Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Charles De Gaulle - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gaulle, petain, kindral, armee, lille, vist, ohvitser, eisenhower, armees, jeanne, hommikul, philippe, ohvitserid, ammu, pompidou, ecole, karjäär, resistance, sõjaväelane, kolonel, suurbritannia, majas, andre, traditsioon, paistis, oktoobris, 1910, tulevane, kadett, puhata, uuest, külla, tavaks, instruktor, palus, tulema, elukutse, asjatu, franceOlukord Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda Natside poolt pärast Prantsusmaale sissetungimist Teise maailmasõja ajal loodud Vichy valitsuse asemele kujunes 1946.aastal Neljas vabariik, mis kestis kuni aastani 1958. Neljandas vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised,
Erinevalt ÜK muudest osadest, kus võimul olevad parteid vaheldusid, Põhja-Iirimaal seda ei juhtunud. Belfastis kuulus võim jagamatult ja pidevalt protestantidele. Selle kindlustas neile arvuline ülekaal Põhja-Iirimaal: 1 miljon protestante ja 0,5 miljonit katoliiklasi. 1960. aastate lõpul elavnes katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest, millele protestantlik politsei vastas vägivallaga. Katoliiklastelt järgnes omakorda vastuterror jne. Tekkis taas Iiri Vabariiklik Armee - IRA. Peatselt see aga lõhenes. Ühed nõudsid võitlust poliitiliste vahenditega, teised olid terrori pooldajad. Nad nõudsid ja nõuavad praegugi Londoni ja protestantide ülemvõimu likvideerimist Põhja-Iirimaal ja selle piirkonna ühendamist Iiri Vabariigiga. 1970. aastate algul viis London Põhja-Iirimaale korda hoidma sõjaväeüksused ja tagandas Belfasti protestantliku valitsuse, allutades Põhja-Iirimaa Londoni otsehaldusele.
Pariisis. Triumfikaar asub Pariisis, Charles de Gaulle`i väljakul. Triumfikaarest läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaar austab neid, kes võitlesid ja surid Prantsusmaa eest, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Kõigi prantsuse võitlejate ja kindralide nimed on kirjutatud kaare sise- ja välispindadele. Kaare all peitub I maailmasõjast pärit Tundmatu sõduri haud. Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal. Napoleon I otsustas Täheväljakule oma suure armee võitude tähistamiseks rajada triumfikaare. Ehitus võttis nii palju aega, et 1810. aastal tervitas Napoleoni võidukalt sõjakäigult saabumisel puust ja lõuendist kiiruga püsti pandud triumfikaare koopia. Monumendi kujundas Jean Chalgrin 1806. aastal. Monument on 50 meetrit kõrge, 45 m. lai ja 22 m. sügav. Suur võlvkelder on 29,19 m kõrge ja 14,62 m. lai. Väike võlvkelder on 18,68 m kõrge ja 8,44 m. lai. See oli kõrgeim võidukaar mis tollal olemas oli.
araablastega
8. Moslemitel säilib eristatuut (Kui nad küsivad prantsuse kodakondsust, peavad nad
eristatuudist loobuma)
9. statuudile lisaks indigénat –institutsioon – ametnikud islamiuskuks, annavad
kriminaalõigust, oma finantspoliitika
9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii
siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de-facto) / 1945 (de-
jure)
Siiseriiklik plaan :
• Marssal Petain oli võimul (Pr esindaja)
• Uus konstitutsioon peab tagama õiguse tööle, perekonnale, isamaale, mis ongi deviis:
Travail, Famille, Patrie
• Vabadusest üldse ei räägi
• Fasistlik ja natsistlik (Itaalia pärast) – liikumised kaaluvad fasismi poole
• Antiparlamentaarne reziim
• Riigi ülesus, teatud traditsioonide väärtuste ülestamine
• Revolutsiooni pärand võetakse kõrvale
lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks)
Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal.
loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister
Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) M.L.King(tappis valge rassist) Noorte protestid - 1960
05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist. Berliin jääb neljapoolsele haldamisele. 1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik. NSV Liidu tsoonist Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda: 1949 Berliini blokaad 1989 Berliini müüri langemine / 1990 Saksamaa taasühinemine / 1991 NSVL lagunemine. Demokraatlikud riigid pärast II Maailmasõda USA · tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. · Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus- >majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. · Isolatsionismi asemes asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi levikut. · 1950. aastate algul sai kommunismi leviku pidurdamisest USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. · Makartism- kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 1954. kampaania lõpetati.
Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine Suvesõda - Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Atlandi Harta - Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu → Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes → survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. → Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. → vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) → Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) → M.L.King(tappis valge rassist)
Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi, sest viimasel hetkel lasti vägede etteotsal Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati tapeti jne. 44 ja 45-ndal aastal. Pr
saavutas? Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada? Mai-juuni1940 pealetung Prantsusmaale läbi Belgia ja Hollandi. Prantsusmaa ei olnud sõjaks valmis. Usuti, et Hitler kordab 1914.a. Saksa sõjaplaani. Väejuhatus oli välja töötannud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda pealööki. Tegelikult pidi Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksemburgi, tungima üle Ardennide ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu.
Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940.aastate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. Võeti vastu seadused, millega keelati rassiline diskrimineerimine armees, föderaalametites, haridusasutustes (1954) jne. Seejuures avaldas probleemi lahendamiseks survet ka neegriliikumise kasv. 1950.-1960.aastatel oli selle eesotsas baptistist pastor Martin Luther King (1929-1968), kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: suurlinnades toimus aeg-ajalt rassirahutusi ning 1968 tapeti Martin Luther King. Vähesel määral
Vallutati 2/3 Prantsusmaast, sealhulgas Pariis. 9. Välksõda mis oli, mida tähendab, miks kasutati Sõda, kus eesmärk oli võimalikult kiirelt võita. (Mõne nädala või kuu jooksul) 10. Compiegne'i vaherahu mis oli, kuidas erines I MS Compiegne'i rahust, kelle vahel ja millal sõlmiti, milles kokku lepiti Pärast Pariisi vallutamist, 22.juunil 1940 sõlmiti jälle Compiegne'i metsas Sasksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. (I MS ajal lõpetas Compiegne'i rahu sõja) 11. Charles de Gaulle, Pétain, Vichy valitsus Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa" Londonis. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13
Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945 Rommel Saksa kindral, kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis. Eisenhower Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas. Planeeris 44-45 aasta sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör. Montgomery Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Üks silmapaistvamaid tegelasi. Juhtis 4. soomusdiviisi, prantsusmaa kaotusega põgenes inglismaale, rajas
Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas: 1.09.1939 Saksamaa ründab Poolat, algab II MS 17.09.1939 NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja 1 Natsi-Saksamaa poolt 30.11.1939 Talvesõda algus Soome ja NSVL vahel ("väidetavalt" alustas Soome , aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid 22.06.1940 Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist 21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06.1941 Johannes Vares-Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus 9.03.1944 (Eesti) Nõukogude õhuväed pommitavad Tallinna, palju hooneid hävineb; sitaks palju kahju 22.09
Sõnades oli kommunismi levikule maailmas küll ägedalt vastu seistud, tegelikult polnud aga suudetud midagi ära teha. Tooge näiteid! · Nõukogude Liit näis tugevamana kui kunagi varem. Tooge näiteid! · Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima 2. Sammud · 1966 külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gaulle, kelle eestvedamisel oli Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist välja astunud. De Gaulle võeti hästi vastu, sest Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Kahe riigi vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev vastuvisiidil Prantsusmaal · Saksa Liitvabariigis olid 1969. aastal võimule tulnud sotsiaaldemokraadid eesotsas Willy Brandtiga
Tööstuse struktuur muutus, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine jne. Majandus hakkas kiiremini kasvama, mis omakorda vähendast tööpuudust ja tõstis rahva elujärge. Samuti oli edukas ka väispoliitika. Arendas tihedat koostööd USAga. Falklandi kriis 1982 Sbr liideti Falklandi saared Argentina poolt. Thatcher saatis sinna sõjalaevad ja brittide dessant vallutas territooriumi tagasi. Prantsusmaa Sõjajärgne riik kasvas välja vastupanuliikumistest, mille eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 sai Prantsusmaast põhiseaduse kohaselt parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus suhteliselt vasakpoolseks. Gaulle oli Pranstusmaa põhiseaduse vastu . see osutuski ebakindlaks: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Lõpuks said Prantsusmaal võimule tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunismi kui ka gaullide vastased, suutmata samas riiki tõhusalt juhtda. 1958. kuulutati välja Prantsusmaa V Vabariik
Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg
Normandias. Nõukogude sõjavägi pidi toetama pealetungiga idast.Samuti jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning tunnustati NSV Liitu 1941. Aasta piirides. 3. Pilt Teherani konverentsist: Stalin – Roosevelt – Churchill 4. D-päeva (teisisõnu Normandia dessant) kavandamist alustatu juba 3 aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme oli maabumiskoha valik. Operatsiooni juhtis Dwight D. Eisenhower, kes võttis kogu operatsiooni vastutuse enda peale. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne’I põhjarannik, Normandia, Pas de Calais’ (kus Hitler ise rünnakut ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil
vahel Prantsuse vabariigis või lubada täielik iseseisvumine. FLN suutis konflikti Prantsusmaaga tuua linna tänavatele ja kutsusid üles üleriigilise üldise rünnaku ja pommide paigaldamist avalikesse kohtadesse. Alziiri lahing algas 30. september 1956, kui kolm naist paigaldasid pomme kolme erinevasse asukohta kaasaarvatud kesklinna Air France kontorisse. FLN korraldas keskmiselt 800 laskmist ja pommipanekut kuus, mille tulemuseks olid mitmed tsiviilsurmad ja võimude tugev vastus. Kindral Jacques Massu sai korraldused, et taastada kord linnas ükskõik, mis meetmeid kasutades ja otsida ning elimineerida terroristid. Tal õnnestus läbi viia hea rünnak ja FLN-i infrastruktuuri hõrendada aga FLN oli ennast tõestanud suutes rünnata Prantsuse Alzeeriat otse südamesse. Prantsusmaa võitis selle lahingu, kuid sellega ei olnud veel võitlused lõppenud. Prantsuse poolehoidjad Alzeerias aga hakkasid toetama iseseisvumise mõtet moraalselt, rahaliselt ja materiaalselt
Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused.
ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla. 1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada. Välispoliitiliselt proovis hakata teiste riikidega suhteid soojendama, ka USA-ga, aga prooviti neile järele jõuda ja mööda minna erinevates valdkondades. Kuulutas välja seitseaastaku(selle lõpuks pidi olema NSVL rikkaim maa ja toidu-ja tarbekaupade küllus olema neil). Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas
Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia, Saksamaa,Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeesisakslastega asutatud alad. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemise. MRP- Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939.a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Nõukogude Liit oli juba mõnda aega valmistunud sissetungiks Euroopasse, selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. See leping oli mittekallaletungileping Saksa riigi ja NSV liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23.august 1939 alla NSV liidu valitsuse volitusele NSV liidu välisasjade rahukomissar Vjatseslav Molotov ja saksa valitsuse nimel välisminister Joachim von Ribberntrop. See leping kehtis kuni operatsiooni Barbarossani 22.juunil 1941, mil saksamaa ründas NSVL-i. Poola purustamine- Hitler sai tänu MRP-le vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale 1.sept 1939 sõda kuulutamata kallale
lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Suurbritannia sisepoliitikas suuri muutusi ei toimunud. Säilis kaheparteisüsteem, st võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valmised võitsid leiboristid, kes asusuid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.aastal said taas võimule konservatiivid. Prantsusmaa kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944.aastal ajutise valitsuse. 1964. aastal sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Prantsusmaa majanduspoliitika muutus üpris vasakpoolseks. 1947. aastast alates keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga. Impeeriumi kooshoidmiseks peetud sõjas Indohiinas aastatel 1946-54 sai Prantsusmaa Vietnamis alandavalt lüüa. 3) MURRANGULINE 1968. AASTA 1960 aastate lõpul tekkis rahulolematus
sise- kui välissurve vastu, George Marshall USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard saksa majandusime ,,isa", kes pani aluse Saksamaal sotsiaalsele turumajandusele, mis viis kiire majandusarenguni, Mahatama Gandhi India vabadusliikujate juht Briti võimu vastu, viis India iseseisvumiseni, kuid hukkus 1948
näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain) · alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/al
Ülekaaluliselt võitis ka tema partei Liit Uue Vabariigi Eest e. gollistid. Gauelle lõpetas sõja.1962.a sõlmitud lepingutega sai Alžeeria iseseisvaks. Alžeeria prantslased põgenesid Prantsusmaale.1960.a Prantsusmaa majanduslikult edukas. Prantsusmaa lahkus NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.aastal. 1968 puhkesid Pariisis noorterahutused, mis olid vastuolus Gauelle vaadetega, seetõttu astus ta 1969 aastal tagasi. Mis sündmusega seoses sai prantsusmaa presidendiks de Gaulle? Alšeerias elavad prantsalsed ähvardasid alustada sõda. Alustati mässu ja nõudes de gaulle võimuletulekut. ÜLIRIIGID: 36. Eisenhower- USA president.Ameerika majandus edukas.Eisenhoweri doktriin- Ameeriklased aitasid Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. John Kennedy- „Uus generatsioon pakub liidrit“ nimetatud biitliks poliitikas- ta imago ja programm sobisid hästi 1960-ndate ootuste ja ideaalidega.“
lendurid 16. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett Uued relvaliigid, mida Saksamaa kasutas Ardennide lahingus Inglismaa vastu. KES OLID JA MIDA TEGID 1. F
10. mail ründaski Sks Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti väed polnud sõjaks ikka veel valmis. Lääneliitlased langesid Hitleri lõksu. Nende põhiväed said ümberpiiratud ja hävitatud. Kogu sõjavarustus läks Saksamaale. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, kelle sõjaline panus jäi väikeseks. 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Sks ja Pr vahel vaherahu. 2/3 Prantsusmaast (k.a. Pariis) oli Sks all. Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. LAHING INGLISMAA PÄRAST Pr alistamise järel jätkas vastupanu vaid Srb, mille peaministriks oli Winston Churchill. Sks hakkas tegema plaane Srb hävitamiseks kõigepealt õhujõud. Sakslased olid edus väga kindlad. Srbritannial oli hävituslennuk Spitfire, mis oli võrdne saksa hävitajatega. Nii inglased kui ka sakslased oskasid kasutada radarit. Sks ei suutnud Srb põlvili suruda
Farmeritel rasked ajad-Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas maailmas 1946.a lintsimisjuhud lõunaosariikides sundisid asutama kodanike õiguste komiteesid 1948 määrus , mis keelas diskrimineerimise föderaalametites, võrdset kohtlemist armees(piirangud armees kadusid Korea sõja ajal) Lõunaosariikides aga viidi vastukaaluks Jim Crow' seadusega sisse rassieraldus bussides, rongides, hotellides, restoranides, haiglates, puhkeasutustes ja tööhõives.KULTUUR JA ELUOLU: *Sõjajärgne beebibuum(1946-1964). Paljud linlased elama nn Päikesevööndi linnadesse või linnakeskustest eeslinnadesse Nn Levitti masstootmises rajatud uued elurajoonid.Telerite arvu kiire kasv: 1946.a alla 17000 1949- 250 000 1960 ¾ peredest teler, telerireklaami kasv
annaabi.ee 
