 aastal Pariisis. 1845. aastal kolis ta oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Kuid hiljem hakkas ta
alguses küll C.Gleyre'i ateljees. Ta on töödanud paljudes karikaturistina erinevates paikades nagu näiteks: Hollandis, Claude . Varsti hakkas Pariisis, Gyvernis jne.. Monet on võtnud Oscar ta aga huvi eeskuju ka sellistest kunstnikest nagu Couret tundma ja Manet. Ta on maalinud paljusid Monet maalikunsti aastaasegu ja vaba loodust. Monet kogu oma vastu ning loometee vältel taotles erakordse 1840- 1858. aastal järjekindlusega tema põhilist eesmärki võeti üks tema anda edasi seda, mida ta 1890. aastatel 1926 maalidest nimetas "hetkelisuseks". Kuid selline vastu lähenemine on veidi lihtsustatud. Sellega kohalikule varjatakse tõsiasja et Monet oli väga hoolas
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 .......................................................................................
Taiese analüüs Maaliks valisin "Tõusev päike" , mis on Claude Monet'I maal. Selle järgi on nime saanud -impressionism. Maal on valminud aastatel 1872-1873. Maal asub Pariisi muuseumis Musee Marmottan Monet. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile (mõõtmed: 48*63cm). Laiemalt on tegu tahvelmaaliga. "Tõusev päike" on maastikumaal. Maali tagataustal on kujutatud sadamat, mis paistab uduselt. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Kaugelt on näha, kuidas päike tõuseb. Eestaustal on kujutatud paati, mis triivib sadamasse või on just lahkunud sadamast. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat.
Illuka Kool Impressionism (Claude Monet ja Vincent van Gogh) Referaat Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Juhendaja: Luule Nõmm Illuka 2011 Kust algas impressionism? Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunaga arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal väljaimpressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu.
Maardu Gümnaasium Impressionism Referaat Koostaja : Maardu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Impressionismi teke 3. Impressionismi iseloomustus 4. Impressionistlik maalitehnika 5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu
Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Realism maalikunstis Jean Babtiste Camille Corot. 1796-1875. Prantsusmaa Camille Corot. Sild Nantes'i lähedal. Camille Corot. Camille Corot. Chartres'i katedraal. 1830. Maastik. Camille Corot. Fontainebleau' mets. 1840. Camille Corot. Orpheus ja Eurydike. 1860. Camille Corot.
Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid
Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel............... · Postiimpressionism ja kunstnikud 19.sajandi teisel poolel....... · Kokkuvõte.............................................................................. · Kasutatud kirjandus............................................................... · Sissejuhatus. Mina tegin referaadi kunstist 19.sajandi teisest poolest. Valisin selle teema
maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet. See töö annab edasi väga hästi impressionistide põhimõtet. Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama. Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued suzeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka
Prostituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Teos "Eine murul" on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis erines Manet d Gustave Courbere st. 1882. aastal almis Manet i viimane maal "Baar Folies Bergere is. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad
1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890
Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni
Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18. sajandiks)- rikkate peatuspaik. Tema võttis kasutusel uue prantsuse lossi põhiplaani(vana oli siseõue ümber neli tiiba, uus oli üks peaehitus kahe eenduva külgtiivaga, Vaux- le Viconte loss). Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge
teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
eelduseks. Seriaalsus - eri ilm, aastaaeg, kell. Motiiv ebaoluline. Monet - vabaõhumaal, seriaalsus. Heinasaod. Vesiroosid. Roueni katedraal. 1874 esimene impressionistide ühisnäitus, kus ta esines oma praeguseks ühe tuntuima tööga ,,Impressioon. tõusev päike". Kriitika, pilked, publiku nördimus esialgu, kriitikud nimetaisd impressionistide teosed etüüdideks ehk lõpetamata töödeks. Kerkis esile uus oluline teema: suurlinn. Pariisi, Londoni, Berliini tänavavaated. Monet huvitus raudteesildadest ning jaamadest ,,Euroopa sild". Pissarro spetsialiseerus ainult Pariisi vaadetele nt ,,Itaallaste bulvar". Manet ühines impressionistidega oma elu lõpul ning see oli impressionistidele suureks toetuseks. Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal
Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub Prantsus maal Bayeux` linnas muuseu mis. Se e on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglis maaretk. Vaip on val mistatud 11. sajandil. Impressionismi üldiseloomustus Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab " muljet", voolu ni m etuseks see sai tänu Claude Monet` esi mesel impressionistide näitusel välja pandud maalile "Impressioon. T õusev päike". Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. aastatel, kui voolu k õrgaeg oli juba m ö ödas. Impressionistlik maalikunst on m õjutanud teisigi p õhilisi kunstiliike. Mõiste "i mpressionis m" on kasutusel nii kirjandus kui muusikaajaloos, p õhiliselt prantsuse ja saksa kultuuri m õ jupiirkonnas. Impressionis mi m õjusid jõudis ka e e sti kunsti, eriti v õis seda täheldada 1930.
17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism
1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv. Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. 2
Vastandus suure kunstiga, sest seni ju maaliti seda, mida keegi näinud ei ole (religioon, allegooria) see 'realism' ju kriipsutab kõik senise maha ja kuulutab eelnenule sõja! Idealiseeritud kompositsioon ei ole enam kunst, kui sa ei maali seda mida näed. 60ndatel äratas ta õpilastes huvi. Ostis laadalt elava pulli ja ütles õpilastele et vot joonsitage marmorkujude asemel seda. Tema põhimõtted olid osadele noortele kunstnikele paeluvad, sealt edasi areneb impressionism, omamoodi on impressionism realismi ekstreemne variant (jüngrid on ju äärmuslikumad kui profetid). Noored tulevased impressionistid kes 60ndatel hakkasid kunstiga tegelema, võtsid ta põhimõtteid täht-tähelt. Kompositsioon kaotab mõtte kõige ausam kunst on see mida näed. Tihe seos teadusmaailmas toimuvaga. Avangard mõiste päris 19saj. Alguse prantsusmaalt. Saint-Simon. Sotsialist-utopist, äärmusvasakpoolne, võtnud omaks prantsuse revolutsiooni ideaalid (vabadus, võrdsus,
Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast
annaabi.ee 
