Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Carmen"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
carmen, carmeni, carmenit, antonio, armu, prosper, jutustaja, tegevusaeg, tegevuskoht, hispaania, kapral, micaela, laseb, põgenema, tapab, tundis, neiu, rõõmsameelne, armastas, probleemistik, aasa, romantism, armus, talli, otsustasin, josed, sevillas, esisel, pruut, noaga, kiindunud, elades, lahtub, seekord, uudishimulik, sõjaväelane, kuratlikProsper Mérimée "Carmen" "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," selliste sõnadega algab "Carmen". "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé'ga.
Mark Kaabel Ev213 Prosper Mérimée “Carmen” “Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta,” selliste sõnadega algab “Carmen”. “Carmen” on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé’ga.
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. Prosper Merimee "Carmen". 2. Tegevusaeg. Tegevus toimus 1830-ndatel aastatel. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Hsipaanias, Pürenee poolsaarel, Andaluusias. 4. Ülevaade sündmustikust. Geograafia huviline mees võttis endale teejuhi ja 2 hobust ja läks Montilla ümbrust uurima. Peagi kohtusid nad ühe mehega, kellega senjor suhtlema hakkas, kuid teejuht oli tema suhtes väga umbusklik. Peagi taipas ka senjor, et see salapärane mees on tagaotsitav röövel. Siiski asuti kolmekesi teele Venta der Cuervosse öömajale
PEATEGELASTE ISELOOM Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas
Kairo Antsaar ATP1 Autor: Prosper Merimee Teos: Carmen Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus
2013 Prosper Mérimeé Triin Pajanen ja Sandra Turnas Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.reaal Adventure Works: The ultimate source for outdoor equipment Prosper Mérimeé Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. Kasvas üles kodus, kus teda ümbritses rohke kunst. Ta oli muinsuskaitse inspektor. Oma eluajal nägi ta kolme Prantsuse revolutsiooni. Tihti peale oli ta arvamus asjade suhtes kahepoolne.
1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde.
"Carmen" Prosper Mérimée "Carmen" Tegevusaeg: 19. sajand (1830-1840) Tegevuskoht: Hispaania Ajastu: romantismi kõrgpunkt Carmen Mustlanna, endasõnu ka nõid Pikk, ilus, suurte silmade ja tumedate juustega Oskas inimesi enda jaoks tegutsema panna Tegeles pettustega ja röövis ka ise Oli väga ülemeelik ja naeris alatihti Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike
saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
Prosper Merimee "Carmen" 1. Tegevusaeg- Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. 2. Tegevuspaigad- Hispaanias Andaluusias. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Näiteks: Looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väikesesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Kaldal asusid viis-kuus tamme; tuulevarjust ja niiskusest haljad ja ilusad, andsid nad tihedat varju. Kõigele lisaks pakkus tiigi ümber kasvav õrn läikiv rohi paremat
PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest.
Merimee küll üritab enda giidi ümber rääkida, kuid asjatult . Kohe , kui giid on Merimee juurest lahkunud , ajab Merimee don Jose üles ja hoiatab teda, saabuvate meeste eest . Sellise jutu peale, don Jose põgeneb. Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose
Prosper Mérimée "Carmen" Prosper Mérimée teos ,,Carmen" algab sellega, kuidas mina tegelane kohtub oma avastusretkel Hispaanias Andaluusias don José'ga. Ta teejuht Antonio tunneb uues kaaslases tagaotsitava röövli ära ning otsustab ta politseile üles anda. Seda kõike raha pärast. Mina tegelane ajab don Jose ülesse ning ta põgeneb. Hiljem saadakse don José ikkagi kätte ning määratakse hukkamisele. Enne seda aga kohtub ta uuesti mina tegelasega ning räägib talle kogu oma eluloo. Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna,
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid.
Guadalquiviri parema kalda promenaadil, mille juures asus parkimistöökoda. Muidugi sai seal nautida põnevat vaatemängu, nimelt mõni minut enne katoliku palve lugemist, tuli hulgaliselt naisi kalda veepiirini. Seal võtsid naised end alasti ja läksid vette. Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändas mööda maad ringi ja ühel päeval peatus oja juures, kus peatus ka kurikuulus ja tagaotsitav don José. Nad suundusid mõlemad Venta del Cuervosse ööbima. Teejuht Antonio püüdis anda rännumehele igati märku, et tegemist on väga halva inimesega, kuid rännumees eiras igat märkust. Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna
Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit
vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris
Prosper Merimee ,,Carmen" Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas.
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Kevin Saarna Koostaja: Kevin Saarna 30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen
tal midagi. Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5. Räägiti, et naised käisid alasti ujumas õhtuhämaruses ja mehed käisid siis neid piilumas. Ka minategelane läks sinna. Ta istus nõlvale ning hakkas suitsetama. Tema juurde tuli neiu, kes istus ta kõrvale. Mees pakkus ka talle suitsu. Nii nad kohtusid, hakkasid vestlema. 6. Carmen oli kaval mustlane. Algselt tahtis ta vaid meest röövida. 7. Minategelasele osutab päästva teene don Jose, kui nad üksteist lõpuks ära tunnevad majas, kuhu Carmen minategelase viinud oli. 8. Don Jose sõjaväelise kärjääri allakäik algas sellest, et ta nö lasi Carmenil pägeneda. Carmen oli ühe naise tapnud ning teda viidi vanglasse. Tõllas lõi ta don Jose pikali ning jooksis ja suutis põgeneda. 9
Raamatu kaardistamine 1. Pealkiri, autor - ´´Carmen``, Prosper Mérimée. 2. Peategelased Carmen, don Jose ja arheoloog, kes oli mina-tegelane. 3. Tegevuskoht Hispaanias. 4. Sündmustik Tegevuse esimene pingeline koht oli siis, kui arheoloogi juurde tuli võõras mees. Arheoloog ei teadnud, kes see oli ning kui ta temaga kaasa läks kasvas pinge pidevalt. Kulminatsioon oli siis, kui ta teada sai, et tema ongi see röövel, kellest kõik rääkisid ning pingelangus tekkis siis, kui ta don Josele ära rääkis, et tema teejuht, Antonio, läheb ja kavatseb don Jose ülesse anda. Sellele järgnes konflikti lahendus
ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud,
Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole Don Jose vahikord ning naine lahkub. Vahetusse tuleb Jose ja väljakule tulevad vabrikutüdrukud, nende seas ka mustlanna Carmen. Carmen viskab Josele lille. Tubakavabrikus tekib tüli, selgub et süüdlaseks on Carmen, kes oli kasutanud ka nuga. Leitnant Zuniga vahistab ta ja käsib Josel teda valvata. Carmen laulab ja tantsib talle kinniseotud kätega, Jose armub ja lubab tal lahkuda. Selle eest läks Jose ise kartsa. Õhtul kõrtsis saab Carmen teada, et Jose vabaneb kartsast ning veenab teda endaga mägedesse minema. Vahepeal satub Jose vastuollu Zunigaga, kes Carmeni järele ihaleb ning Jose otsustab kaasa minna Carmeniga
avanes looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väiksesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Tegevustik toimub Hispaanias, mis on tuntud oma kauni looduse ja sooja kliima poolest. Romantikuid lummas võõraste, kaugete maade ja rahvaste eksootilisus. Romantismile on iseloomulik kirjelduste rohkus. Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu, kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt
Kirjandusteose analüüs ,,Carmen" I. Sissejuhatus Prosper Mérimée romantiline teos räägib metsikust mustlasneiust ja kuulsast röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest. II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi.
Leiba teenis ta klaveri- tundide andmisega , kohvikupianistina ja teiste heliloojate teostest klaviiride tegemise (seadis orkestriteose ümber klaverile) või teiste heliloojate teoste korrastamisega. Ometi on ta maailma kuulsaima ooperi "CARMEN" autor. Teose menu ta ise ei näinud, sest ooper vilistati esietendusel lihtsalt välja... "Carmen" valmis P.Merimee samanimelise jutustuse põhjal. GEORGES BIZET ooper CARMEN Tegelased : CARMEN mustlanna - METSOSOPRAN DON JOSE seersant - TENOR ESCAMILLO toreador - BARITON MICAELA taluneiu - SOPRAN Salakaubitsejad,mustlasneiud jt I.vaatus: Väljak Sevillas.Läheduses asuvad tubakavabrik ja sõjaväe vahipost.Vahtkonna vahetuse tähelepanu köidab kena neiu Micaela, kes on tulnud otsima don Josed,oma armsamat. Kallimaga kohtumata Micaela lahku Vahtkonna vahetudes saabub Jose. Tubakavabrikus algab
Carmen Prosper Merimee Teos räägib noorest mustlannast, kes oli oma välimuselt palju kenam kui kõik teised tema rahvusest. Ta oli neiu, kes rabas enamikku noormehi ja pani neid endasse armuma esimesest silmapilgust. Carmen oli oma iseloomult väga kaval ning salapärane. Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle nimel isegi röövima ja tapma. Kuid ta ei saanud Carmenit endale ning see kaotus viis ta Carmeni mõrvale.
Armastus ja traagika ,,Carmenis" Mustlasneiu Carmen ning kuulus röövel don Jose on justkui sattunud lõpmatule takistuste rajale. Neid on haaranud keeruline armastus ning metsikud kired, kuid nad on tegelevad liiga erinevate asjadega, et olla koos õnnelikud. Vastanduvad hea ja kuri ning kõike seob ebausk ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige
LUGEMISLEHT 1. Loetud teose autor ja pealkiri. Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused
Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism Teose peategelaseks on noor mustlanna Carmen, kelle ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Ta ei ole küll täiuslik naine, kuid need pisivead-veidi viltused silmad ja karedad juuksed, teevadki ta nii veetlevaks. Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega on kõik korras, käitub Carmen temaga ükskõikeselt, kuid kui mehega on midagi juhtunud, on ta väga hoolitsev ja teeb kõik, mis suudab, et mees kiiresti terveks saaks. Carmen oli küllaltki traagiline naine
Mõnda Prosper Mérimée teosest ,,Carmen" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos tõesti meeldis mulle, sest alati oli käsil mõni põnev tegevus. Kuna mustlased on alati sellised salakavalad ja üpriski petlikud, siis oli hea nendest rohkem teada saada. Seda tänu raamatule, mis andis päris põhjaliku ülevaate mustlastest, kuigi neljas peatükk oli minu meelest ebavajalik
annaabi.ee 
