5. Plotinose väitel on armastajad need, kes tunnetavad ilu enda sees ja see ongi põhjus, miks nad tahavad koos omaette olla. Ilu selgituseks kasutab Plotinos väljendit olevalt olev. Hinge teeb armastust väärivaks hinge puhtus. 6. Plotinose arvates on esmalt ilus hing ja selle ümber kujuneb ilus keha. See, mis pole puhas, armastab soppa, sest see on halb. 7. Ilu on hüve ja meie hing püüdleb selle poole. Samas on ilul ja ilul vahe. Üks ilu on jumalik, ta on elu, vaimu ja olemise põhjus. Teine on ilu, mida me peame iluks, kuid ta pole seda, kuna pole jumalik. Ülim ja algne ilu teeb need, kes teda armastavad, ilusaks ja armastustväärivaks. Tõelist ilu ei koorma miski, ta on ilu idee tasandil, seega tunnetame seda pigem hinge kui silamdega. 8. Inimene ei tohi haarata keha ilu järele, kuna see on ainult peegeldus. Ilusa keha järele haaramine
Midagi helendab, helgib ja tuikab Vesi kuldne, sinav vesi, Kui vaskjas ratas, voogude voodisse, kaugete kinkude takka, oled kõige elu esi, all, mere rüppe, päikene sukeldab, kaugete metsade takka oled elu, nagu valgus, kesk leegitsevat, loitvat kulda, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. oled püha, kõige algus. lõkates viimsel helkjal ilul. Taevas sätendab, särab ja selgub Magad maa all, mühad meres, Ja pilveranku, veerengu leekides, õilmetes, aasade kohal, kohad laines, punad veres, kesk sära, hiilet, sammaste suuruseid, õitsval, lõhnaval luhal särad kuldse pilve süles, eel, tõuseb üles, eha tules, tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. aurudena tõustes üles. õhkudes sula metalli sarna;
Romaanid: ,,Jacquerie", ,,Charles IX valitsemise kroonika". Tuntumad novellid: ,,Etruski vaas", ,,Kahekordne ehitus", ,,Arsene Guillot".teistest teostest veel ,,Tamango", ,,Matero Falcone", ,,Colomba" ja ,,Carmen". Novellid oli Merimee põhizanriks.Tema teosed panevad kaasa mõtlema ja elama. Carmen Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu ,kes vallutas meeste südameid.Pidas ennast vabaks hingeks.Carmen keerab enda sõrme ümber Don Jose .Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela.Jose peab Carmeni trellide taha viima ,kuid neiu saab põgenema ja siis peab Jose ise karistust kandma ning vangi minema.Carmen ise otsib teoses konflikte ja kohati kasutab Josed ära.Teosel oli idee, kuid puudus sisu.Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata. Järgmine teos milles mängis suurt rolli armastus, samuti oli ka Jevgeni Oneginis.
Elan küll linnas, aga minu süda ihkab elada päriselt maal, kaugel linnamelust ja põrisevatest autodest. Oma vanavanemate juures Kihlepas tunnen, et siin on minu õige koht. Milline kaunis loodus, millised ilusad vaated ja kui armsad ja lahked inimesed! Samas näen, kui raske on neil seal eluga toime tulla. Poodi pole kümnete kilomeetrite raadiuses, busse sõidavad harva ja tööl käia pole ka inimestel kusagil. Süüakse seda, mis kasvab oma aias või laudas. Põllumajandus on praegu küllaltgi kehval järjel ja ega loomapidamine kerge pole. Maakohtade suurim puudus on ettevõtted ja firmad, kus inimesed saaksid töötada. Töökohtade olemasolul läheks rohkem noori elama maale, sest siis oleks neil koht, kus tööl käia ja kust toitu osta. Tegelikult on küll selliseid vanu talle ja maju, kus peaks ainult uue katuse peale panema ning olekski maja, pood või hoopis vabrik valmis. Rääkides meelelahutusest nagu näiteks kinos või kohvikus käimine, seda ...
11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti, Tule, tule, suvekene, 222222: Aga üle oru, sääl kus põllupind Tule rutusti! Sügissuve päikesest, hiilgab mäerind. Kui ilul hiilgab mäeküür ja haljas mets kui müür. 11111111: Aga kõik see ilus, Kuldpäike ta pääl helendab, ja mets, ta helgib, valendab. pühaline ka valge siidiriide 11111111: Ilus ta ei ole: härmatisega. mäeküljeke, mõni vabatmaja, Siis on ta nii ilus, mõni saunake
võikski olla just headus. Headus teeb meid ilusaks. Kujutleme tüdrukut ja poissi, kes istuvad koos mereääres. Nad hoiavad käest kinni, kuid mõlemad vaatavad erisuunas. Tüdruk vaatab otse, päikeseloojangu poole. Tema silmis on see üks kõige ilusamaid hetki maailmas. Poiss, aga, vaatab tüdruku nägu. Tema nahk on pehme, huuled on täidlad ja õrnad, tema juuksed lehvivad tuules. Poisi silmis on tüdruk kõige vapustavam vaatamisväärsus terves maailmas. Iga inimese jaoks on ilul unikaalne tähendus. Ilu võib leida igalt poolt. See võib olla auto, lilled kellegi tagaaias või hoopis vanapaar pargipingi peal. Tuleb lihtsalt osata vaadata. Kuid kas me tõesti teame, mis on tõeliselt ,,ilu"? Mina arvan, et sellel küsimusele jääme me alatiseks vastust otsima. 11.K
on see õige. Ei saa südant sundida armastama ning nii ka ei saa Carmen oma südant sundida don Josed armastama. Carmeni käitumine oli alati väga ettearvamatu ja kunagi ei võinud teada kus ta parasjagu on ja mida teeb. Ta suutis peaaegu kõik inimesed oma pilli järgi tantsima panna. Don Jose aga pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas ta terve mõtlemise. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Carmenile meeldis väga ka lõbutseda. Ta nautis oma vabadust ja oli oma kummalise eluga rahul. Teda võis tihti näha lõbusa ja naeratavana. Ta ei olnud nõus oma vabadust mitte millegi vastu vahetama. Pigem suri, kui oli kellegi abikaasa. Carmen ja don Jose saatsid korda palju rööve ja isegi tapmisi
Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED
Kui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla Ilul puudub otsene definitsioon, ometi see sõna eksisteerib inimeste mõtetes, kui nähtakse midagi meeldivat. Kuid ka seda ei tea kunagi, mis kellegile parajasti hingelähedane ja rõõmu pakkuv on. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Samas tundub loogiline, et midagi, mis on kole, ei tohiks kellegile meeldida, sest hirmus olend, asi või hoopis tunne peaks pakkuma pakkuma negatiivseid mitte positiivseid. Kuid sellele mõttele ei saa kindel olla, sest ilu pidavat
Subjektiivne teooria-ilu kuulub vaatleja juurde, inimese hingeseisundi juurde. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi imitatsioon, koopia koopia (Platon). Teine seiskoht esteetikutel - kunstiteos kui väljendus. Objektiivse, kuid kehatu olendi väljendamine. Traditsioonilise kunsti kõrvale on tekkinud kunstivormid, mida on raske kuhugi määratleda (fotograafia, performance jne). Ilul ei ole objektiivset standardit. Kunsti originaalsus kunstiteose loomine, mida on hiljem hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Kunstnik näeb ideid, oskus seisneb nähtule vorm anda. Ta on justkui vahendaja/meedium/tehnik/tööline (Platon, Aristoteles). Autor kui funktsioon, mille on kokku pannud lugejad. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on miski, mis meid segab (struktureerib meie mõtteid, vormistab), teisalt on keel
Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Näiteks see, kui
Kas ikka pakub? Pigem serveerib meedia arvutiga üles poputatud täiuslikke naisi/mehi. Selliseid, kelle moodi me kibedalt olla tahaks, aga kelleni "tavainimene" ei küündi. Meedia viskab konksu, meie neelame alla. Neelame... Neelame veel. Neelame ikka veel. Ja lõpuks saame aru, et sellest kõigest ei olegi kasu. Sest meedia pigem mürgitab me meeli- paneb tundma end kehvemana, alandab enesehinnangut. Enesehinnang on aga see, mis aitab ilul välja paista. Liiga kõrge enesehinnang pole nüüd just ka kiita, aga inimene siiski peaks teadma oma väärtust, ennast... Teadma seda, et ta on ilusam kui need töödeldud barbid teisel pool telerikarpi, on hingega, on päris. Vahel ei olegi see mina ise just nii ütlemata kerge olla. Puberteet lööb hormoonid möllama, noor otsib, leiab, kaotab ennast. Ja siis jällegi leiab. Sellisel ajal on raske aru saada sellest "päris" minast. Ma olen ju praegu ja siin ja päris, aga ometi... Ometi
kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski eluga ei pääse. Võidetud tuuslar tunnistab koledale vaenlasele oma süüd, kuidas ta lese röövinud, aga Irumäele ära kaotanud. Kalevipoeg arvab tema jutu valeks ja lööb ta maha; hakkab siis ema otsima, nuusib õues ja toas kõik nurgad läbi, aga ei leia kuskilt. Siis langeb ta tööst ja südamevalust väsinuna magama. Üks lahke unenägu tuleb teda trööstima; Linda laulab nooruse ilul kiige peal. Sest nähtusest märkab ta, et ema enam elus ei ole.
Maalil ,,Katused,Napoli" on Thomas Jones kujutanud tagaplaanil uhkeid renessansskirikuid, mis esimestena vaataja pilku köidavad ja nende ette on ta asetanud vana, pehkinud välimusega elumaja. Autor on palju vaeva näinud, et välja tuua pisemadki detailid sellest vaatepildist. Võib mõista, kuidas on kunstnik püüdnud meieni tuua märkamatuks jääva lihtsuse aegumatut väärtust. Samamoodi nagu esmakordselt maali vaadates, unustame ka oma eludes, et lihtsates asjadest peitub ilu ning et ilul on omadus pakkuda tröösti, mida inimestena enesele tunnistades või mitte, siiski alateadlikult otsime. Vahel võib looming inimesele meenutada teatud väärtuste olemasolu ning nende tähtsust selliste sündmuste või asjade kujutamise kaudu, mida elu käigus tihti mõista ei suudeta või ei taheta. 16. sajandil tekkinu ja Koguja raamatu järgi nime saanud ,,vanitaskunst" vallutas kaheks järgmiseks sajandiks kunsti ostvate klasside mõttemaailma
välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. DON JOSE – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tundus, et ta oli tihti tülis iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Don Jose lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise.
Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED
välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. DON JOSE noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tundus, et ta oli tihti tülis iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Don Jose lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. ARVAMUS TEOSE KOHTA Minu jaoks oli teosel idee üsnagi huvitav, kui otseselt jutul sisu nagu ei olnudgi. Kõik see olustik ja tegevused olid huvitavad, kuid raamatu lõppu ma niimoodi küll ette ei kujutanud nagu see siiski on . Samas selline lõpp oli üllatav ning viimast peatükki oli üsnagi huvitav lugeda
Eva Martina Põder 12. B ,,Andy Warholi filosoofia" Andy Warhol Taust Andrew Warhola sündis 1928 Pittsburghis Pennsylvanias, kus oli USA suurim slaavi asustus. Andy vanemad olid immigrandid Tsehhosolovakkiast ehk tänase Slovakkia Ukraina piiri äärselt alalt russiini rahvakillu asustusalalt. Russiinid olid meie mõistes nagu setud, kelle identiteet on lõhestunud kahe kultuuri ja riigi vahel. Andy õppis Carnegie tehnoloogiainstituudis reklaamikunstnikuks. Ta asus elama New Yorki, kus temast kujunes kümne aastaga linna mõjuvõimsaim ja edukaim disainer. Enesekuvand ja filosoofia Andy Warhol on öelnud: ,,Ameeriklastele on ostmine palju omasem kui mõtlemine ja mina olen nii ameerikalik kui olla saab." Andy ei tundnud mingit seotust oma vanemate kultuuriidentiteediga. Kuna ta oli noorena pidevalt haige ja lisaks sellele seksuaalselt erinev ning oma välimuse pärast väga e...
Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED
· Max Planck pani aluse kvantmehaanikale · Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks · Minose tsiv avastamine, hormoonide avastamine, mandrite triivimise teooria · Tõhusa süüfiliseravimi leiutamine · Sigmund Freudi psühhoanalüüs alateadvusest Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad al 1901 · Kirjanduses juugend(rõhk ilul, väänlevad ornam) ja ekspressionism(esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja srhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikuse kujutamisest Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid pariis ja viin, meloodia ei olnud enam esmatähtis · Tuntud heliloojad olid nt debussy, schönberg, strauss · Pr sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle ameerika · Silmatorkavad muutused moes
Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED
esindavad naise ikooni: moraalseid püüdlusi ühiskonnas ja teiselt poolt on pilt süütuse embleemist. http://hompi.sogang.ac.kr/anthony/Love.htm Trubaduurid esimestena hakkasid kirjutama luulet, kus mees alandab ennast naise ees, et ta armastab tugeva imetusega. Nendes luuletustes mees pakkub ennast nagu naise teenijana, elada tema pärast. Asi pole abielus, kuna sageli see naine on juba abielus. Siis kõik Euroopa riigid hakkasid kirjutama suhetest naise ja mehe vahel. Naise ilul oli selline võim, et see võis tuua mehele kas surma või elu, sõltuvalt naise vastusest (positiivne või negatiivne). Kõige hämmastavam on parodoksaalne terminoloogia; luuletaja nagu naudiks oma õnnetuse väljendamist. Armastus on nii suurepärane, et isegi kõik pettuused, mis tulevad sotsiaalsest ebavõrdlusest ja võimatus koos olla ei saa seda tunnet nõrgendada. Valu kasutatakse psühholoogilise relvana,et naine annaks mehele alla. Dante.
loomust ussi kombel näris. Ta käis kõik Euroopa kliimad läbi, et niiviisi oma haigust kudagi kaotada, aga ei ühtigi aidanud. Tiisikus, mis teda ju ammust saadik vaevas, läks Nizzas väga ägedaks. Hääl kadus, jõud lõppis otsa. Viimsel õhtul näis ta rahulikum olevat kui muidu. Ta oli veidi maganud. Kui ta üles ärkas, laskis ta sängi eesriide kõrvale tõmmata, et kuud vaadata, mis taevasõrval ilul üles tõusis. Sääl saivad ta meeled veel ärksaks, ta tõmbas vaevaga viiuli kätte ja saatis selle viimsete toonidega oma viimse hingetõmbuse taeva poole- Paganini suri 27. mail 1840. a. Paganini jättis oma seaduslikult endale võetud pojale Achillesele 2 miljoni ja kahele õele kumbagile 50-60 tuhat franki, Achllese emale aga, lauljanna Antonia Bianchile Covo linnast, paljalt iga aasta 1200 franki abiraha. Oma Stradivari viiuli jättis ta oma isalinna Genuale, sest
Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED
surmas sellega Carmeni. Mattis laiba metsa ning kihutas Cordobasse end üles andma. Ta ütles, et oli tapnud Carmeni, kuid laiba asukohta ei paljastanud 4. Tegelased: Jose Lizarrabengoa- noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. Temperamendilt pigem rahulik kui kergesti ärrituv. Ilmselt on tegemist inimesega kes neelab enamuse probleemidest alla kui purskab need avalikkuse ette tekitades paanikaid/draamasid. Jose oli iseloomult aus ning sõbralik, ainus mis teda ei soosinud oli õnn. Carmen-mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu
kutsarid on viisakamad, sest lihtne inimene peab naisterahvast lugu." ,,Tähendab voorust pole siis enam olemas. Kõik on ühesugused elajad, ülevalt kuni alla. Küll võib Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida! Siinseal aga ronib mõni tähtis tegelane veel palju sügavamale sopa sisse kui teised." 4. Nana välimus oli kohati joovastav. Mitte ükski mees ei suutnud talle ära öelda. Tema välimus köitis kõiki. Tema ilul oli niivõrd suur võim, et ka kõige korralikumad mehed ei saanud tema vastu. Eriti usklik krahv Muffat ja Philippe Hugot, kes vihkas Nanat, enne kui oli teda näinud. Näide: ,,Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt õõtsuvad puusad, rammusa blondiini reied. Keegi ei naernud enam, tõsiseks jäänud mehed ajasid kaelad õieli, ninaseljad tõmbusid teravaks, suud kipitasid ja kuivasid, üle saali oleks nagu levinud
vaimu vedajaks. Teooria taastamise sammuti kui antiik, jutlustab looduse immitatsiooni. Siiski esiplaanil ei ole nii palju loodust kui kunstnikud. Renesanssi ajastul inimene alustas mõtlema realistlikult ja mõistlikult näiv pilt - see on reaalne pilt, mitte väljamõeldis. Kusanskid. Ilu ei ole Jumala näo vari, see on heledam. Ta eitas mingeid koleduste teadmisi. Ficino. Uus tõlgendus koleduse kategooria. On vaja, et ilul oleks kellega võidelda. Alberti. Ilu, tema arvates peitub harmoonias. Kolm elementi - number, kontroll ja paigutus. Ideaalne tema jaoks on absoluutne kunstiteos. Inetu - just nagu mingi viga. da Vinci. Õpetus - sisulise maali mõiste kui viis mõista maailma. "Maal - looduse teadus ja tütar" ja "tuleks paigutada kõrgemale mis tahes muu tegevusest, see sisaldab kõiki vorme, nii olemasolevate ja mitte kui olemasolevat laadi". Leonardo kujutatud kujud on valmis sulanduda keskkonnaga.
vaimu vedajaks. Teooria taastamise sammuti kui antiik, jutlustab looduse immitatsiooni. Siiski esiplaanil ei ole nii palju loodust kui kunstnikud. Renesanssi ajastul inimene alustas mõtlema realistlikult ja mõistlikult näiv pilt - see on reaalne pilt, mitte väljamõeldis. Kusanskid. Ilu ei ole Jumala näo vari, see on heledam. Ta eitas mingeid koleduste teadmisi. Ficino. Uus tõlgendus koleduse kategooria. On vaja, et ilul oleks kellega võidelda. Alberti. Ilu, tema arvates peitub harmoonias. Kolm elementi - number, kontroll ja paigutus. Ideaalne tema jaoks on absoluutne kunstiteos. Inetu - just nagu mingi viga. da Vinci. Õpetus - sisulise maali mõiste kui viis mõista maailma. "Maal - looduse teadus ja tütar" ja "tuleks paigutada kõrgemale mis tahes muu tegevusest, see sisaldab kõiki vorme, nii olemasolevate ja mitte kui olemasolevat laadi". Leonardo kujutatud kujud on valmis sulanduda keskkonnaga.
Weizenberg alustas Berliinis, õppis edasi Peterburis ning tema enda mõisnik toetas teda majanduslikult. Peterburis võitis ta stipendiumi, mida kasutas Euroopas enda täiendamiseks, tol ajal valitses kultuuris klassitsistlik suund eklektiliste tunnustega. Ta on loonud teoseid Eesti folkloori ainetel, nt ,,Ema portree", ,,Linda", ,,Eeva", ,,Hämarik". Amandus Adamson oli uusbaroki esindaja, lõpetanud Pariisi Kunstide Akadeemia. Oluline koht skulptuuride juures oli ilul, nt ,,Russalka" ja ,,Kalevipoeg". Ta läks hästi peale ametlikes ringkondades. Kui Eestist sai vabariik, tuli ta tagasi Paldiskisse. Iga kihelkond pidas vajalikuks oma küla langenutele mälestusmärk püstitada ning Adamson on neist väga paljud teinud. ,,Kalevipoeg ja Sarvik", ,,Äreval ootel", ,,Laeva viimne ohe", ,,Noorus kaob", ,,Nälg" Sajandivahetuse Eesti kunst kuni EVni 20nda sajandi algul toimus Eesti rahvuskultuuri tormiline areng, oli tekkinud eesti rahvusest kodanlus
. ). Heliteos, kus pole helisid, siis kas ta ikka on heliteos? Ainult väline vorm, nagu konsterdisaalis ette kandmine, annab meile aimu heliteosest. Võimustaatus- kui pargis oleme 9 minutit vaikselt, ei pea me seda heliteoseks. Heliteoseks teeb selle asukoht- objektile antav teatav vaimustaatus, ta on teistele presenteeritud. 20 sajandil räägiti veel, et kunstiteos ei pea olema enam terviklik ja ilul pole standardit, mille puudumisel ilu võiks muutuda inetuks. Paljud kunstnikud ei tegelegi enam iluga, vaid millegi hoopis tähtsamaga. Enamikel juhul on tegemist poliitiliste või kunstiteoreetiliste sündmustega. Romantismist küsitakse, et mis teeb kunstiteose originaalseks ja kuidas seda saavutada? Originaalsust aetakse segamini unikaalsusega. Unikaalsus on kordumatus, mingisuguse empiirilise eseme omadus olla erinev kõikidest teistest empiirilistest esemestest
· Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus · Max Planck pani aluse kvantmehhaanikale · Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad alates 1901 aastast (Nobel kogus oma rikkuse dünamiidi kaubandusest) · Kirjanduses juugend (rõhk ilul, väänlevad ornamendid) ja ekspressionism (esikohal isiklikud, närvilised tundmused), ka kunstis ja arhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikkuse kujutamisest; Kunstivoolude kiire vaheldumine Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid Pariis ja Viin · Meloodia eo olnud enam esmatähtis: dodekafoonialine muusika · Tantsud: LadinaAmeerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss
(KÜSIMUS: Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt?) Antiigist alates kuni romantismiaja välja, oli kunsti ülesanne JÄLJENDADA, olla mimeetiline (sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Ilul ja esteetikal Vanas-Kreekas polnud iseseisvat tähendust, see tulenes teistest kvaliteetidest, nagu vooruslikkus jms. Periklese valitsemise ajal oli kunst võimu teenistuses. Kujutamisviis arvestab vaataja perspektiiviga ning nõuab sealjuures visuaalse kunsti vaatamist teatavalt kauguselt, distantsilt. Delfi templi seintel on väljendatud nelja põhimõtet: 1) õigeim on ilusaim! 2) pea piiri! 3) põlga ülbust! 4) mitte midagi liiast! Kreeklaste müütilises maailmapildis valitsevad aga 2
13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega - kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. Kas kahest kaunist kunstiteosest saab üks olla kaunim kui teine? See sõltub elutõest ja kunstitõest. Kui ilu vajab tõde, kui ilul pole tõeta võimalusi, siis võib näha kunsti progressi: kunstilis-esteetilise taandamine gnoseoloogilisele. Kui tahame progressi vältida, kõrvale lükata, siis tuleb kunsti käsitleda vaid seesmise vastavuse (ilu) seisukohalt. Kui antakse kaks kunstiteost, siis nende ilu võib võrrelda nii kaugele kui nad veel ei ole ilusad. Ühes või teises kunstiteoses võib olla suurem või väiksem seesmine vastavus. Neid võib võrrelda vaid niikaugele, kuni pole absoluutselt täielikud
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...
· Modernismiajastul on ilu mõiste kriisis, sest esteetika kategooriana kerkib esile inetu · Ilu mõiste lahutatakse järk-järgult moraali ja religiooni mõistetest · Nietsche kritiseerib ilu mõistet, nõuab senise apolliinliku ilu kõrvale ka dinüüsoslikku ilu · 20. Sajandil tegeldakse ilufenomeniga 1) loodusteaduses · S.Freud sõnastatud psühhoanalüüs: ilu on seksuaalenergia sublimatsioon, mis tagab meile õnne- ja rahuldustunde; kuigi ilul konkreetne pragmaatiline eesmärk puudub, ei kujutas me iluta kultuuri siiski ette · Tajupsühholoogia: inimese loomingulisus ei pea keskenduma ilu tekitamisele. · 2) kunstiteostes ja vooludes · Palju spetsiifilisi arusaamu ilust (nt esteistide, sürrealistide, kubistide, juugendstiili- kunstnike vastandlikud positsioonid), kuid ühine on kõigile traditsioonilise ilu- ja kunsti eitus · Au sisse tõsteti masinate/tööstuse ilu, kits, maitselageud, nonsense
Kink endist keelt ei kõnele, kui andja muudab meelt. Nad võtke tagasi, prints Hamlet. (Võtab pihikust juveelid ja annab HAMLETILE.) HAMLET (meenutades sepitsust): Hahaa! Kas olete süütu? OPHELIA: Mu isand? HAMLET: Kas olete ilus? OPHELIA: Mida teie kõrgus sellega mõtleb? HAMLET: Aga seda, et kui olete süütu ja ilus, peaks teie süütus vältima läbikäimist teie iluga. OPHELIA: Kas ilul võiks olla veel soodsamat seltsi kui süütus? HAMLET: Siiski, siiski - sest pigem võtab ilu võimust süütuse üle ja teeb temast kupeldaja, kui et süütus suudaks ilu oma näo järgi vormida; omal ajal paradoks, on see nüüdseks paraku enam kui tõestatud. Ma armastasin teid kord. OPHELIA: Tõepoolest, prints, te veensite mind selles. HAMLET: Ilmaasjata; voorust ei anna vana tüve külge pookida, ilma et kõrvalmaitset jääks
Ideed väljendavad tõelist olemist, tõsiolevaid asju ning need eksisteerivad enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud/vormid, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. (Puul on idee, kuid reaalsuses puu võrsub, kasvab ja hävib, ilul on idee kui kõik materiaalne ilu on samuti, inimesed vananevad, nooruslik ilu kaob. Ideede maailm on täiuslik ja tõsiolev, hävimatu, muutumatu. Iga asi on seega oma idee kehastus see, et puu hakkab kasvama ja kasvab suureks, see tähendab, et ta lähtub puu ideest ning püüab oma täiuslikkuse suunas (mida ta kunagi ei saavuta, kuid ligineb). Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas. Idee teeb asjast selle, mis ta on.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
